Transcript Kriminaalmenetluse esitlus

KRIMINAALMENETLUS
Lektor Tanel Järvet
SKA Politsei- ja piirivalvekolledž
Karistus- ja menetlusõiguse
õppetool
[email protected]
Allteemade jaotus
1.
2.
3.
4.
Kriminaalmenetuse allikad ja põhimõtted.
Menetluse alustamine; subjektid ja
tõendamise protseduur;
Tõendamistoimingud (ülekuulamine;
vaatlus; läbiotsimine; ekspertiis).
Kriminaalmenetluse lõpetamine või
lõpuleviimine.
Õigusaktid




Kriminaalmenetluse seadustik
Kriminaalasja kohtueelse menetluse
dokumentide vormide kehtestamine.
www.riigiteataja.ee
Kohtuekspertiisiseadus. www.riigiteataja.ee
Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade
menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja
kulude hüvitamise kord. www.riigiteataja.ee
Õpik

E. Kergandberg, M.
Sillaots.
Kriminaalmenetlus.
Kirjastus Juura, 2006
Kriminaalmenetlusõiguse allikad



1) Eesti Vabariigi Põhiseadus;
2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja
normid ning Eestile siduvad välislepingud; /NB!
Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid mõnedes
kriminaalmenetluse üldistes küsimustes/
3) KrMS ja kriminaalmenetlust sätestavad muud
õigusaktid;
4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole
lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates,
kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. /KrMS § 2/
Kriminaalmenetlusõiguse allikad 2
KrMS § 3 lg 2 sätestab, et kriminaalmenetluses
kohaldatakse menetlustoimingu ajal kehtivat
kriminaalmenetlusõigust.
 § 213 lg 5--Riigi peaprokurör võib kohtueelse
menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse
tagamiseks anda oma määrusega prokuratuurile
ja uurimisasutustele üldiseid korraldusi.
Kaudselt ka--Riigiprokuratuuri kommentaarid KrMS
kohaldamisel

Kriminaalmenetlust välistavad
asjaolud KrMS § 199 lg 1 p 1-5
1) puudub kriminaalmenetluse alus; (kuriteo sündmus,
süüteo koosseis, süülisus)
2) kuriteo aegumistähtaeg on möödunud; (KarS §-s 81
aegumise tähtajad)
3) amnestiaakt välistab karistuse kohaldamise;
4) kahtlustatav või süüdistatav on surnud;
5) samas süüdistuses on sama isik süüdi mõistetud
või tema suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud.
 ne bis in idem põhimõte
Kahekordse karistamise keeld

Ne bis in idem põhimõte (PS § 23 lg 3).
Sama tegu ja tegija.
Ideaalkonkurents. Reaalkonkurents.
Väärteokaristus sama teo eest välistab
kriminaalmenetluse.
Kriminaalmenetluse alustamine
Kriminaalmenetlust alustab esimese uurimisvõi muu menetlustoiminguga uurimisasutus
või prokuratuur.
Peavad olema:




ajend,
alus ning,
puuduma § 199 lg-s 1 sätestatud
kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. /§ 193/
Ajend kuriteoteade



suuline või kirjalik; [suuline teade
protokollitakse ja telefoni teel edastatud
kuriteoteade talletatakse kirjalikult või
helisalvestatakse]
Kuriteokaebus - teade milles isikut süüstatakse
kuriteos;
NB! Kohustus teatada uurimisasutusele või
prokuratuurile - kui on alust oletada, et isiku
surm on saabunud kuriteo tagajärjel
Ajend 2
kuriteole viitav muu teave:

prokuratuuri või uurimisasutuse sedastatud
teabelevis avaldatud kuriteole viitav teave;

kuriteole viitav teave, mille on sedastanud
uurimisasutus või prokuratuur oma ülesandeid
täites.
Alus:

kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse
ajendis.

S.t. et tegu võib olla esmaste andmete põhjal:

süüteokooseisule vastav,

õigusvastane ja

süüline.

Valekaebuse tagajärg


KarS § 319 ei nõua valekaebuse esitamise eest vastutusele
võtmiseks isiku eelnevat hoiatamist.
Küll aga võib hoiatada ilmselt põhjendamatute kaebuste puhul
järgmistes punktides:
1). valekaebuse tagajärjed KarS § 319 järgi;
2). menetluskulude hüvitamine § 184 järgi;
3). krim.menetluse alustamata jätmisest teatatakse ka
isikule, kelle kohta kuriteokaebus on esitatud. /KrMS § 198 lg 2/.
Mis on esimeseks
menetlustoiminguks
Nõudekirja/päringkirja, ka kutse saatmine on
menetlustoiming.
 Näit. prokuratuuri poolt kriminaalasja
uurimisalluvusse saatmine on esimene
menetlustoiming.
 Taustinfo kogumine, 3.isikutelt midagi nõudmata, ei
too kaasa kriminaalmenetluse alustamist
(dokumentidega tutvumine).
Kriminaalmenetluse alustamine sisestatakse MIS-i
(menetluse infosüsteemi).

Kuriteoteate lahendamise aeg
10 päeva jooksul peab uurimisasutus või
prokuratuur teatama kuriteoteate esitajale
alustamata jätmisest.
Kannatanu õigus kaevata—alustamata
jätmise teatisele/ lõpetamise määrusele.
 10 päeva jooksul alustamata jätmise
teatise saamisest.
 kaebus prokuratuuri, kus lahendada seda
aega kuni 15 päeva.

Menetlusosalised
kannatanu
 kahtlustatav või süüdistatav;
 kahtlustatava/süüdistatava kaitsja;
 tsiviilkostja;
 kannatanu/tsiviilkostja esindaja. /§ 16/
Tunnistaja ei ole menetlusosaline!

Kannatanu




KrMS § 37 lg 1--- Kannatanu on füüsiline või
juriidiline isik, kellele on kuriteoga või
süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga
vahetult tekitatud
füüsilist,
varalist või,
moraalset kahju.
Kannatanul on õigus
1) vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine või lõpetamine §des 207 ja 208 sätestatud korras; /ei saa vaidlustada otstarbekuse
korral lõpetamist § 202, § 203 korras/
2) esitada tsiviilhagi enne kohtuliku uurimise lõpetamist maa- või
linnakohtus;
3) anda ütlusi või keelduda ütluste andmisest KrMS §-des 71–73
sätestatud alustel;
4) tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega §-s 224 sätestatud korras
/kui taotleb seda/;
/§ 38/
 Kui on juriidilisest isikust kannatanu, siis nähtub see kannatanu
seadusliku esindaja ülekuulamise protokollist. Üle saab kuulata
juhatuse või muu juhtorgani liiget.
Kahtlustatav
Kahtlustatav on:

isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud. /§
217/

isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo
toimepanemises ja kes on allutatud
menetlustoimingule. /näit. kahtlustatavana
ülekuulamine; isiku läbivaatus §-s 88/
Kahtlustatava õigused ning kohustused on §-s 34.

Jälitustoimiguga allutamine ei anna veel
kahtlustatava staatust.
Isiku kahtlustatavana kinnipidamine


Tõkendi eelne toiming.
Kahtlustatavana kinnipidamine on
menetlustoiming, mis seisneb isikult kuni 48
tunniks vabaduse võtmises. Kinnipidamise
kohta koostatakse kinnipidamisprotokoll. /§
217/
Nõuded kinnipidamisele





Kahtlustatavana kinnipeetud isik tuleb viivitamata üle kuulata.
Kui kokkuleppel kaitsja ei saabu mõistliku aja jooksul (näit. 12
tundi, siis saab KrMS § 43 lg 2 p 2 alusel menetleja määrata uue
kaitsja.
Alati ei ole võimalik viivitamatuse nõuet järgida (nt. kui isik on
purjus).
Kahtlustatavana kinnipeetule antakse võimalus teatada
kinnipidamisest oma valikul vähemalt ühele oma lähedasele
menetleja kaudu.
Kui teavitamine kahjustaks kriminaalmenetlust, võib
prokuratuuri loal teatamisest keelduda.
KAHTLUSTATAVA õigused
Kahtlustataval on õigus (KrMS § 34 lg 1):
 Teada milles teda kahtlustatakse;
 Anda ütlusi kahtlustuse kohta (ei ole kohustust);
 Esitada omapoolseid taotlusi ja tõendeid;
 Tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha
menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning
protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse (vaid
need toimingud, kus kahtlustatav osaleb).
Kahtlustatava ülekuulamine



KrMS § 76 lg 1 p 3 nõuab, et kahtlustatava
ülekuulamise alguses märgitakse protokolli
kahtlustuse sisu (kuriteo asjaolud + kvalifikatsioon)
ning kahtlustatavat saab üle kuulata ainult
kahtlustuse aluseks oleva kuriteo asjaolude kohta (§
75 lg 3).
Võib ette tulla aga olukord, kus kahtlustatav
ülekuulamise käigus soovib lisaks protokollis
märgitud tegudele (§ 76 lg 1 p 3) rääkida veel
teistest kuriteoepisoodidest, mida ta on toime
pannud.
Sellisel juhul tuleb enne nende kohta ütluste
andmist kahtlustuse sisu laiendada.
Kaitsja



Kaitsja kutsutakse uurimistoimingust osa võtma vaid
kahtlustatava kirjaliku taotluse alusel. ( KrMS § 34 lg. 1
p.3, § 45 lg. 1)
Kui kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest KrMS § 45 lg. 2
alusel ei ole kohustuslik ja kahtlustatav ei ole selgelt
väljendanud oma tahet ning esitanud vormikohast
taotlust kaitsja osavõtuks, siis kaitsjat uurimistoimingu
tegemise juurde ei kutsuta.
Selleks, et kaitsja uurimistoimingu juurde kutsuda, peab
kahtlustatav vastavalt riigi õigusabi seaduse § 9 lg. 1 ja §
10 lg. 4 esitama §-s 12 sätestatud kirjaliku taotluse.
Kaitsja 2
Kaitsjana saab osaleda:
1)
Lepinguline kaitsja:
§
*advokaat (Eesti Advokatuuri liige);
§
*teised isikud menetleja loal (üksnes
õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult
tunnustatud õppekava täitnud isik),
2) Määratud kaitsja (üksnes advokaat, s.t. Eesti
Advokatuuri liige).
Advokatuuriseaduse § 57-1.
Advokaadi volitus.


Õigusteenuse osutamise käigus kliendi esindamisel
või kaitsmisel kolmandate isikute ees piisab
advokaadi kinnitusest, et ta on kliendi esindaja või
kaitsja ning vastava volituse olemasolu
eeldatakse(volituse eeldus). Advokaatide nimekiri ja
kontaktandmed www.advokatuur.ee
Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu
arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad
ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord
(Justiitsministri määrus).
Määrus
menetleja kirjalikult vormistatud ja põhistatud
menetlusotsustus, mis lisatakse kriminaaltoimikusse;
 Sisu- ja vorminõuded määrusele on toodud §-s 145.
Määrust tutvustatakse KrMS-s sätestatud juhtudel
menetlusosalisele (tõkendi määrus; läbiotsimsie määrus
jne, s.t. määrused mis toovad õiguslikke tagajärgi
menetlusosalisele) ning talle selgitatakse tema õigusi ja
kohustusi, mille kohta võetakse allkiri (§ 145 lg 6).
 Menetleja määrust tema menetluses olevas kriminaalasjas
on kohustatud täitma kõik isikud (§ 145 lg 7).
 Määruse tühistamise õigus ka menetlejal endal, kellel oli
määruse koostamise õigus.
 Kui ei olnud tegemist prokuröri loaga määrusega.
a)
Protokoll
Mõiste annab § 146, mille kohaselt on protokoll:
1) uurimis- või muu menetlustoimingu kohta;
2) kajastab toimingu tingimusi, käiku ja tulemusi;
3) vormistatud masina- või arvutikirjas või selgelt loetavas käekirjas.



Käsikirjaline protokoll on loomulik, kui ülekuulamine toimub
sündmuskohal, kinnipidamisasutuses või teistes välioludes.
Uurimisasutus ja prokuratuur võivad menetlustoimingu
tingimuste, käigu ja tulemuste protokollimisel kasutada
protokollija abi (§ 147).
Protokoll /s.t. menetlusdokument/ koostatakse eesti keeles. /§
144/
Tõlkimine



Menetlusdokument koostatakse eesti keeles.
Juhul kui menetlusdokument on koostatud
mõnes muus keeles, lisatakse selle eestikeelne
tõlge toimikusse. /§ 144/
§ 10 lg 1: Kriminaalmenetlus võib menetleja,
menetlusosaliste ja kohtumenetluse poolte
nõusolekul toimuda ka muus keeles, kui nad
seda valdavad. Kuid materjalid tuleb tõlkida.
Tõlkimine 2
Tõlgi kaasamine on vajalik juhul kui:
a) on vaja tõlkida võõrkeelset teksti või
b) menetlusosaline ei valda eesti keelt.
 Tõlk on erialakeelt oskav või tumma või kurti vahendav isik.
Tõlgi ülesannet ei või täita kriminaalmenetluse muu subjekt.
 Vannutamata tõlki hoiatatakse, et teadvalt valesti tõlkimise eest
võib teda karistada kriminaalkorras.
 Tõlgi kohustuslikku osalemist nõudev menetlustoiming on tema
puudumise korral õigustühine.
 Tõlgil on õigus tõlke õigsuse huvides esitada menetlusosalisele
küsimusi, tutvuda menetlustoimingu protokolliga ja teha selle
kohta avaldusi, mis protokollitakse. /On oluline, et küsimused ei
väljuks tõlke täpsustamise raamidest, vastasel juhul peab uurija
sekkuma./

Vaatluse eesmärk



koguda kriminaalasja lahendamiseks
vajalikke andmeid,
avastada kuriteojäljed ja,
võtta asitõenditena kasutatavad objektid ära.
Vaatluse objektid


1) sündmuskoht;
2) laip;
3) dokument, muu objekt või asitõend;
4) läbivaatuse toimetamise korral isik ning
posti- või telegraafisaadetis. /§ 83/
Sündmuskoha vaatlust toimetatakse kuriteo
toimepanemise kohas, või kohas, mis on
seotud kuriteo toimepanemisega. /§ 84/
Sündmuskoha vaatlus





Objektiivselt kajastada nähtavat situatsiooni.
Mitte teha järeldusi--- seadme rikkiminek on
toimunud A.A. süül.
Kindlasti vajalikud fotod (NB! Fototabeli võib
koostada hiljem kontoris).
Ka SKV protokolli koostamise võib lõpetada
enda kabinetis.
Joonis, skeem on väga abiks!
Arvuti vaatlus

1.
2.
Kui on äravõetud arvuti, siis vaatluse
teostamisel:
Salvestatakse väärteo asja jaoks oluline
info CD-le või DVD-le, mis lisatakse
protokollile ja toimikusse.
Väiksema mahuga failidel veel lisaks ka
väljatrükid.
Võrdlusmaterjali võtmine
ekspertiisiks KrMS § 100
(1) Võrdlusmaterjali võtmise eesmärk on koguda ekspertiisiks vajalikke
võrdlusjälgi ja proove.
(2) Võrdlusmaterjali võtmise määrus on vajalik, kui:
1) Isik keeldub võrdlusmaterjali andmisest ja menetlustoimingu
eesmärki on võimalik saavutada sunniga;
2) võrdlusmaterjali võtmine riivab isiku keha puutumatust;
3) juriidiliselt isikult nõutakse võrdlusmaterjalina dokumente.
(3) Võrdlusmaterjali võtmise määruses märgitakse:
1) kellelt võrdlusmaterjali võetakse;
2) võrdlusmaterjali liik;
3) menetlustoimingu põhjendus.
NB! Koostada ekspertiisimaterjali võtmise protokoll, kuhu kantakse:
1) võetud võrdlusjälgede ja proovide nimetused;
2) ekspertiisimaterjali võtmise viis ja tingimused;
3) ekspertiisimaterjali hulk või kogus.
Vaatluse alternatiivid


Kriminaalasja lahendamiseks vajalikke
dokumente saab nõuda ka nõudekirjaga - §
32 lg 2 ja § 215 lg 1;
Kui asitõendina kasutatavat objekti ei ole
uurimistoimingu protokollis tõendamiseks
vajaliku üksikasjalikkusega kirjeldatud,
tehakse asitõendi tunnuste talletamiseks
selle vaatlus. /§ 124/
Sündmuskoha vaatlus


Kui otsitav ese asub avalikus kohas või kui see nt
tuuakse uurimisasutusse, siis võetakse see
kriminaalasja juurde vaatlusega vastavalt §-le 83.
Kui eseme leidmise kohal on mingi tõenduslik
väärtus, tuleb seda teha koos sündmuskoha
vaatluse protokolliga, kui aga mitte, siis võib teha
üksnes „dokumendi, muu objekti või asitõendi“
vaatluse vastavalt §-le 86 ja märkida
vaatlusprotokolli vastava eseme saamise asjaolud
(neid võib käsitleda § 87 lg 1 p 5 alusel „muude
vaatlusandmetena“).
Vabatahtlik valduse vaatlus


kui võõra hoone, ruumi, sõiduki või piirdega ala
seaduslik valdaja nõustub menetlejate sisenemisega
ning ei ole vaja teostada ka objekti otsinguid: (nt isik
ise annab need vabatahtlikult välja), siis läbiotsimist
ei ole vaja ja objekti äravõtmiseks piisab vaatluse
teostamisest.
NB! Vaatlusprotokolli võtta isiku allkiri selle kohta, et
talle on tutvustatud õigust keelata ilma
läbiotsimismääruseta menetlejate sisenemine ja
objekti üleandmine ja seda tuleb teha juba enne
sisenemist.
Dokumendi vaatlus



Dokumendi või muu objekti vaatlusel
selgitatakse kuriteojäljed ja muud tunnused,
mis on vajalikud kriminaalasja lahendamiseks
ning on aluseks objekti kasutamisel
asitõendina.
Kui asitõendina ära võetud dokumenti, asja
või muud objekti on vaja täiendavalt uurida,
tehakse asitõendi vaatlus. /§ 86/
Vaatluse protokoll vaid uurija allkirjaga.
Läbiotsimise eesmärk
KrMS § 91 lg 1 tulenevalt leida hoonest,
ruumist, sõidukist või piirdega alalt:
 asitõendina kasutatav või konfiskeeritav
objekt,
 kriminaalasja lahendamiseks vajalik
dokument, asi või isik või,
 kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks või
konfiskeerimiseks arestitav vara või,
 laip või tabada tagaotsitav.
LO alused


Läbiotsimist toimetatakse prokuratuuri
määruse või kohtumääruse alusel.
Edasilükkamatutel juhtudel võib
uurimisasutus läbiotsimist toimetada
uurimisasutuse määruse alusel ilma
prokuratuuri loata, kuid seejärel tuleb sellest
24 tunni jooksul teatada prokuratuurile, kes
otsustab läbiotsimise lubatavaks
tunnistamise.
LO määruse sisu
Läbiotsimismääruses märgitakse:
1) läbiotsimise eesmärk (mida otsitakse);
2) läbiotsimise põhjendus (miks on alust arvata,
et need objektid või isik võib asuda just seal).

LO ettevalmistamine








Eelinfo kogumine andmebaasidest (väljatrükk)
Fotod isikutest
Sidevahendid (raadiosaatjad- sageduse kontroll,
akud).
Uurija kohver, kummikindad, taskulamp
Fotoaparaat, ja videokaamera.
Relv ja erivahendid, kuulivest—turvataktika
Kui suuremate asjade äravõtmine, siis kuhu hiljem
ladustada.
Mis kell ja mis kohtades alustada.
LO rakendamine
LO-t rakendades:
 1) tutvustatakse isikule, kelle juures läbi otsitakse, või
tema täisealisele perekonnaliikmele või juriidilise isiku
või riigi või KOV asutuse, kelle juures läbi otsitakse,
esindajale läbiotsimismäärust, mille kohta võetakse
määrusele allkiri. Vastava isiku või esindaja
puudumisel peab kaasama KOV esindaja.
 2) tehakse ettepanek anda välja läbiotsimismääruses
märgitud objekt. Kui ettepanek jäetakse täitmata või
kui on alust arvata, et seda on järgitud osaliselt,
toimetatakse otsinguid.
LO erisused
Läbiotsimismääruseta võib läbi otsida isiku:
1) kahtlustatavana kinnipidamise või
vahistamise korral;
2) kelle kohta on alust arvata, et ta
läbiotsimiskohal varjab otsitavat objekti.

Läbiotsimisprotokoll
(KrMS § 92)
Läbiotsimisprotokolli kantakse:
1) ettepanek välja anda otsitav objekt või
näidata laiba või tagaotsitava asukoht;
2) vabatahtlikult väljaantud objekti nimetus;
3) otsingute tingimused, käik ja tulemused;
4) leitud objekti nimetus ja objekti tunnused,
millel on tähtsust kriminaalasja
lahendamiseks;
5) tabatud tagaotsitava isikuandmed.
Asitõend





kuriteo objektiks olnud asi,
kuriteo toimepanemise vahend,
kuriteojäljega asi,
kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või,
kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt,
mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude
selgitamisel ja mille kohta on koostatud asitõendiks
tunnistamise määrus.
Asitõendite äravõtmine




Vaatluste käigus ära võtta asitõendid /§ 83 lg 1 järgi/.
märgitakse vaatluse protokolli, mida võeti.
Isiku läbivaatuse käigus tema juurest ära võtta asitõenditena
kasutatavad asjad. /§ 88 lg 1 p 4/. märgitakse läbivaatuse
protokolli mida võeti.
Muu objekti, dokumendi, asitõendi vaatlus, mille protokolliga ka
objekt/dokument ära võetakse. /§ 86/
Vabatahtlik esemete, dokumentide üleandmine uurija nõudel
/nõuded tõendite üleandmiseks on kohustuslikud/. Vormistada
üleandmise vastuvõtu aktina või ülekuulamise protokolli lisana,
kui anti peale ülekuulamist üle.
ASITÕENDITE HOIDMISEST

§ 124 lg 3 alusel saab asitõendi tagastada ilma
lepinguta omanikule või õiguspärasele valdajale siis,
kui ei ole vajalik tagada asitõendi tingimusteta
säilimist kriminaalmenetluse lõpuni - nt seetõttu, et
selle asitõendi enda füüsiline kasutamine hilisemas
kriminaalmenetluses ei ole enam vajalik (asitõend
on piisavalt vaatlusprotokolliga fikseeritud ja
vastavate asitõendite enda füüsilist uurimist kohtus
nagunii üldjuhul ei teostata).
Asitõendi suhtes võetavad meetmed





hoitakse kriminaaltoimikus;
hoitakse menetleja asitõendite hoidlas või muus tema valduses
olevas ruumis või valvataval territooriumil;
hoitakse ekspertiisiasutuses;
vara suhtes, mille seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud---kohaldada konfiskeerimist. (prokuratuuri määruse alusel ja kohtu
loal)
kiiresti riknev asitõend, mida ei ole võimalik tagastada
seaduslikule valdajale, antakse tasuta riigi või KOV tervishoiuvõi hoolekandeasutusele, võõrandatakse või hävitatakse
kriminaalmenetluse käigus menetleja määruse alusel. (Müügist
saadud raha kantakse riigituludesse.)
Asitõendi suhtes võetavad meetmed
2



asitõend mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse
omanikule või seaduslikule valdajale; /kui omandisuhe ei ole
selge, otsustab AT suhtes kohtueelses menetluses võetavad
meetmed eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel kirjalikus
menetluses. § 126 lg 4/
kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või
seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi omandisse;
kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei
taotle, antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi
katteks.
Foto, film, joonis või muu
teabesalvestis




Iseseisvalt võivad tõendiks olla:
1) foto;
2) film, heli- või videosalvestis;
/näit.turvakaamerate lindistused/
3) joonis või muul näitlikustaval viisil.
Foto

Negatiiv lisatakse protokollile. Digitaalfoto
esitatakse protokollis või selle lisana ja
säilitatakse arvutifailina. Digitaalfoto võib
valmistada ka videosalvestise üksikutest
kaadritest.
Joonis





Joonist kasutatakse uurimistoimingu tingimuste, käigu ja
tulemuste näitlikustamiseks ning protokolli sisu
selgitamiseks ja täiendamiseks(KrMS § 151)
Tingimused:
Joonisel viidatakse uurimistoimingu protokollile ja
märgitakse protokolli tegemise aeg;
Joonisele kirjutab alla uurija;
Kui joonise on teinud spetsialist või uurimistoimingule
allutatud isik, tõestab joonise õigsust koostaja ning lisaks
allkirjastab ka uurija;
Vajaduse korral võtab uurija joonise õigsuse
kinnitamiseks joonisele ka uurimistoimingus osalenud
muu isiku allkirja.
Ekspert



KrMS § 95 lg 1--Ekspert on isik, kes
rakendab käesolevas seadustikus sätestatud
juhtudel ja korras ekspertiisi tehes
mitteõiguslikke eriteadmisi.
Riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavate
ekspertiiside loetelu (VV määrus).
www.ekei.ee Eesti Kohtuekspertiisi
Instituut
Ekspertiiside liigid










Ekspertiisi liik (loetelu ei ole täielik)
1.Aineekspertiis
2.Alkoholiekspertiis
4.Daktüloskoopia- ehk sõrmejäljeekspertiis
5.DNA-ekspertiis
6.Dokumendiekspertiis
7.Hääleekspertiis
8.Infotehnoloogiaekspertiis
9.Käekirjaekspertiis
10. Põlevvedelikuekspertiis
Kutse

Üldjuhul kutsumine telefoni, faksi vm. sidevahendi teel.

erandjuhtudel kirjalik kutse (allkirja vastu kätte või
saadetakse väljastusteatega tähtkirjana või elektronposti
teel koos kättesaamist tõendava kinnitusega).
Eeldus, et menetlejal on alust kahelda, et isik hoiab
ilmumisest kõrvale. Samuti võib kutsutav isik menetlejalt
nõuda kirjaliku kutse saatmist, kui ta vajab seda nt
tööandjale esitamiseks või arstitõendi saamiseks.

Kirjalikus kutses.
peavad olema märgitud ka:
 1) kutsumise põhjus ja kellena isik välja kutsutakse
(Kutsumise põhjusena piisab, kui märkida nt. ülekuulamine. Ei
pea täpsustama, millistes küsimustes, sest siis kaoks
uurimistoimingu ootamatus.);
 2) kriminaalasja number (§ 163).
Kutse üleandmine
 Kutse tuleb isikule kätte toimetada nii, et talle jääks
ilmumiseks piisav ajavaru. Ajavaru 1–2 päeva on samas
linnas/vallas elavale isikule piisav. Erandkorras võib määrata
kohese ilmumise, et tagada isiku kaasatulemine.
Kutse üleandmise erijuhud


Kohalviibivatele isikutele uurimisasutuse ametniku,
prokuröri või kohtu etteloetud teated võrdsustatakse
kutse andmisega allkirja vastu, kui selle kohta tehakse
protokolli märge. (Uurimistoimingutena peamiselt
sündmuskohal viibivatele isikutele; ülekuulamised,
läbiotsimised.)
Kiireloomulise kutse puhul võib uurimisasutus,
prokuratuur või kohus isiku välja kutsuda telefoni, faksi
või muu sidevahendiga. Selle kohta tuleb koostada
teatis, millesse märgitakse kutse tekst ning telefoni,
faksi või muu sidevahendi number, millele kutse
edastati.
TAGAMINE

Kui kuriteo pealtnägija isikut ei ole tuvastatud
ja ta keeldub tunnistajana osalemast, siis
võib uurija teda isiku tuvastamiseks kinni
pidada kuni 12 tundi, mille kohta koostatakse
protokoll. /§ 170 lg 3/ Isikut ei ole tuvastatud=
ka siis kui esitab valenime, sünniaja.
Tõkendi liigid





1) elukohast (kauemaks kui 3 ööpäevaks) lahkumise
keeld ilma menetleja loata. /§ 128/;
2) vahistamine /§ 130/;
3) kautsjon vahi all pidamise asendajana /§ 135/ .
Eriliik kaitseväelase suhtes - kaitseväelase (juhtkonna
poolne) järelevalve (§ 129).
Kuidas tagada, et isik 3 ööpäeva sätte alusel Eesti
Vabariigist ei lahkuks? (piirikontrolli kaotamine
Shengeni ruumis: Esti-Läti, Eesti-Soome, EestiRootsi).
Menetluskulud
Loetelu on §-s 175, olulisemad on:
1)
Kaitsjatasud—kokkuleppel ja määratud kaitsja
puhul; /mõistliku suurusega, s.t. ilmselt kuni 130
eurot/tunnis+aja arvestamine/
2)
kannatanu, tunnistaja, eksperdi, spetsialisti
tasud;
3)
ekspertiisi tegemise ja joobe tuvastamisega
seotud kulud;
4)
asitõenditega seotud tasud—hoiu-, saate- ja
hävitamiskulud.
5)
tsiviilhagi tagamisest tulenevad kulud;
6) sundraha.
Kohtueelse menetluse
kokkuvõtte koostamine

Vt.õpiobjekt www.stud.sisekaitse.ee/Jarvet
Kriminaalmenetluse lõpetamise
menetluse liigid

Vt.õpiobjekt www.stud.sisekaitse.ee/Jarvet