Transcript Sotsiaalne ettevõtlus ja KOV teenuste delegeerimine, Kaupo Reede

SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus
SOTSIAALNE ETTEVÕTLUS JA KOV
TEENUSTE DELEGEERIMINE
SA HARJU ETTEVÕTLUS- JA ARENDUSKESKUS
Kaupo Reede
22.08.2012
SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus
SOTSIAALNE ETTEVÕTLUS JA KOV TEENUSTE
DELEGEERIMINE
MIS ON TAVAETTEVÕTLUSE JA SOTSIAALSE ETTEVÕTLUSE VAHE?
AINUKE VAHE ON SELLES, ET SOTSIAALNE ETTEVÕTLUS EI KESKENDU
KASUMILE RAHALISES MÕTTES VAID ÜHISKONDLIKUS MÕTTES. EHK SIIS
TEHAKSE MIDAGI SELEKS, ET PARANDADA ELUKESKKONDA VÕI MÕNE
ÜHISKONNAGRUPI HEAOLU, TAGATAKSE TEENUSE KÄTTESAADAVUS.
MUUS OSAS ON KÕIK NÄITAJAD SAMAD. SOTSIAALNE ETTEVÕTLUS
PEAB OLEMA KASUMLIK!
Sotsiaalne ettevõtlus on sotsiaalsete ettevõtjate töö. Sotsiaalne ettevõtja
avastab sotsiaalse probleemi ja kasutab ettevõtluse põhimõtteid, et luua ja hallata
riskikapitali ning tekitada sotsiaalseid muutusi. Kui äriettevõtja on keskendunud
materiaalse kasumi ja tulu mõõtmisele, siis sotsiaalne ettevõtja on keskendunud
sotsiaalse kapitali loomisele. Kuigi sotsiaalseid ettevõtjaid seostatakse põhiliselt
vabatahtliku ja mittetulundusliku sektoriga, ei tähenda see, et sotsiaalne ettevõtlus
oleks vastuolus materiaalse kasumiteenimisega.
SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus
SOTSIAALNE ETTEVÕTLUS JA KOV TEENUSTE
DELEGEERIMINE
Avalikku teenust iseloomustavad:
•Välistamatus
•Universaalne kättesaadavus
•Konkurentsitus
•Raskesti mõõdetavus
•Väike individuaalne valikuvabadus
•Turutõrge
Milleks delegeerida:
•eelarve optimeerimine
•erasektor on teatud tüüpi teenuste pakkumisel efektiivsem ning raha eest saadav
väärtus on avaliku sektoriga võrreldes suurem
•kaasata ekspertteadmisi
•suurendada teenusepakkumise paindlikkust ja innovaatilisust
•vähendada riigi osakaalu avalikus elus
•suurendada kodanike valikuvabadust.
SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus
SOTSIAALNE ETTEVÕTLUS JA KOV TEENUSTE DELEGEERIMINE
Miks delegeerida mittetulundusühendusele?
•kodanikuühendused on tihtipeale kogukonnas ainsaks mingit kindlat teenust
pakkuvaks organisatsiooniks, omades valdkonnas unikaalseid ekspertteadmisi,
mitmekülgset ja põhjalikku infot
•puuduva konkurentsi tingimustes vajatakse usaldusväärset partnerit, kes on
huvitatud pigem teenuse sisulisest arendamisest kui kasumi
maksimeerimisest
• ühendusi tasub eelistada juhul, kui on oluline paindlikkus erivajadustega
arvestamisel, osalusdemokraatia arendamine või kodanikkonna ja riigi sidemete
tugevdamine
• ühendustel on võime jõuda efektiivsemalt sihtgruppideni ja saavutada nende
seas usaldus – tegeletakse erinevate elanikekihtidega ja ollakse seega hästi
kursis teenuste vajadusega ja mis viisil konkreetse sihtgrupini jõuda
• ühendustel on enam võimalusi teenuse arendamiseks lisafinantse kaasata
taotledes selleks rahastust kodanikeühenduste tugevdamiseks mõeldud fondidest.
SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus
SOTSIAALNE ETTEVÕTLUS JA KOV TEENUSTE DELEGEERIMINE
Takistused teenuse delegeerimiseks omavalitsuse seisukohalt:
•konkurents teenuselepingutele suhteliselt väike. Ühe pakkuja puhul ei pruugi tingimata
tagada kuluefektiivsust. On võimalik ka, et valdkonnas pole ühtegi teenusepakkujat
•teenuste pakkujate turu kehv tundmine. Ka ei olda aldis koostööpartnerluseks teiste
omavalitsuste ja nende piirkonna ühendustega
•omavalitsuste ebaühtlane administratiivne suutlikkus. Täpselt ei teata nõudeid lepingutele
ega omata teenuse enda standardite kehtestamise suhtes piisavat kompetentsi
•seadusandliku raamistiku ebapiisav tundmine - seda peetakse liialt keeruliseks ja
põhjuseks, miks on delegeerimine näiliselt komplitseeritud.
•vähene teadlikkus teenuste tulemuslikkuse hindamismeetoditest, puuduvad selleks
sobilikud indikaatorid. Samuti on probleeme teenuse osutamise järelvalvega, mida vajalikul
määral ei tehta
Kodanikeühenduste takistused teenuste ülevõtmisel:
•ühenduste madal haldussuutlikkus ja organisatoorne võimekus
•lepingute lühiajalisus – tavapäraselt sõlmitav aastane leping see põhjustab ühendusele
ebakindluse tuleviku osas ja takistab teenuse edasiarendust
•rahastamisskeem – omavalitsuse poolt kaasneb tihtipeale palgakulu, kuid mitte piisavad
finantsid üldkuludeks
•ühenduste ebapiisav võime ja julgus oma kompetentse omavalitsustele tutvustada
SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus
SOTSIAALNE ETTEVÕTLUS JA KOV TEENUSTE DELEGEERIMINE
Üldülevaade teenuste delegeerimise olukorrast Eestis
Delegeerimine mittetulundussektorile on üsna levinud praktika:
•60% omavalitsustest delegeeris 2008. aastal avalike teenuste osutamist
mittetulunduslikele organisatsioonidele.
•Peaaegu pooled (42%) omavalitsustest sõlmivad teenuste üleandmise lepinguid ehk
teenuslepinguid
•18% omavalitsustest aga selliseid lepinguid, kus avaliku teenuse osutamine on üks osa
üldisemast lepingust.
Enim delegeeritakse teenuseid otselepingutega:
•sotsiaalvaldkonnas (44% kõigist delegeerimisjuhtudest),
•spordi (15%) ja kultuuri (10%) valdkondades
Teenuse osutamist toetavaid lepinguid sõlmitakse peamiselt:
•spordivaldkonnas (34%)
•kohaliku elu arendamise valdkonnas (22%)
Teenuseid antakse üle peamiselt kodanikealgatuslikele MTÜdele ja SAle (84%) ning
oluliselt vähem KOV mõju all olevatele või KOV poolt loodud asutustele.
SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus
SOTSIAALNE ETTEVÕTLUS JA KOV TEENUSTE DELEGEERIMINE
Tulevikutendentsid MTÜdele delegeerimisel
KOVdel on suur huvi avalike teenuste delegeerimise edasiarendamise vastu.
Enamik KOVdest leidis, et nad delegeeriksid rohkem avalikke teenuseid
kodanikeühendustele, kui:
•see võimaldaks kaasata lisaressursse (98% vastajatest)
•see aitaks tõsta teenuste kvaliteeti (98%)
•vastavas valdkonnas oleks võimekaid ühendusi (96%)
Enamasti on KOVde huvi teenuseid senisest rohkem delegeerida samades
valdkondades, kus täna juba peamiselt teenuseid delegeeritakse: elu edendamine, sport,
kultuur, noorsootöö, sotsiaalteenused.
Ühendusi peetakse võimekaks enamjaolt samades valdkondades: kultuur (83%), sport
(81%) ja piirkondliku elu edendamine (79%).
OLULISENA KERKIB ÜLES KOV-de VAHELISE KOOSTÖÖTEENUSTE
DELEGEERIMINE !!!
MÕNED DELEGEERIMISENÄITED EESTIS
• EELK Kuressaare Laurentsiuse kogudus korraldab laste ja naiste
turvakodu „Lauritsa“ tegevust koos noorte usaldustelefoniga.
• EELK Valga Peetri-Luke koguduse osalusel asutatud MTÜ Domus
Petri Kogu viib läbi koostöös Töötukassa Valga osakonnaga
tööharjutust pikaajalistele, riskigruppidesse kuuluvatele töötutele,
pakub linna finantseerimisel põhinevat huvitegevust lastele.
Pastoraadis töötab Valga linna ainus supiköök, mis on avatud igal
tööpäeval.
• EELK Tartu Pauluse kogudus osutab vältimatut sotsiaalabi.
Koguduses töötab supiköök, kus pakutakse kuuel päeval nädalas toitu
ja riideid sissetulekuta inimestele.
• EELK Räpina Miikaeli koguduse hooldekodu asub koguduse hoones.
Pakutakse ka sauna - ja pesupesemise teenust ning mitmesuguseid
tegevusi (ajalehed, internet, vererõhu mõõtmine, nõustamine,
invavahendite laenutus jne) võimaldavat päevakeskust.
• EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse poolt peetavas lasteaias on
viis rühma, kus kokku käib 85 last. Finantseerimine on kombineeritud
vanemate omaosaluse ja linna baasfinantseerimise abil.
SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus
SOTSIAALNE ETTEVÕTLUS JA KOV TEENUSTE DELEGEERIMINE
KOVide ja MTÜde koostöösuhete senised takistused:
•Hinnakujundus ei ole MTÜ poolt sageli läbipaistev
•MTÜ toimetab mitmes valdkonnas, KOV-le osutatav teenus võib kannatada teiste
valdkondade arvelt
•Mõnede teenuste osutamiseks võib MTÜde vahel tekkida konkurents, mis võib tekitada
ühenduste seas sotsiaalsed pingeid
•Puudub selge reeglistik delegeerimiseks. Vajalik oleks näidisdokumentatsioon
•KOV ei selgita MTÜ-dele piisavalt teenuse osutamise võimalusi
•MTÜ usaldusväärsus ja jätkusuutlikkus. Kartus, et MTÜ võib lõpetada asjaolude tõttu
päeva pealt oma tegevuse
•MTÜ-d ei näita ise teenuste osutamisel üle piisavat initsiatiivi; KOVid pole teadlikud
kompetentsetest MTÜdest
USALDUS ON KOOSTÖÖ VÕTI
Koostöö aluseks on kindlasti usaldusväärsete inimeste/spetsialistide olemasolu
organisatsioonis. Kuid mitte ainult.
Usaldus ja usaldusväärsus on avalike teenuste delegeerimiseks partneri leidmisel
olulisimad argumendid. Usaldusväärsuse olulised näitajad on organisatsiooni
ajalugu ja sisekultuur. Ajalugu näitab organisatsiooni tehtud tegevusi valdkonnas ja
organisatsioonikultuur annab aimduse käitumisest.
Organisatsioonikultuuri toimimine reaalses elus avaldub läbi kasutusel olevate
ühiste normide, väärtuste ja eelduste.
Sotsiaalteadlased on tõestanud, et organisatsiooni juhtide ja -liikmete väärtused
mõjutavad otsustusprotsesse ja tarbijakäitumist.
Kirik on üks paremini ja laialdasemalt lahtikirjutatud ja tutvustatud sisekultuuriga
organisatsioone Eestis.
VÕIMALIK SÜNERGIA:
VÕIMALIK SÜNERGIA:
SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus
SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus
Head
Edasimineku
Algust
Koostöös meiega!
Asume Sirge tn 2, Tallinn.
Konsultatsioonid toimuvad eelregistreerimisega telefonidel
656 6641, 656 6522 või [email protected]