Transcript Kodanik12kl.Sotsiaalne turvalisus.Sotsiaalhoolekanne

Sotsiaalne turvalisus
Sotsiaalse turvalisuse mõiste ja inimarengu indeks
• Sotsiaalne turvalisus – ühiskonna terviklik heaolu
e. elukvaliteet
• Sotsiaalne turvalisus tähendab inimeste
kindlustunnet ja majanduslikku toimetulekut,
mida tagab kogu ühiskond, eelkõige aga valitsus
oma poliitikaga.
• Inimarengu indeks (IAI) – elukvaliteedi näitaja;
suhtarv, mille alusel järjestatakse riike:
• 1) oodatav keskmine eluiga;
• 2) haridus, kirjaoskus
• 3) elujärg (SKP per capita)
Inimarengu indeksi maailmakaart (2008. a. andmete alusel)
██ 0.950–1.000
██ 0.900–0.949
██ 0.850–0.899
██ 0.800–0.849
██ 0.750–0.799
██ 0.700–0.749
██ 0.650–0.699
██ 0.600–0.649
██ 0.550–0.599
██ 0.500–0.549
██ 0.450–0.499
██ 0.400–0.449
██ 0.350–0.399
██ alla 0.350
██ pole andmeid
Heaoluühiskond
• Heaoluühiskond - ühiskond, kus ühiskonnaliikmete
enamusele on tagatud kõrge elukvaliteet
• Heaoluriigi tunnused: 1) valitsuse püüd leevendada vaesust,
vähendada sotsiaalset tõrjutust ning toetada aktiivset
kodanikuühiskonda;
• 2) püüe tagada igale indiviidile võimetekohase tasuta
hariduse saamine,
• 3) inimestevaheline sallivus ja inimõiguste kaitse;
• 4) hea ja inimväärse elu nimel inimeste koostöö
soodustamine;
• 5) sotsiaalpoliitikas kehtiv hoolivuse ja nõrgemate aitamise
põhimõte.
• Elatustase – statistiline näitaja, mida väljendab keskmine
kuusissetulek leibkonnaliikme kohta
• Eesti keskmine brutokuupalk 2012.a. IV kvartalis 865 euri.
• Eesti kulutas sotsiaalsfäärile 2010.a. 18,1 % SKP-st, mis on
EL-i üks väiksemaid näitajaid.
Heaoluühiskonna mudelid
• Sotsiaaldemokraatlik riik – nö. paks riik
• oluline on solidaarsus, peamiseks
heaolupakkujaks on riik, kõrged maksud
• Liberaalne riik - nö. õhuke riik
• Riigi ülesandeks ei ole mitte heaoluteenuste
osutamine, vaid kõrge tööhõive ja ausa
konkurentsi tagamine
• Riigilt saavad toetusi vaid väga vaesed ning
pensionieas inimesed
Sotsiaalhoolekanne
• Sotsiaalhoolekanne - vahendite süsteem, mis peab
tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajaja toimetuleku.
• Sotsiaalhoolekande põhimõtted:
1) inimõiguste järgimine;
2) isiku vastutus enda ja oma perekonnaliikmete
toimetuleku eest;
3) abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna
võimalused toimetulekuks ei ole piisavad;
4) isiku ja perekonna toimetuleku soodustamine.
• vältimatu sotsiaalabi – piisavate elatusvahenditeta
isiku olukorrale vastavad hädavajalikud
sotsiaalhoolekandelised abinõud, mis tagavad
vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju.
• Eesti Vabariigis on vastu võetud sotsiaalhoolekande
seadus
• Sotsiaalabi antakse puudustkannatavatele inimestele
nende tasutud maksudest või sissemaksudest olenemata.
• Peamised riskigrupid on: lapsed, lastega pered, puuetega
inimesed, vanurid, töötud.
• Sotsiaalabiks vajalik raha eraldatakse riigieelarvest.
• Abiraha saamise õiguse annab tulude langemine alla
valitsuse kehtestatud elatusmiinimumi e. vaesuspiiri.
2013.a. on see 320 euri.
• Sotsiaalabi maksete hulka kuuluvad: toimetulekutoetus,
puuetega inimeste toetus, lastetoetus.
• Sotsiaalteenus – isiku või perekonna toimetulekut
soodustav mitterahaline teenus näit. rehabilitatsioon,
päevakeskus, koduhooldus, abivahendite osutamine
• Sotsiaaltoetus – isiku või perekonna toimetuleku
soodustamiseks antav rahaline toetus näit.
toimetulekutoetus, puuetega inimese toetus, peretoetused.
Sotsiaalkindlustus
• Sotsiaalkindlustus – riigi sotsiaalse
suunitlusega maksed, mille suurus sõltub
tööandja ja töövõtja tehtud sissemaksetest.
• Eestis kehtib nn. kolmesambaline
pensionikindlustuse süsteem:
• I sammas – riiklik pension
• II kohustuslik kogumispension (2% palgalt)
• III vabatahtlik kogumispension
• Sotsiaalkindlustuse alla kuuluvad: pensionid,
haigusrahad, töötus kindlustus makse, töötu
toetus. 2013.a. on see 101 eurot kuus.
• Sotsiaalne sidusus – ühiskonna võimekus tagada
oma liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja
vältida polariseerumist.
• Sotsiaalse sidususega kirjeldatakse ebavõrdsuse
määra ning sotsiaalsete suhete ja sidemete
tugevust ühiskonnas.
• Sotsiaalse sidususel on kaks eesmärki: 1)
ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja
tõrjutuse vähendamine 2) sotsiaalsete suhete,
sidemete ja suhtlemise tugevdamine
• Sotsiaalne kaasatus – tähendab inimeste
võimalust osaleda täisväärtuslikult ühiskondlikus
elu, omada ligipääsu ressurssidele ja teenustele
• Sotsiaalne tõrjutus – seisund, mille puhul
inimene ei osale ühiskonna hüvede jaotuses,
võimusuhetes ega kultuurielus.
• Sotsiaalse tõrjutuse näitajad: vaesus, sotsiaalsete
sidemete ja kaasatuse puudumine
• Tõrjutuse põhjused: töötus, erivajadus,
vähemusrühma kuulumine, piirkondlikud tulu- ja
infrastruktuuri erinevused.
Vaesus
• Absoluutne vaesus – inimese tulu jääb allapoole
riiklikult määratletud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid
hädavajalikuks
• Suhteline vaesus – inimese elatustase on allpool
ühiskonna keskmist st. teised elavad temast
märkimisväärselt jõukamalt
• 2011.a. elas suhtelises vaesuses 17,5% Eesti
elanikkonnast 232 600 inimest.
• 2011. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu
ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 299 eurot
(2010. aastal 280 eurot).
• UNICEFi andmetel elas 2009.a suhtelises vaesuses
11,9% Eesti lastest. Selle näitajaga jääb Eesti 35
võrreldud arenenud riigi seas 21. kohale.