Transcript J. Käis Üldõpetus

Õppe- ja kasvatustegevused
Parksepa lasteaias läbi
J. Käisi üldõpetuse
metoodika
Anu Sarap
Parksepa lasteaed lähtub õppe- ja kasvatustöös
Johannes Käisi üldõpetuse põhimõtetest
Looduses liikumist saab edukalt ühendada
looduse vaatlemise, uurimise, säästmise ja
kaitsmisega
Johannes Käis
J.Käis on Eesti 1920-30-ndate
aastate silmapaistvam
pedagoog, siinse koolielu
uuendusliku pedagoogilise
mõtte arendaja,
kooliuuendusliku liikumise
tegelik juht ning demokraatliku
koolikorralduse eest võitleja
J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi
pedagoogiliste kontseptsioonide seos
J. KÄISI PEDAGOOGIKA ALUS

Lapsi tuleb õpetada mitte niivõrd tõsiasju
teadma, kui neid otsima ja leidma. Käis
leidis, et last valdab tung arenemisele,
õppimisele läbi soovi vaadelda ja katsuda.
Käisil oli lapse psühholoogiat arvestav
didaktika
J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi
pedagoogiliste kontseptsioonide seos
PEDAGOOGIKA ALUSED
Waldorfpedagoogika – laps kui meeleorgan,
laps kui rütmiline olevus
Montessori – laps kogub ümbrusest
muljeid absorbeeriva meele abil
Piaget – arengutasemele vastav õpetus
J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi
pedagoogiliste kontseptsioonide seos
J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi
pedagoogiliste kontseptsioonide seos
PEDAGOOGIKA EESMÄRK
Waldorfpedagoogika - lapse tervikliku arengu ja
individuaalsete annete edendamine
Montessori – kasvatus peab olema elamise abiline,
luua sobiv arengukeskkond
Goleman – laste sotsiaalse ja emotsionaalse
kompetentsuse taseme tõstmine
Piaget – keskmes lapse mõtlemine
Võgotski – lähima arengu tsoon, tähelepanu kõne
arengul
J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi
pedagoogiliste kontseptsioonide seos
KOOSTÖÖ LASTEVANEMATEGA

Lastevanematel
on suur roll
laste teadmiste
kinnistamisel
J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi
pedagoogiliste kontseptsioonide seos
LAPS KUI ÕPPIJA

Laps on õppijana aktiivne
tegutseja
J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi
pedagoogiliste kontseptsioonide seos
LAPS KUI ÕPPIJA
Waldorfpedagoogika – lapsel on võime end ise
õpetada
Montessori – laps on aktiivne õppija, õpib aistingute
kaudu, ise kogedes ja tegevusi korrates
Goleman – teadmiste omandamine peaks toimuma
loomulikus keskkonnas, laps vaatleb, jäljendab,
võrdleb
Gardner – laps saab üksi hakkama, oskab ennast
suunata, on võimeline õppima oma vigadest
Piaget – laps peab ise tegema, suhtleb kaaslastega ja
J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi
pedagoogiliste kontseptsioonide seos
ÕPETAJA OSA
Pedagoogika on
kunstiõpetus ja
õpetaja kunstnik, see
on teeniv kunst
J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi
pedagoogiliste kontseptsioonide seos
ÕPETAJA OSA
Waldorfpedagoogika – õpetaja on eeskuju,
võimeline süvenema kujuneva inimese hinge ja
olemusse
Montessori – õpetaja on teenija-teadlane-pühak,
väliselt passiivne
Goleman – kasutada laste emotsionaalsete oskuste
arendamiseks probleemide lahendamisi
Piaget – luua võimalused isetegemiseks ja
suhtlemiseks keskkonnaga, teiste laste ja
täiskasvanutega, oluline mõtlemise arendamine
J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi
pedagoogiliste kontseptsioonide seos
ARENGUKESKKOND
Parimaks
arengukeskkonnaks
on lapse jaoks
loodus
J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi
pedagoogiliste kontseptsioonide seos
ARENGUKESKKOND
Montessori– õpikeskkonnal on keskne
tähendus, olulised on loodus ja
keskkonnakasvatus
Goleman – salliv, mõistev, hooliv õhkkond,
mis on empaatia tekkeks oluline
J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi
pedagoogiliste kontseptsioonide seos
LAPS JA LOODUS

Loodus on lapsele
parimaks õppimise
pagasiks, kus
kujunevad väärtused
J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi
pedagoogiliste kontseptsioonide seos
LAPS JA LOODUS
Waldorfpedagoogika – looduslähedus,
väärtushinnangud, loodusmaterjalid, rütm, töö
looduses
Montessori – loodus on lapsele oluline, väljasõidud,
väärtuste kujunemine
Gardner – looduslik-loomulikult andekas inimene,
tundlik looduses ilmuva harmoonia või ebakõlade
suhtes
Võgotski – arengu allikaks on loodus kui meid
ümbritseva kultuurikeskkonna üks osa
J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi
pedagoogiliste kontseptsioonide seos
ÜLDÕPETUS JA KODULUGU

Õpetusalad seotakse
ühtseks tervikuks ja
teemad on seotud
lapse huvide ja
elulisusega
J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi
pedagoogiliste kontseptsioonide seos
ÜLDÕPETUS JA KODULUGU
Waldorfpedagoogika – lapsi tervikuna mõjutav
õpetus, mis lähtub lapse huvidest
Montessori – teadmiste omandamine algab
aistingute abil, mis hiljem tervikuks seotakse
Goleman – emotsionaalsete põhitõdede õpetus
ühendada teiste ainetega
Võgotski - arengu allikaks on ajalooliselt kujunenud
kultuurikeskkond
J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi
pedagoogiliste kontseptsioonide seos
LAPS JA TÖÖ

Töö arendab mõistust,
last peab kasvatama
tööle töö läbi
J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi
pedagoogiliste kontseptsioonide seos
LAPS JA TÖÖ
Waldorfpedagoogika – käsitöö, aiatöö, talutöö:
ettevalmistus praktiliseks eluks
Montessori – laps eelistab tööd mängule, kui
tema kasutuses on väikesed tõelised tööriistad
J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi
pedagoogiliste kontseptsioonide seos
LAPS JA MÄNG
Õpetamisel on tähtis
mängulisus – nii õpib laps
endale märkamatult
J. Käisi üldõpetuse põhimõtted:
• Kõik õpetusalad seotakse
üheks tervikuks
• Õpetuse keskuseks on
vaateõpetus ehk kodulugu
• Vaateõpetuse ehk
kodulaadised teemad valitakse
kodukoha ümbrusest
• Vaateõpetuse teemade
käsitlemise kestus ja laad
sõltub sisust
Üldõpetuse pedagoogilised põhinõuded:
• lapsepärasus;
• elulisus;
• näitlik õpetus;
• isetegevuse põhimõte
J. Käisi pedagoogilised ideed
Rühmades rakendame J. Käisi ideid, mille märksõnadeks on:
lapsekesksus kasvatuses – tuleb luua last arendav aktiivne suhtlus- ja
kasvukeskkond; keskkond, mis on kodune, köitev ja erinevaid tegevusi
pakkuv;
looduskeskkond ja loodusvahendid – võimaldavad tunnetada, kogeda,
uurida ja avastada ning tasakaalustada tänapäeva tehismaailma;
sotsiaal-kultuuriline kasvukeskkond – annab lapsele mina-tunde ning
võimaldab väärtustada eestlaste kultuuritraditsioone ja esivanemate
vaimuvara; lapse isetegemine ja kogemuse läbi õppimine;
erinevad vahendid – võimaldavad tutvuda ja tunnetada erinevaid materjale
meie ümber, arendada lapse loovust.
Loodusvaatluse printsiibid
• Vaatlused on vahetud ja
rajanevad iseseisval tööl
• Ülesanded vaatlusteks on
konkreetsed ja läbimõeldud
• Vaatlusteks on aega
• Vaatlustele järgneb alati
kokkuvõte
Vaatlusmapp
Vaatlusmapp
Vaatlusmapp
Looduse õpperada
Looduse õpperada on üks võimalus aidata lapsel
orienteeruda endas, ühiskonnas ja kultuuris, luua
ettekujutus ümbritsevast maailmast, toetudes
lapse loomulikule huvile tema ümber toimuva
suhtes
Looduse õpperada
• Looduse õpperada võimaldab
keskkonnakasvatust
• Looduse õpperada kannab endas
koduloolisuse printsiipi
Parksepa Lasteaia looduse
õpperada
• Lasteaia looduse õpperajad, õueklass, J.
Käisi teemanurk – tõeliselt head vahendid
õppe- ja
kasvatustöö
läbiviimiseks
Looduse õpperada
Vaatluspunkt nr 1 - TÄNAV
Vaatluspunkt nr 2 - PIHLAKAS
Vaatluspunkt nr 3 -OJA
Vaatluspunkt nr 4 - JÄRVE SOO
Vaatluspunkt nr 5 - SEGAMETS
Vaatluspunkt nr 6 - OKASPUUD
Vaatluspunkt nr 7 - KIVID
Vaatluspunkt nr 8 LAULUVÄLJAK
Vaatluspunkt nr 9 - SIPELGAPESA
Vaatluspunkt nr 10 - NIIT
Vaatluspunkt nr 11 - JÄRV
Vaatluspunkt nr 12 - LEHTPUUD
Vaatluspunkt nr 13 - KODUAED
Mini-õpperada
• Ilmakaared
• Linnupesad
• Puud
• Kivimid
Ilmakaared
Linnupesad
Puud
Kivimid
ÕUEKLASS
J. Käisi teemanurk
MINA JA KESKKOND
MINA JA KESKKOND
KEEL JA KÕNE
MATEMAATIKA
KUNST
LIIKUMINE
MUUSIKA
Õppekäikudel saadud
kogemuste ja
kaasatoodud
materjalidega jätkatakse
tööd lasteaias.
Kõike, mida me looduse
õpperajal näeme,
vaatleme ja tajume ning
looduse õpperajalt
kogume, saab kasutada
kõikides teistes
tegevustes.
Õuesõpe
Järgnevat J. Käisi tsitaati „Vaatluse
metoodilistest alustest” võib pidada õuesõppe
teerajajaks: „Algkoolis on sagedamini võimalik
lapsed 15–20 minutiks välja viia. Kuigi töö
väljas näivalt ei edene nii ladusasti kui klassis,
on ometi vaatlused esemete loomulikus
olukorras palju väärtuslikumad kui klassis.”
Samast pärinevad lihtsad ja arusaadavad
vaatluse juhised
Õuesõpe
Parksepa lasteaia õpetajad usuvad, et kõige
meelsamini õpivad lapsed õues ning seetõttu
viiakse kõik tegevused võimalusel läbi looduse
õpperajal, kus on palju avastamisrõõmu.
Õpetajad on märganud, et laps, kes toas on
tagasihoidlikum oma arvamuste avaldamisel,
on õues aktiivne õppija, avastaja, lugeja,
järelduste tegija.
Õuesõpe
Õuesõpe
Parimad
pedagoogilised
meetodid on sellised,
mis panevad lapse
innustunult,
omaalgatuslikult ja
visalt ülesannete kallal
tegutsema. Oluline on,
et lapsed ise määravad
oma tegevuse.
Katsetepäev
Katsetepäev
Keskkonnanädal
Koostöö lastevanematega
Koostöö lastevanematega
Koostöö vanematega
Keskkonnateemalised perepäevad
Keskkonnateemalised perepäevad
Koostöö keskkonnaametiga
Õuesõpe
Erilist kohta nägi J. Käis loodusõpetusel ja
kodulool.
Looduse tundmine ja tema elu mõistmine on
loodusearmastuse eeltingimus, sest
armastada võime ainult seda, mis on meile
tuttav ja meie vaimule omane. Kodumaaarmastusest üks samm edasi viib isamaaarmastuseni. Kodu- ja kodumaa-armastus on
isamaa-armastuse algaste ja põhialus, väitis
Käis. Sellest kaugel ei seisa laiem
maailmahuvi.
Õppekäigud
Õppekäigud
Õppekäigud
Õppekäigud
Õuesõpe
Töö kooliaias, isegi põllul, muidugi
laste huvidele ja jõududele vastavalt,
teeniks ka niihästi keha harimist kui
oleks ka teadmiste allikaks.
J. Käis
„Õpiõu“ saate lindistus
Raamatu tähtsus
Õpperaamat töökoolis jääb teisele kohale,
aga raamat üleüldse omandab veel
suurema tähtsuse kui õppekoolis.
Tubli raamatukogu ühes lugemistoaga
oleks niisama tähtis laboratoorium vaimlise
töö alal, kui puu-papitöökoda kehaliseks
arenemiseks.
J. Käis
Raamatukonverents
Õppematerjalid
Projektid
Projektid toetavad:
aktiivõppe meetodil põhineva
keskkonnaharidusliku tegevuse arendamist ja
läbiviimist;
keskkonnateadlikkust tõstvate teavitustegevuste
ja- kampaaniate korraldamist sihtrühmadele;
õppekava toetavate õppeprogrammide ja materjalide väljatöötamist;
keskkonnahariduslike õppeprogrammide
läbiviimist vabas õhus.
Personali õppepäevad
Võru maakonna lasteaedade
laste õppepäev
Võru maakonna lasteaedade
laste õppepäev
Keskkonnaalane konverents
Võru maakonna lasteaednikele
Konverentsi eesmärgiks oli õpetajate
loodusalaste teadmiste- ja tegevustepagasi
täiendamine, mille kaudu kujundada laste
väärtushinnanguid ja käitumisharjumusi
keskkonnasäästlikumaks
Keskkonnaalane konverents
Võru maakonna lasteaednikele
Keskkonnaalane konverents
Võru maakonna lasteaednikele
Keskkonnaalane konverents
Võru maakonna lasteaednikele
Keskkonnaalane konverents
Võru maakonna lasteaednikele
Väärtuskasvatus
Kasvatus on väärtushinnangutega seotud
tegevus. Ühiskonnas teatud ajal valitsevad
väärtused peegelduvad ühiskonna
pedagoogilises mõtlemises ja selles, kuidas
kasvatus- ja haridussüsteemi arendatakse
ja kasvatusprotsessi läbi viiakse. Sellest,
millised need on ühiskonnas, perekonnas,
lasteaias, koolis sõltub isiksuse kujunemine
ühiskonnale väärtuslikuks liikmeks.
J. Käis
Kokkuvõtteks
Pedagoogikas aga peab olema kindlam kui mujal, ja laia
ulatusega põhimõte, juhtnöör, mis kõik üksikud sihid,
meetodid ja ained ühtlustaks ja seoks, peab olema kindel
pind, millel kõikumata mitmesugused pedagoogilised
võtted püsiksid.
Ainult ühise juhtmõttega anname meie kasvatusele
saleda ja sirge kuju, kaitseme kasvatustegevust
ühekülgsete mõjude ja kitsaste vaadete eest ja suudame
tähtsat tähtsusetust, suuremat väiklasest lahutada.
Et aga pedagoogilise süsteemi põhimõte tarvilisi ja
soovitavaid tagajärgi tooks, peab ta ajakohane olema ja
elule vastama.
J. Käis
Lõpetuseks
Kool on alati uuendusseisundis – see oli üks
Johannes Käisi armastatumaid väljendusi.
Tema veendumust mööda ei pea kool
arenema mitte revolutsioonilisel, vaid
evolutsioonilisel teel. Pidev uuendus peab
olema kooli loomuliku arenguprotsessi osa.
Kasvataja hüüdsõna olgu — ikka edasi
arenemise teel!
J. Käis
TÄNAN KUULAMAST!