Transcript File
Psüühiline kriisiseisund Eva Palk Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Psüühiline kriisiseisund http://fulleryouthinstitute.org/urban/research/ Mis on kriis? Kriis on inimese reaktsioon ootamatule sündmusele Normaalse psüühika reaktsioon ebanormaalsele olukorrale Kriisireaktsioon kui organismi kaitse Millised olukorrad võivad tingida traumaatilist kriisiseisundit? Ekstreemsed, tõsised, kahjustavad ja ähvardavad sündmused, mis nõuavad toimetulekuks erilisi pingutusi ( õnnetused, katastroofid jm) Psüühiline kriisiseisund Inimesed reageerivad ootamatutele sündmustele erinevalt Sündmused võivad kumuleeruda ja kriisireaktsioon vallanduda esmapilgul tähtsusetu juhtumi mõjul Kriisireaktsioon võib olla erineva tugevusega Psüühiline kriisiseisund, šhokk Mõned traumaatilise šhoki reaktsioonid: Südamepekslemine, suu kuivamine Klimbitunne kurgus, õhupuuduse tunne Iiveldus, oksendamine, näopunetus, kahvatus Käte ja hääle värisemine, tajuhäired, unehäired Nõrkus, peapööritus, sage urineerimisvajadus Vastuolulised tegutsemisviisid Mõtete ja tunnete segadus ( ahistus, hirm, ebakindlus, viha Mälupildid tegelevad juhtunuga Kriisi kulg Šhokk Reaktsiooniperiood ehk läbitöötamisperiood Varane reaktsioonifaas Hiline reaktsioonifaas Toibumine ja ümberorienteerumine http://mail.jrnl.ut.ee:8080/372/1/Kasterpalu_Kadri.pdf Psüühiline kriisiseisund Esmaabi: Jaga muret, kuula Ole empaatiline, toetav, kättesaadav Võtab kaua aega Vajadusel suuna erialaspetsialisti poole: Psühholoog, nõustaja, psühhiaater, Otsi abi sotsiaaltöötajatelt, lastekaitsetöötaja, turvakodu Kriisikeskused, päästeamet, politsei, kiirabi Loo toetavatest inimestest võrgustik Aitaja peab hoolitsema ka enda emotsionaalse ja vaimse tervise eest Traumajärgne stressihäire Peale kriisi ei pruugi traumajärgne stressihäire alati välja kujuneda Traumajärgse stressihäire tunnused: Langenud meeleolu, kurvameelsus Lootusetus, ängistus, ärevus, masendus keskendumisraskused, algatusvõimetus Ükskõiksus,väsimus Unehäired, madal erutuslävi Kehalised vaevused, valud Muutunud suhe elusse Enesesüüdistused, häbi suhtlemisraskused Surma- ja enesetapumõtted Depressioon Traumajärgne stressihäire võib viia depressiooni väljakujunemiseni Depressioonile viitavad pikaajaliselt kestnud sümptomid, mis võivad olla mitmekesised: Püsiv kurvameelsus, rõõmutus, huvide kadumine, tahtetus Isu ja/või kehakaalu langus, unetus Liigsöömine ja/või kehakaalu suurenemine Esinevad ravile allumatud ning püsivad kehalised sümptoomid (peavalu, seedehäired kroonilised valud) http://www.ratastool.pri.ee/lugemist/kriisimeelespea.htm http://www.meestekeskus.ee/04raamatud/kka/kka_traumaj.htm Masendus, depressioon Eesti terviseuuringu 2003 a. andmeil esines depressiivseid häireid perearsti patsientidel 15% ja kuue kuu depressiooni 24%? Euroopas korraldatud (DEPRES) uuringust selgus, et depressiooni esines 17 % uurituist http://www.med24.ee/eesti/perearst/newwin-print/article_id-517 KUIDAS SAAVAD AIDATA LÄHEDASED Parim, mida võib iga inimene depressioonihaige ja kriisis inimese jaoks teha, on aidata teda õige diagnoosi ja ravi saamisel Vajalik on haiget julgustada teha, et ta järgiks ravi kuni sümptomid hakkavad kaduma, kulugu selleks või mitmeid nädalaid KUIDAS SAAVAD AIDATA LÄHEDASED Ärge laske kõrvust mööda vihjeid enesetapule. Rääkige sellest depressioonihaige arstile Kutsuge depressioonihaiget jalutuskäigule, väljasõitudele, kinno ja muudele ettevõtmistele Suhtuge mõistvalt, kui teie kutse tagasi lükatakse Julgustage depressioonihaiget naasma nende tegevuste juurde, mis talle varem lõbu pakkusid. KUIDAS SAAVAD AIDATA LÄHEDASED Ärge sundige depressioonihaiget liiga kiiresti liiga paljut ette võtma. Depressioonihaige vajab vaheldust ja seltskonda, aga liigsed kohustused võivad viia keeldumiseni Ärge süüdistage depressioonihaiget simuleerimises ega laiskuses. KUIDAS SAAVAD AIDATA LÄHEDASED Ärge oodake, et haigus läheb äkki ise üle. Ajapikku paraneb ravi ajal enamiku inimeste seisund Mõelge sellele ja kinnitage depressioonihaigele ikka ja jälle, et tema enesetunne läheb vastava abiga järk-järgult paremaks KUIDAS SAAVAD AIDATA LÄHEDASED Lase enesetapumõtete kahtlusega inimesel oma muredest rääkida, ole osavõtlik KUULAMINE on tähtis Toeta ja ole empaatiline, leia tema tugevaid külgi, julgusta Pöördu lähedaste inimeste poole probleemi teavitamiseks Palu abi sotsiaaltöötajalt jt erialaspetsialistidelt Ära jäta teda üksindusse, hoia temaga pidevalt sidet Ärge halvustage tema tundeavaldusi, vaid viidake tegelikkusele ja andke lootusetunnet. KUIDAS SAAVAD AIDATA LÄHEDASED Tähelepanelikkus, kannatlikkus EMPAATIA TOLERANTSUS LÄHEDUS, ARMASTUS Abivõimalused http://www.eluliin.ee/ Telefoninõustamine ja registreerimine vastuvõtule nr. 6314 300 Pärnu mnt. 9a, Tallinn (hoovimaja) Eestikeelne usaldustelefon 655 8088 Iga päev (k.a riiklikud pühad) kl 19.00 – 07.00 Venekeelne usaldustelefon 655 5688 Iga päev (k.a riiklikud pühad) kl 19.00 – 07.00 Laste ja noorukite usaldustelefon 646 0770 http://www.lapsemure.ee/index.php?usaldustelefon Lapseabi telefon 116 111 http://www.lasteabi.ee/ Lasteabi http://www.igorpecovnik.com/tag/social-networking/ http://mentalhealthhumor.today.com/2008/07/10/free-mental-health-humor-depression-reduction/ Kirjandus http://esmaabi.kolhoos.ee/ K.Pukk, A.Lehtmets, P.Javed.Elupäästev esmaabi traumade korral. Tallinn,2004 M.Liiger, M.Pärn. Esmaabi käsiraamat.Kirjastus Pegasus, 2006 K.Koskenvuo jt.Esmaabi. Eesti Punane Rist. Tallinn, 1996 http://www.rescue.ee/ http://www.ohutusportaal.ee/ http://www.kiirabi.loksark.ee/esmaabi.htm http://www.redcross.ee/et/firstaid.html http://www.g4s.ee/erakliendile/koduvalve/turva-abc/turva-abc?rubriik_id=14&artikkel_id=540#abc_3/ http://www.tarbija24.ee/?id=91263 http://lahendus.net/?a=artiklid&art=bipolaarne_h2ire http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ps-ravi/DEP/Depr-esileht.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/depressioon_dianakuusemaa.htm Kirjandus http://www.ratastool.pri.ee/lugemist/kriisimeelespea.htm http://tnk.tartu.ee/0stress.html http://www.lastekriis.ee/ http://www.hot.ee/kriisiabikeskus http://esmaabi.kolhoos.ee/ K.Pukk, A.Lehtmets, P.Javed.Elupäästev esmaabi traumade korral. Tallinn,2004 M.Liiger, M.Pärn. Esmaabi käsiraamat.Kirjastus Pegasus, 2006 K.Koskenvuo jt.Esmaabi. Eesti Punane Rist. Tallinn, 1996 http://www.tnk.tartu.ee/ http://www.parnu.ee/raulpage/stress/ http://www.parnu.ee/raulpage/depress/ http://www.eluliin.ee/ http://www.usaldus.ee/ http://lahendus.net/ http://ee.lundbeck.com/EE/Patients_and_relatives/Depression/default.asp http://www.ambromed.ee/ http://www.sm.ee/index.php?id=4&tx_ttnews%5Btt_news%5D=132&cHash=20f25d5059 http://www.lasteabi.ee/ http://www.wolfescape.com/Humour/WorkStress.htm http://pildid.tostamaa.ee/tervis/DEPRESSIOON__TERVISEKOOLI_LOENG.PDF