Transcript Eesti keele tegusõna vormid

Eesti keele tegusõna vormid
“Keel ja ühiskond” X klassile 16. ptk
Mare Hallop
KiNG
27.11.2012
30.10.2012
Tegusõna kategooriad
• tunnused ja lõpud, mis annavad edasi
grammatilisi tähendusi
– aeg (olevik ja minevik)
– isik (1., 2., 3.)
– kõne (eitav, jaatav)
• Kõik ühe grammatilise kategooria tähendusi
edasi andvad vormid kokku moodustavad
paradigma (kõik sellest sõnast moodustatavad vormid)
• Keeled liigendavad kategooriaid erineva detailsusega, mõnd polegi
võimalik eraldiseisvalt käsitleda (n isik ja arv)
Isiku ja arvu kategooria
• Kuuest vormist koosnev isiku ja arvu kategooriat
ühendav paradigma
Arvu kategooria
Eesti keel
ainsus
mitmus
1. isik
mina
meie
isiku
2. isik
sina
teie
kategooria
3. isik
tema
nemad
Melaneesia Annatomi saare keel
Anna tomi
saare keel
Arvu
ainsus duaal
1.isik in
isiku
kategooria
ainjak
1. isik ex
kate gooria
triaal
mitmus
aijumrau aijumtai
aijama
akaijau
akaija
akataij
2. isik
aiek
aijaurau aijautaij
aijaua
3. isik
aien
arau
ara
ahtaij
Võti: aijumrau – meie kaks: mina ja sina
akaijau – meie kaks: mina ja veel keegi, aga mitte sina
Tegusõnal rohkem kategooriaid kui käändsõnal: 6
2
Harjutus 2 lk 217
M. Hint “Eesti keele õpik X kl humanitaarharule” (1995)
• Tee Ida-Aafrika suahiilikeelsete väljendite
morfoloogiline analüüs ja tõlgi selle alusel:
atakupenda – ta hakkab sind armastama
nitawapiga – ma hakkan neid peksma
atatupenda – ta hakkab meid armastama
nitampenda – ma hakkan teda armastama
anakupiga – ta peksab sind
unawasumbua – sa ärritad neid
ta hakkab neid peksma sa ärritad meid mina hakkan sind armastama -
Aja kategooria
• kõigis maailmakeeltes olevik, minevik,
tulevik
– alati ei väljendata aja kategooria tähendusi
grammatiliste vahenditega
– ei liigendata aja erinevaid sügavusi samamoodi
• eesti keeles olevik, lihtminevik, täis- ja
enneminevik
– inglise keele mõjul ka kestev olevik ja kestev minevik
– arenemas tuleviku väljendamise võimalused
Aeg ja kõneviis eesti keeles
ajavormid
kõneviisid
kindel
tulevik
olevik üld
tingiv
kaudne
möönev käskiv
kirjutaks
kirjutavat
kirjutagu
oleks
kirjutanud
kirjutanuks
olevat
kirjutanud
kirjutanuvat
hakkan kirjutama
saan kirjutama
kirjutan
sa kirjuta
kestev olen kirjutamas
minevik
lihtmin
üld
kirjutasin
kestev olin kirjutamas
täisminev olen kirjutanud
ennemin
olin kirjutanud
Olevik ja lihtminevik kaua olnud, ülejäänud ajavormid arengus üsna algusjärgus.
Inglise keele mõjul ka kestev olevik ja kestev minevik. Siin ka uued arengusuunad.
Kõneviis ja teatamislaad
• Teatamislaad
– kas öeldu tõesuses ollakse kindel (otsene)
• kasutusel enamikus maailma keeltest
– või edastatakse kaudsest allikast pärit infot,
mille eest kõneleja ei vastuta (kaudne)
• veerand maailma keeltest, sh eesti k (ülejäänutel
kaudne teatamine leksikaalsete vahenditega, n
stiilis: Väidetavalt on õues külm.)
Teatamislaad
Teatamislaad
kindel
Kõneviis käskiv
tingiv
otsene
kaudne
ma kirjutan
sa kirjuta
ma kirjutavat
sa kirjutagu
ma kirjutaks
Teatamislaadi kategooriat kirjeldas eesti keeles esimest korda keeleteadlane
Huno Rätsep 1970. a:
kaudne ja möönev kõneviis on olemuselt sarnased kindlale ja
käskivale, kusjuures kõneleja pole mitte info allikas, vaid vahendaja.
NB! Vana süsteem lubatud 
Kaudne teatamislaad tekkivat skeptilise vaimulaadiga rahvaste keeltesse, kes
uskuvat vaid seda, mida ise näevad-tunnevad. Ülejäänu edastatakse kaudse
teatamislaadiga. Kahjuks ei saa selle väite paikapidavust kontrollida.
Tegumoe kategooria
• isikuline – tegija teada
– Maali avas ukse. - Maali on tegija, avas – isikuline tegumood
• Umbisikuline - tegijat ei tea
– Uks avati. – tegijat ei tea
– iseloomulik soome-ugri keeltele
• indoeuroopa keeltes passiivi tegumood (aluseks olev asi
või ese pole mitte tegija, vaid tegevuse all kannataja)
– Uks oli avatud. – sarnane, sest uks saab määrata aluseks (vrd:
Uksed olid avatud, kus öeldis pöördub ka)
seega osa umbisikulise tegumoe vorme indoeuroopa
keeltele sarnaselt passiivis, ehk ongi nende keelte mõju
Tegumoe kategooria
kõneviis
kindel
käskiv
tingiv
aeg
Teatamislaad
otsene
kaudne
tulevik
saab kirjutatud
saab kirjutatama
olevik
kirjutatakse
ollakse kirjutamas
kirjutatavat
lihtminevik
kirjutati
oldi kirjutamas
olevat kirjutanud
täisminevik
on kirjutatud
enneminevik
oli kirjutatud
tulevik
olgu kirjutatud
olevik
kirjutatagu
olevik
kirjutataks
minevik
oleks kirjutatud
Umbisikuline tegumood
Tegusõna käändelised vormid
Pöördelised (finiitsed) ja käändelised (infiniitsed) vormid
Käändelised: tegevusnimed (infinitiivid), kesksõnad (partitsiibid)
ma-tegevusnimi
isikuline
umbisikuline
algvorm
kirjutama
seesütlev
kirjutamas
seestütlev
kirjutamast
saav
kirjutamaks
ilmaütlev
kirjutamata
kirjutatama
da-tegevusnimi
kirjutada
kirjutades
•ma- ja da-tegevusnime kasutatakse kohustust, võimalikkust, soovi ja seisundi
muutust väljendavas liitöeldises:
•Jüri hakkab (peab, läheb) õppima. Jüri tohib (tahab, võib) õppida.
•saab liitlause muuta lihtlauseks:
•Jalutasin pargis ja nägin sõpra – Pargis jalutades nägin sõpra.
Kesksõnad
• oleviku kesksõnad
– isikuline ja umbisikuline
– käänduvad kõigis
käänetes
• mineviku kesksõnad
– isikuline ja umbisikuline
– ei käändu
Oleviku kesksõna
Mineviku kesksõna
isikuline
umbisikuline
isikuline
umbisikuline
algvorm
kirjutav
kirjutatav
kirjutanud
kirjutatud
omastav
kirjutava
kirjutatava
osastav
kirjutavat
kirjutatavat
sisseütlev
kirjutavasse
kirjutatavasse
seesütlev
kirjutavas
kirjutatavas
Tegijanimi, teonimi, tehtunimi
Tegusõnadest tuletatud nimisõnad – deverbaalid
Reeglipärasus nii suur, et võiks pidada tegusõna vormimoodustuse osaks
teonimi
tegijanimi
olevik
minevik
tehtunimi
nimetav
kirjutamine
kirjutaja
kirjutanu
kirjutatu
omastav
kirjutamise
kirjutaja
kirjutanu
kirjutatu
osastav
kirjutamist
kirjutajat
kirjutanut
kirjutatut
sisseütlev
kirjutamisse
kirjutajasse
kirjutanusse
kirjutatusse
seesütlev
kirjutamises
kirjutajas
kirjutanus
kirjutatus
•eesti keel käändelistelt vormidelt rikas (ingl, saksa ja vene k vähem) – annab aimu
soome-ugrilaste ja indoeurooplaste maailma liigendamisest
•indoeuroopa keeltes rõhk tegevustel ja liikumistel
•soome-ugri keeltes asjadel ja nähtustel ning nende omavahelistel suhetel (ehk
soome-ugri keeled rohkem asjadele kui protsessideleorienteeritud
Käändelised vormid asendamatud lauselühendite moodustamisel.
Harj 2 lk 217 võti
Slaid nr 5
• ma – ni
• sa – u
• ta – a
ku - sind
wa - neid
tu – meid
• ta – hakkab
• na – praegu
peksma piga
armastama - penda
ärritama sumbua
ta hakkab neid peksma – atawapiga
sa ärritad meid – unatusumbua
mina hakkan sind
armastama - nitakupenda