Transcript Vee-ettevõtluse kestlikkus inseneeria vaatevinklist "VEEMAJANDUSE KESTLIK ARENG ja KESKKONNAHOID” 28.04.2014 Tallinn Andres Piirsalu EVKIS volikogu esimees Eesti Ehitusinseneride Liidu esimees.

Vee-ettevõtluse kestlikkus
inseneeria vaatevinklist
"VEEMAJANDUSE KESTLIK
ARENG ja KESKKONNAHOID”
28.04.2014
Tallinn
Andres Piirsalu
EVKIS volikogu esimees
Eesti Ehitusinseneride Liidu esimees
• ÜRO andmetel vajab inimkond aastal 2030 võrreldes
tänase päevaga ca 50% rohkem toitu, ca 45% rohkem
energiat ja ca 30% rohkem vett.
• Globaalses plaanis on väljakutsed suured. Riikide
võrdluses siiski väga erinevad.
• Arvatakse, et aastatel 2000–2030 väheneb veekasutus
Põhjamaade kodumajapidamistes tänu
veesäästumeetmetele ja tõhusale veemajandusele ca
18 %.
7.11.2015
Vee-ettevõtluse kestlikkus
• Vee-ettevõtlus on sedavõrd kestlik kuivõrd kestlikud on
vee-ettevõtted. Vee-ettevõtte kestlikkus sõltub paljudest
asjaoludest.
• Olenemata asukohariigist mõjutavad vee-ettevõtteid ja
nende toimetulekut:
- kasvavad kulud;
- vananev infrastruktuur;
- üha rangemad regulatiivsed nõuded;
- rahvastiku muutus.
7.11.2015
• Vee-ettevõtte kestlikkuse tagamiseks saab rakendada
muuhulgas:
- vee-ettevõtte tõhusat juhtimist ja tegevuse
korraldamist;
- majanduslikult tasuvate ja optimeeritud VK rajatiste
ehitamist.
7.11.2015
Vee-ettevõtte tõhus juhtimine
• Et olla vee-ettevõtluses edukas ja saada hakkama
praeguste ja uute väljakutsetega on USA-s näiteks
sõlmitud EPA (USA keskkonnaagentuur) ja veeettevõtete liitude vahel kokkulepe, et soodustada tõhusat
vee-ettevõtlust.
• See kokkulepe (Effective Utility Management) sisaldab
10 näitajat, kuidas tõhusalt hallata vee-ettevõtet.
http://water.epa.gov/scitech/wastetech/upload/tools_si_watereum_primerforeffectiveutilities.pdf
7.11.2015
Tõhus vee-ettevõte
Toote kvaliteet
(Joogivesi, heitvesi, settekäitlus vastavad kõikidele
nõuetele)
Tellija rahulolu
(Pakub usaldusväärset ja taskukohast teenust)
Töötajaskonna arendamine
Tegevuse optimeerimine
Piisavate rahaliste ressursside olemasolu
Infrastruktuuri stabiilsus
(Peab ülal rajatisi võimalikult madalate kuludega, tagades
töökindluse)
7.11.2015
Ühtne proaktiivne tegutsemine
Kogukonna jätkusuutlikkus
Säästlik suhtumine veeressurssidesse
Sidusrühmade mõistmine ja toetus
7.11.2015
Kestlikkuse mõjutajad inseneeria vaatevinklist:
1) Riiklik regulatsioon (vesi inseneeria veskile)
2) Inseneride teadmised ja oskused (vesi veeettevõtluse veskile)
7.11.2015
Vesi inseneeria veskile
Riiklik regulatsioon - karmistuvad
keskkonnanõuded
• Viimaste aastate paar „kuuma teemat“:
- reoveepuhastite kujade vähendamine;
- „ohtlike ainete määrus“.
• Mõlemad teemad tekitasid vee-ettevõtjates meelehärmi.
Nõuete täitmiseks on vajalikud täiendavad
investeeringud ning hooldamise ja käitamiskulud
kasvavad.
7.11.2015
• Riiklik regulatsioon, millega karmistatakse
keskkonnanõudeid on vesi inseneeria veskile.
• Karmimate keskkonnanõuete täitmiseks tuleb täiustada
puhastustehnoloogiat ja rakendada uuenduslikke
meetodeid.
• Tänapäeval on tehnoloogia ja inseneeria areng
globaalse tasandi nähtus. Suuri ja keerukaid projekte ja
ülesandeid lahendatakse vajadusel rahvusvaheliste
tiimide poolt, kaasates pädevaid spetsialiste ja vajadusel
ka teadustöötajaid.
• Üldjuhul on maailmas tehnoloogiline know how olemas
ja vajadusel kiiresti kaasatav, kuid see võib olla ka
oluline innovatisooniallikas kohalikele inseneridele.
7.11.2015
• Karmistuvate keskkonnanõuete rahuldamine on üks
oluline ajend leidmaks veemajanduses innovaatilisi
lahendusi.
• Suuri muutusi ei tohiks teha üleöö, mõistlik oleks
kaasata kohalikke teadureid ja insenere uute
tehnoloogiliste lahenduste katsetamiseks ja
väljatöötamiseks.
• Sellega tagame akadeemiliste teadmiste parema
rakendamise ettevõtluse tarbeks ja aitame kaasa Eesti
teadusbaasi säilimisele ja arendamisele.
7.11.2015
• Tehnoloogilise lahenduse leidmisel on küsimus ajas ja
hinnas.
• Hinna dikteerib ülesande keerukus ja inseneri pädevus
(tase).
• Ajakulu dikteerib tehnoloogilise lahenduse olemasolu või
selle väljatöötamise vajadus.
7.11.2015
• Ettevõtja jaoks taandub lõpuks kõik tasuvusele ja
majanduslikule otstarbekusele. Selleta ei ole ka
kestlikkust.
• Olenemata omandussuhtest peab vee-ettevõte toimima
kui tavaline äriettevõte. Tehtud investeeringud peavad
olema tasuvad ning hooldus- ja käitamiskulud
võimalikult madalad.
• Vee-ettevõtluse kestlikkus sõltub ka nii eile kui täna
tehtud rahastamisotsustest, mille alusel
ehitatakse/rekonstrueeritakse VK rajatisi. Oluline
rõhuasetus on siinjuures käitamiskuludel.
7.11.2015
Vesi vee-ettevõtluse veskile
Inseneride teadmised ja oskused
• Vee-ettevõttes töötavate inseneride ettevalmistus
• Sisseostetavaid teenuseid pakkuvate inseneride
ettevalmistus (näit. VK rajatiset projekteerimine,
ehitamine, omanikujärelevalve)
7.11.2015
Muutused ehitusvaldkonna inseneerias
• Ehitusvaldkonna inseneride teadmised ja oskused on
seotud 01.07.2015 kehtima hakkavasse
ehitusseadustikku
• 30.06.2015 kaotab kehtivuse ehitusseadus, kehtima
hakkab ehitusseadustik.
• Uue põhimõttena on formuleeritud asjatundlikkuse
põhimõte.
7.11.2015
§ 10. Asjatundlikkuse põhimõte
(1) Asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt peab isik täitma
hoolsuskohustust, et tagada oma tegevuses ohutus,
nõuete arvestamine ja nõuetekohase tulemuse
saavutamine. Asjatundlikkuse eelduseks on tegevuse
eripärale vastavad teadmised ja oskused.
7.11.2015
Asjatundlikkuse kandjaks on pädev isik.
§ 23. Pädev isik
(1) Pädev isik teeb, kontrollib või juhib iseseisvalt oma
pädevusega seonduval tegevusalal tööd ja vastutab selle
eest, esitab enda nimel, ettevõtja heaks tegutsedes ka
ettevõtja nimel, tehnilisi seisukohti ning vajaduse korral
korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd.
(2) Isik on pädev, kui tal on töö eripärale vastav
kvalifikatsioon. Isik ei või anda eksitavat teavet oma
kvalifikatsiooni kohta ega tohi teha töid, milleks tal puudub
kvalifikatsioon.
7.11.2015
(3) Pädev isik täidab oma ülesandeid asjatundlikult ja töö
eripärale vastava nõutava hoolsusega, sealhulgas ei või
pädev isik samal ajal tegutseda mitme ettevõtja pädeva
isikuna või olla vastutav mitme objekti eest, kui sellega
seonduv töökoormus ei võimaldaks tal oma ülesandeid
nõuetekohaselt täita.
7.11.2015
§ 24. Teatud tegevusala kvalifikatsiooninõuded
(2) Pädeva isiku kvalifikatsioon peab olema tõendatud
järgmistel tegevusaladel:
1) ehitusloakohustusliku ehitise ehitamine;
2) ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti koostamine;
3) omanikujärelevalve tegemine;
.....
6) ehitusuuringud;
7) ehitusprojekti ekspertiis;
8) ehitise audit;
.....
7.11.2015
Muutused ehitusvaldkonna inseneerias
Kvalifikatsioonid jaotuvad kolmele kutsetasemele – 6, 7, 8
tase.
Kui 7-nda ja 8-nda kutsetaseme saamise üheks
eelduseks on ülikooliharidus, siis 6-ndat taset saab
taotleda rakenduskõrghariduse baasilt.
Kutse antakse konkreetsel allerialal (kõrgkoolis
omandatud) ja ametialal (tööelus praktiseeritud).
Näiteks:
Diplomeeritud veevarustuse ja kanalisatsiooni insener
pojekteerimise ametialal. (Tase 7)
(ametiala = tegevusala ehitusseadustiku mõistes)
7.11.2015
Uus seadus määratleb selgemalt seosed tegevusalade
ja vastutavalt spetsialistilt nõutava kutsetaseme vahel.
Näiteks projekteerimise ning ehitusprojektide
ekspertiiside tegemise tegevusalal tegutsemiseks peab
vastutaval spetsialistil olema kutse vähemalt Eesti
kvalifikatsiooniraamistiku seitsmendal kutsetasemel.
Kutsestandardis on täpsemalt välja toodud ka vastutava
spetsialisti volituste ulatus olenevalt kutsetasemest.
MTR registreering ei piiranud tegevusvolitusi ja ka
kogenematu spetsialist võis vastutada väga keerukate
objektide eest.
7.11.2015
Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus
(Redaktsiooni jõustumise kp: 29.03.2015)
„§ 723. Vastutava spetsialisti pädevuse tõendamise
erisused
Vastutav spetsialist võib oma pädevust tõendada
erialase kõrghariduse ja erialase kolmeaastase
töökogemusega, mida arvestatakse alates erialast
kõrgharidust tõendava dokumendi väljastamise
kuupäevast alljärgnevalt:
1) ehitamise tegevusalal kuni 30. juunini 2018. aastal;
2) projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve,
ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside tegemise
tegevusalal kuni 30. juunini 2016. aastal.
7.11.2015
Senini oli võimalik vastutava isiku MTR-i registreeringut
iga aasta pikendada toetudes kunagi esitatud kõrgkooli
diplomile ja kolme aastasele töökogemusele, vaatamata
sellele, kas isik tegutseski enam antud alal.
Uue korra järgi kinnitab vastutava isiku jätkuvat
pädevust iga viie aasta tagant uuendatav kutsetunnistus
(nõutav täiendusõpe ja töökogemus).
7.11.2015
Riiklik kutseregister www.kutsekoda.ee
Veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener Tase 6
2 kutsetunnistust
Diplomeeritud eevarustuse ja kanalisatsiooniinsener Tase 7
41 kutsetunnistust
Volitatud veevarustuse ja kanalisatsiooniinsener Tase 8
10 kutsetunnistust
Kokku VK-s – 53 kutsetunnistust
(Hüdrotehnika – 4 kutsetunnistust)
7.11.2015
Ehitussektor, nagu enamik teisi tehnilisi sektoreid, muutub
järjest keerukamaks ning aina rohkem vajatakse
kõrgharidusega spetsialiste.
Statistika näitab ehitusinseneri ettevalmistusega
spetsialistide koguarvu vaid põgusat kasvu viimase
kümmekonna aasta jooksul ning kiiremat
ehitusinsenerkonna vananemist ja aktiivsest tööeast
väljalangemist, kui noori insenere juurde koolitatakse ehk
ehitusinseneride puudujääk on pigem süvenemas.
(Allikas: Innovatsioon ja seda takistavad tegurid Eesti ehitussektoris.
Margus Sarmet, Tallinn 2014)
7.11.2015
Eesseisvad väljakutsed
• VK eriala populariseerimine, et oleks tagatud järelkasv.
• Täiendusõppe korraldamine praktikutele, kutse
pikendamiseks ja taseme tõstmiseks.
• Veevarustuse ja kanalisatsiooni inseneride õpe toimub
TTÜ-s ja EMÜ-s. Puudub rakenduskõrghariduse tasemel
VK inseneride õpe.
7.11.2015
Muutused ehitusvaldkonna inseneerias
§ 7. Hea tava
Ehitis tuleb projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea
tava kohaselt. Head tava tuleb järgida ka muus käesoleva
seadustikuga reguleeritud tegevuses.
Heaks tavaks on muuhulgas erinevate standardite, juhiste,
normide järgmine.
Eestis kasutatakse palju Soome juhiseid ja
projekteerimisnorme, aga veel ka SNIP-i norme.
7.11.2015
• EVS 848:2013 - Väliskanalisatsioonivõrk
• EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk
• EVS 847-1:2014 – Veevärk
– Osa 1: Veehaarded
– Osa 2: Veepuhastus (planeeritav pealkiri Veetöötlus) – tegemisel
• EVKIS – Kanalisatsioonikaevude valik
• RIL/Ehituskeskus/EVKIS - RYL 77-2013 tõlkimine
„Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud“
(kavandamisel)
7.11.2015
Ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatakse ka
määrus: Nõuded ehitusprojektile1
Valminud on määruse eelnõu, mille seletuskiri ütleb:
Määruse eesmärgiks on sätestada vähimad nõuded
ehitusprojektile, sealhulgas sätestada nõuded
ehitusprojekti dokumentide arengujärkudele ehk
staadiumidele ja ehitusprojektiga seonduvatele muudele
dokumentidele.
7.11.2015
Eeldatakse, et ehitusprojekt, sealhulgas selle staadium
ning ehitusprojektiga seonduv dokument vastab nõuetele,
kui selle koostamisel on järgitud ehitusseadustikus ja
käesolevas määruses sätestatud põhimõtteid ning sisaldab
hoone korral vähemalt Eesti standardis EVS 811, rajatise
korral Eesti standardis EVS 907 ning standardisarjas EVS
865 nõutavat või sellega samaväärset teavet.
7.11.2015
Nii nagu iga ehitushange, nii ka veemajandushange
koosneb erinevatest üksteisele loogiliselt järgnevatest
etappidest. Iga järgnev tegevus on alati seotud eelnevaga.
Kvaliteetse lõpptulemuse saavutamiseks on oluline, et iga
etapi koostaja oleks pädev.
Ehitusprojekt on ainult üks osa kogu ehitise (VK rajatise)
elukaarest ja ehitusprojekti esimesele staadiumile,
eelprojektile, eelnevad erinevad ehitusuuringud ja ka
näiteks tasuvusuuring, eskiis, tehnoloogiline projekt.
7.11.2015
Kogu ehitise elukaarest määratakse projekteerimise faasis
tema tulevased käitamiskulud.
Allikas: Innovatsioon ja seda takistavad tegurid Eesti ehitussektoris. Margus Sarmet,
autori joonis, Liias & Sutt 2000: 7 joonise edasiarendus.
7.11.2015
• Mida keerulisem projekt, seda olulisem on kvaliteet.
• Erinevate allikate põhjal seotakse projekteerimise ajal
kuni 90% hanke kogumaksumusest, mistõttu on
panustamine kvaliteeti kavandamise ja projekteerimise
etapil väga oluline.
7.11.2015
Ehitusprojektile eelnevaid etappe (eskiis, tasuvusuuring,
tehnoloogiline projekt) kasutatakse ka rahastamisotsuste
langetamisel.
Näitena võiks tuua:
Keskkonnaministri 22.12.2014 määruse nr 59
„Toetuse andmise tingimused meetmes
„Veemajandustaristu arendamine” avatud taotlemise korral”
Lisa 1 Juhendmaterjal tehnilise projekti koostamiseks
Ühtekuuluvusfondi 2014–2020 rahastamisperioodi meetme
„Veemajandustaristu arendamine” projekti
rahastamistaotluse lisana
7.11.2015
Tehnilisele projektile ei kohaldata Vabariigi Valitsuse
17.09.2010 määruse nr 67 nõudeid (Nõuded
ehitusprojektile).
Väljavõte:
Nii rajamismaksumus kui hoolduskulud tuleb välja tuua
sellise detailsusega, et on võimalik hinnata nende
vastavust reaalsusele.
7.11.2015
Väljavõte:
Ehitusmaksumus tuleb lahti kirjutada osade kaupa – nt
võreseade, protsessimahutid, seadmed, tehnohoone,
biotiikide rekonstrueerimine, haljastus, piirdeaed.
Hoolduskuludes tuleb nt reoveepuhasti korral eraldi välja
tuua vähemalt elektrikulu (võimalusel seadmete kaupa), kulu
sette äraveole/käitlusele, tööjõukulu, kulu kemikaalidele jms.
7.11.2015
Tehnilise projekti soovitav väljund sarnaneb iseloomult
ehitusprojekti eelprojekti staadiumile (sisaldab eelprojekti
tööosasid), mille koostamiseks tuleb hea tava kohaselt
kaasata pädev isik.
Olenevalt rajatise iseloomust ja suurusest võivad
maksumuse mõjutajad olla väga erinevad ja vajadusel tuleb
kaasata erinevate erialade pädevaid isikuid.
7.11.2015
Suuremate puhastite puhul muutuvad määravaks näiteks
betoonkonstruktsioonide ja vundamentide maksumused.
Standardite ja erinevate projekteerimisnormide näol on
olemas head tööriistad ja abivahendid, mida tuleks hea
lõpptulemuse saavutamiseks kasutada.
Ehitusinsenerina soovitan kaaluda tehnilise projekti
seostamist teiste ehitusprojekti staadiumidega nii, et
tööosad omavahel ei kattuks ja moodustuks selge tervik.
7.11.2015
Väljavõte:
Analüüsi põhjal valitakse majanduslikult soodsaim
alternatiiv, mis tagab eesmärgi, ning järgmised peatükid
arvestavad juba valitud alternatiivi.
7.11.2015
Koalitsioonilepingust
(vesi inseneeria ja vesi vee-ettevõtluse veskile)
18. KESKKOND
18.2 Lahendame aastakümneid kestnud Tallinna mereääre
õhuprobleemi ja investeerime veemajanduse lahendusse,
mis tagab aastaringselt puhta õhu ka Pirita ja Merivälja
piirkonnas.
18.7 Eelistame võimalusel riigihangetel keskkonnasäästlikke
lahendusi ja tehnoloogiaid.
18.19 Igal elanikul peab olema kättesaadav kvaliteetne,
puhas ja vastuvõetava hinnaga joogivesi. Jätkame linnade ja
alevite reovee puhastusseadmete rajamist ning
renoveerimist.
7.11.2015
7.11.2015
Tänan tähelepanu eest!
7.11.2015