Transcript KRIIS- KÄITUMINE KRIISI OLUKORRAS

KRIIS MEIE ELUS
Ene Raudla
Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut
Mis on kriis
Lahutamatu osa inimelust
 Muutumist nõudev
 Liikumapanev jõud
 Muutumine ja liikumine
 “krisis” kr.keeles- algusest
eemaldumine
 Kriisil on algus ja lõpp

Johan Cullberg`i
psüühilise kriisi määratlus:
“Inimene on jõudnud olukorda (või
elujärku), kus varasemad kogemused,
toimetulekuviisid ja õpitud
reaktsioonid ei aita mõista akuutset
olukorda ja seda psüühiliselt
valitseda”
Arengukriisid
Eric H. Eriksoni kaheksa
psühhosotsiaalset kriisi
 Ülemäärane väsimus, läbipõlemine
 Pereelu või paarisuhte kriitilised
üleminekuperioodid

Erik Erikson: isiksuse
arenguastmed kirjeldatuna läbi
psühhosotsiaalsete kriiside








Usaldus/usaldamatus (-1 eluaastat)
Autonoomsus/häbi (1-3 a)
Initsiatiiv/süütunne (4-5 a)
Töökus/alaväärsustunne (6-11 a)
Identiteet/identiteedi hajumine (murdeiga)
Intiimsus ja solidaarsus/isolatsioon (varajane
täiskasvanuiga)
Generatiivsus/stagnatsioon (küps
täiskasvanuiga)
Integraalsus/meeleheide (vanadus)
Traumaatilised kriisid








Raske haigus
Puue
Füüsiline või seksuaalne vägivald
Sotsiaalne alandamine
Töö kaotus
Lahutus ja lahusolek
Raske kaotus
Tegelik või võimalik õnnetusjuhtum

(Brevin, Dolglish & Joseph, 1996)
Millest sõltub kriisi tekkimine ja
toimetulek


Stressorid
Isiksus:
ekstravertsus- intravertsus
avatus
soojus, heatahtlikkus
motivatsioon, sihikindlus
kohusetunne
emotsionaalne stabiilsus, ebastabiilsus
Toimetuleku strateegiad
Probleemi lahendusele suunatud
 Emotsioonidele ja suhetele suunatud

Kriisireaktsiooni astmed
1.
Shoki etapp
nõutus, segasus, tähelepanu
ahenemine
viha, agressiivsus
probleemi alateadlik väljatõrjumine
Isoleerumine ümbritsevast
apaatia, psüühiline kokkuvarisemine
Shokiseisundis inimese
aitamine








Hoia käest või õlgadest, ole lähedal
Anna vaba voli kõndida või küsida
Talu tema käitumisviisi
Emotsionaalne tugi
Ära noomi
Üliaktiivsel lase saatjaga ringi liikuda
Liikumisvõimetu ja apaatne kata soojalt
Ära anna nõu
2.Reaktsioonietapp








Suur segadus tunnetes
Kurbus, lein
Viha
Süütunne
Häbi
Süüdistused enese ja teise aadressil
Soov juhtunule seletusi ja põhjusi leida
Masendus
Psühholoogilised
kaitsemehhanismid
Käitumine lapsikult
 Üksijäämise, hüljatuse tunne
 Sisemise tühjuse tunne
 Probleemi eitamine
 Keskkonna süüdistamine
 Agressiivsus teiste suhtes
 Probleemist ei räägi
 Põgenemine töösse, haigusesse

Iseloomulikud tunded
reaktsioonietapil
Viha
 Hirm
 Kurbus
 Süü

Abistamine reaktsioonietapis
Korduvalt rääkida
 Aidata taastada sündmuse ajaline
järjestus
 Mitteverbaalne ja verbaalne peavad
olema kooskõlalised
 Mõista tundeid
 Aidata viha välja elada
 Aita kriisisolijal leida jõuvarusid

3.Kriisist toibumise etapp
Olukorraga kohanemine
 Huvi tundmine tuleviku vastu
 Enesevalitsemine taastub
 Lepitakse sellega, mis juhtus
 Sõlmitakse rahu iseenda ja
maailmaga
 Tulevikku vaatamine
 Kuidas edasi elada

Abistamine kriisist toibumise
perioodil
Kuulamine ja küsimustele vastamine
 Vajadus kohtuda inimestega, kellel on
samad probleemid
 Julgustada hakkama saamises

4.Suuna valimise etapp
Kohaneb kriisiga
 Aktsepteerib ennast sellisena, nagu ta
on
 Otsib muutunud olukorras
eneseteostuse võimalusi
 Kujundatakse uued elupõhimõtted

Abistamine suuna valimise
perioodil
Uute lahendusvõimaluste otsimine
 Toimetulekuvõime suurendamine
 Informatsiooni andmine abi saamiseks
 Aidata loobuda ebareaalsetest
nõudmistest ja otsustest
 Aidata näha teisi võimalusi, et saaks
tekkida uus lootus

Tegevusplaan




Mis on siis minuga juhtunud? Mis
olukorda ma olen sattunud?
Milline on see olukord, kuhu tahan välja
jõuda?
Mille poolest see olukord, kus ma praegu
olen, erineb sellest olukorrast, kuhu ma
tahan jõuda?
Mida ma pean ette võtma, et soovitud
olukorrani jõuda?
Traumajärgne stressihäire










Trauma pidev taasläbielamine
Pidevad meenutused juhtunust
Korduvad unenäod stressivast sündmusest
Kurnatus
Püüab vältida traumaga seotud ärritajaid
Eraldub teistest, muutub tuimaks
Unehäired
Depressioon
Kardab trauma kordumist
Suitsiidmõtted
Kriisisolija aitamine







Aktiivne kuulamine, emotsionaalne toetus
Ole avatud, julge
Empaatia
Peegelda tundeid
Toetada kriisisolija olemasolevaid ressursse
Näita, et seda on võimalik taluda - see
tunne ei hävita
Anna informatsiooni
Kriisisolija aitaja








Missugune on töövõime, enda stressi tase
Ela välja oma tundeid
Püüa lõõgastuda
Ära võta teravaid ütlusi isiklikult
Sa ei saa kõige eest vastutada
Kas sinu enda kriisid on elus läbitud tervelt
Küsi vajadusel abi
Ole aus iseenda tunnete suhtes
Kirjandus






Kriis ja kriisisolija abistamine. Koostaja A. Soots
Tallinn, 2002.
Elenurm T. jt. Stressi teejuht. Kuidas saada lahti
liigsest pingest. Tallinn, 1997.
Pulver A., Toimetulek iseendaga. Tartu, 1991.
Servan-Schreiber D., Stressist vabaks ilma ravimiteta.
Varrak, 2003.
Kutsat D., Esmaabi psüühiliste pingete korral. 1995.
Laukkanen, E jt. Kuidas aidata
psüühikaprobleemidega noorukit, 2008
TÄNAN!