Transcript Käitumine hädajuhtumi korral jaguneb

Erakorralise meditsiiniabi süsteem Eestis
Erakorraline meditsiin on
eriala, mis tegeleb
erakorraliste
terviseseisundite (ägedad
haigused, traumad,
mürgistused jne) esmase
Pilt: http://www.kiirabi.ee
diagnoosimise ja raviga
patsientide surma või töövõimetuse vältimiseks.
Erakorralist tervishoiuteenust osutab
haiglaväliselt kiirabi (Lisa1) ja haiglas erakorralise
meditsiini osakond.
2
Helistades: 112 vastab Teie kõnele häirekeskus
Häirekeskuse tegevusvaldkonnad on:
1) õnnetusteadete vastuvõtmine ja töötlemine;
2) päästemeeskondade ning kiirabibrigaadide sündmuskohale
väljasaatmine;
3) teiste teenistuste, ettevõtete ja organisatsioonide kaasamine, samuti
informatsiooni operatiivse edastamise korraldamine ja dokumenteerimine
ning sündmuste andmebaasi säilitamine.
HÄIREKESKUS
IDA-EESTI
KESKUS
LÕUNA-EESTI
KESKUS
LÄÄNEEESTI
KESKUS
PÕHJA-EESTI
KESKUS
3
Häirekeskuse päästekorraldaja saadab välja lähima kiirabivõi päästemeeskonna vastavalt õnnetusteate piirkonnale:
Pilt: www.kiirabi.ee
Kogu riik on jagatud kiirabi teeninduspiirkondadeks. Igas piirkonnas on
antud kohustus elanikkonda teenindada ühele või rohkemale samas
alluvuses olevale brigaadile.
4
NB!
Konkreetne väljakutse "konkureerib" teiste
samasse piirkonda saabunud väljakutsetega ja
Häirekeskuse dispetšer määrab järjekorra.
Prioriteedi määramise aluseks on ohu suurus
abivajaja elule.
A–B–C–D
(Lisa 2)
5
MÄRKA ABIVAJAJAT!!!
1. Kes on abivajaja?
2. Trauma?
3. Erakorraline haigestumine?
4. Mürgistus?
5. Möödakäijale võõras, kellelegi oma!
6. Joodik, narkomaan või napsutanu?
7. Oksendamine on ohu märk!
6
KÄITUMINE
HÄDAJUHTUMI
KORRAL
Käitumine hädajuhtumi korral jaguneb:
1. Õnnetuspaiga ülevaatamine
2. Abistaja enda ohutuse tagamine
3. Päästmine otsest ohust, sündmuskoha
tähistamine
4. Kannatanu seisundi hindamine
5. Elupäästev esmaabi
6. 112 – abikutse
7. Jätkuv esmaabi
8
1.
Õnnetuspaiga ülevaatamine
• Hinda olukorda
– mis on juhtunud?
- kas kellegi elu on ohus?
- kas on jätkuv hädaoht?
- kas ja millise spetsialisti abi on vaja?
- millised on riskid?
• Säilita rahu!
9
2. Abistaja enda ohutuse tagamine
Enne, kui kedagi päästma tormad, hinda olukorda
enda ohutuse seisukohast, kui arutult riskid, võib
sinust endast saada abivajaja
bensiin, gaas ....
.... “võitle või põgene”...
… kaitse infektsioonide eest …
.... agressiivne kannatanu ...
.... kaasa kõrvalseisjaid appi ...
10
3. Päästmine otsesest ohust
3.1 Päästa otsesest ohust:
Avariilise auto süttimise vältimiseks keera süüde välja
Võimalusel ühenda lahti aku juhe
Toimeta kannatanu autost välja ainult siis, kui ta elu on
ohus (NT süttimise oht) või kui talle tuleb anda
elupäästvat esmaabi
Transpordi kannatanut vaid otsesest ohust eemale
toimetamiseks
Aita kõndivatel kannatanutel eemalduda õnnetuskohast,
sest võimaliku kukkumise või teadvusekao korral tekib
lisavigastuste oht.
11
NB!
• KANNATANU LIIGUTAMISEL VÕI
TRANSPORTIMISEL KASUTA
RAUTEC-HAARET
• OLE ETTEVAATLIK SELGROO
VIGASTUSE KAHTLUSEGA
KANNATANU KÄSITLEMISEL
12
3.2 Sündmuskoha tähistamine
• Liiklusõnnetuse korral tähista sündmuskoht
võimaliku otsasõidu ärahoidmiseks vähemalt
50-100 m enne ja pärast avariikohta
(ohukolmnurgad, stopptuled)
• Ole nähtav ja kuuldav, nii tagad iseenda ja teiste
abivajajate turvalisuse
• ÄRATA TÄHELEPANU: lisaabi vajamisel tee
kõik, et sind märgatakse.
13
4. Kannatanu(te) seisundi hindamine
• Selgita välja elustamisvajadus, st. teadvuseta
kannatanul tee selgeks, kas ta hingab ja kas süda
töötab.
• Kas ja millist elupäästvat esmaabi on vaja
osutada?
Uuri kannatanut! Vaata:
– Kas liigutab või mitte?
– Kas teeb häält või mitte?
– Mis värvi on nahk?
– Kas esineb nähtavaid vigastusi, verejooksu?
• Surm?
14
4.1 Teadvuse uurimine
Kui kannatanu on kaotanud teadvuse või näib
elutu, selgita, kas teda saab äratada või mitte.
Tegutse järgmiselt:
• Kõneta kannatanut valjult.
• Kui kannatanu kõnetamisele ei reageeri, siis
raputa teda õlgadest.
• Kui ta ei reageeri üldse ärritajatele, on ta
teadvuseta.
15
4.2 Hingamise uurimine
• Vaata, kas kannatanu rindkere liigub
• Kuula, kas ta hingab
• Kui rindkere liikumist ei näe ja hingamist ei
kuule, tunneta käeseljaga, kas kannatanu
hingab
NB!!! (Täiskasvanu hingab tavaliselt 12-16 korda minutis)
• Kui rindkere liikumist ei näe, hingamist ei
kuule ja hingeõhu liikumist ei tunne, siis
kannatanu ei hinga
16
4.3 Vereringe uurimine
• Katsu pulssi unearterilt (kaela pealt kõrisõlme
kõrguselt, kõrisõlmest paremalt või vasakult)
• katsu ainult ühelt poolt korraga (nimetissõrme ja
sellest järgmise sõrmega)
• Hinda 5-10 sekundi jooksul:
-
Kas pulssi on tunda?
Kas pulss on kiire või aeglane?
Kas pulss on hästi või halvasti tuntav?
NB!!!! Täiskasvanud normaalne pulsi sagedus on 60-100 lööki minutis
17
Abistaja ohutus
NB! ära tee suust suhu hingamist võõral
inimesel
- kanna võimalusel kummikindaid
- väldi haava või haavaga kokkupuutuvate eseme
puudutamist
- kannatanu kehavigastusi kombates ole ettevaatlik, püüa
ennast mitte vigastada (klaasikillud, nõelad)
- soovitav ennast vaktsineerida B-hepatiidi vastu
- võimalusel palu appi kannatanu lähedasi või kui saab,
siis lase kannatanul endal haavale suruda, et verejooksu
peatada.
18
NB!
KUI SA KOGEMATA TORKAD ENNAST,
SAAD LÕIKEHAAVA VÕI KUI MIDAGI
PRITSIB ABI ANDMISEL SILMA, PESE
HOOLIKALT KAHJUSTATUD PIIRKOND
JA PÖÖRDU ARSTI POOLE!
19
5. Elupäästev esmaabi
Mõiste:
Elupäästev esmaabi on abi mida antakse
kannatanu elu päästmiseks sündmuskohal.
1) Elustamine
2) Suure väline verejooks
3) Šokk
4) Teadvusetus
5) Hingamishäired
20
5.1 Elustamine
Kui kannatanu on teadvuseta, ei hinga ning
pulssi ei ole tunda, siis alusta elustamisega:
A – vabasta hingamisteed
B – tee kunstlikku hingamist
C – tee südamemassaaži
2 : 30
21
A - Hingamisteede avamine
•Eemalda suust võõrkehad
•Painuta kannatanu pea kuklasse
22
B - Suust suhu hingamine
•Vajadusel ja võimalusel kata kannatanu
suu ühekordse hingamiskilega
•Pigista sõrmedega kannatanu nina kinni
•Hinga sügavalt sisse, pane oma suu
tihedalt kannatanu suule ja puhu õhk
aeglaselt kanatanu kopsudesse
•Tee kaks puhumist järjest
23
C - Südamemassaaž
•
•
•
•
•
Südamemassaaži tegemiseks paljasta rindkere
Kannatanu peab lebama kõval liikumatul alusel
Käed aseta kannatanu rinnaku alumisele kolmandikule
Vajuta sirgete kätega nii, et rindkere vajuks 4-5 cm
Vajuta 30 korda surumissagedusega 80-100 korda
minutis
NB! Elustamist tehakse vaheldumisi:
2 suust suhu hingamist
30 südamemassaaži
2:30
Jätka elustamist hingamise ja pulsi taastumiseni
või kiirabi saabumiseni!
24
Elustamisvõtete efektiivsuse kontroll
• Rindkere tõuseb õhu sissepuhumisel
• Nahk ja limaskestad muutuvad roosakamaks
• Südamemassaaži on tuntav unearteril
VÄLDI
• ÄRA LASE SISSEPUHUMISE AJAL
KANNATANU NINASÕÕRMEID LAHTI.
• JÄLGI KÄTE ÕIGET ASETUST, ET EI
MURRAKS KANNATANUL RINNAKUT JA
ROIDEID KATKI EGA TEKITAKS SISEMISI
VIGASTUSI!
25
5.2 Suure välise verejooksu sulgemine
Põhjused: Vigastused teravate või nüride esemetega - Kukkumine –
Luumurd – Muljumine – Liiklusõnnetus - Füüsiline vägivald jne
Ära tuntav tugeva verejooksu järgi haavast,
tekivad šoki tunnused.
Tee nii:
• Suru veritsev haav oma (kaitstud käe) sõrmedega kinni
või võimalusel lase seda teha kannatanul endal või tema
lähedastel
• Pane kannatanu lamama.
• Kui verejooks on jäsemest, tõsta jäse üles, välja arvatud
luumurru korral.
• Eemalda haavalt verejooksu peatamist takistavad riided.
26
Esimesel võimalusel tee haavale käepärastest
vahenditest rõhkside:
- Voldi või rulli riidetükk kokku ja aseta haavale.
- Võta pikem riidetükk või riideese ja seo haav
sellega kõvasti kinni.
- Äärmisel juhul kasuta žgutti.
NB! Elustamise ajal võivad lahtised haavad verd
jooksma hakata – sulge verejooks ja jätka
elustamist.
VÄLDI:
• Ära liiguta kannatanut, tee seda ainult äärmisel vajadusel.
• Ära transpordi kannatanut ise, kui tal on valuärritus väga
tugev.
• Ära anna kannatanule juua, vajadusel niisuta huuli. 27
5.3 Šokk
Šokk on ohtlik vereringehäire, mis avaldub
kiires vererõhu languses.
Põhjused:
- Välimine verejooks
- Sisemine verejooks
- Põletus
- Südamelihaste infarkt
- Allergia jne
Tunnused:
- kahvatu, külma higiga kaetud nahk
- kiire ja nõrk pulss
- kiire hingamine
- kannatanu on rahutu
- teadvusehäired
28
Šoki korral tegutse nii:
»Pane kannatanu lamama
»Tõsta kannatanu jalad kehast kõrgemale
»Kata kannatanu soojalt (alajahtumine)
»Rahusta kannatanut
Šoki korral ei tohi
»Anda kannatanule juua
»Lasta kannatanul püsti tõusta
29
5.4 Teadvuseta kannatanu abistamine
Põhjused võivad olla:
»Ajukoljutrauma
» Ajuhaigused
» Mürgitused
» Suhkruhaigus
»Epilepsia jne
Tunnused:
» Kannatanu ei reageeri valule ja kõnetamisele
»Võivad esineda krambid
» Võivad oksendada
» Hingamine lõrisev, norskav
30
Sina tegutse järgmiselt:
Kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab ja tema pulss
on tunda, siis aseta kannatanu lamama stabiilsesse
küliliasendisse!
NB! Kasutusel on kõik õpetatavad külili-asendid
eeldusel, et kannatanul on hingamisteed vabad ja
ta on stabiilses asendis.
VÄLDI
• PEAASENDI MUUTUMIST KÜLILIASENDIS
• OKSENDAMISE KORRAL OKSEMASSIDE SATTUMIST
HINGAMISTEEDESSE
• KRAMPIDE KORRAL ÄRA HOIA KANNATANUT JÕUGA
KINNI, KUID VÄLISTA LISAVIGASTUSTE TEKET
31
5.5 Hingamishäired
– Hingamine kas puudub või on raskendatud
– Abilihaste kasutamine
– Tihti hingamine häälekas – kiunuv, vilisev,
rägisev, märg, mulisev
– Rääkimine raskendatud
– Sundasend
– Nahk kaetud külma higiga, sinakas
– Teadvuse häired
32
Hingamishäirete korral:
•
•
•
•
Hingamisteede vabastamine
Suuõõne puhastamin
Külgasendi andmine
Heimlichi võte
– Hapniku juurdevoolu tagamine - värske õhu
kätte viimine, akna avamine
– Kaela ja vöökoha vabastamine
– Võimalikult mugava asendi andmine
33
Kui helistad
112
, siis
• säilita rahu, räägi arusaadavalt!!!
• ära karju ega sõima
– see ei kiirenda kiirabi kohalesaabumist
• ole konkreetne, täpne ja rahulik
34
Ütle järgmist:
Kus juhtus?
• Täpne aadress: linn, küla, talu, tänav, maja ja
korteri number
• Võimalikult täpne asupaik, mis objektid
läheduses?
• Kuidas pääseda kannatanu juurde
Mis juhtus?
• Missuguse õnnetusega on tegemist?
• Kas inimelud on ohus?
35
Kellega juhtus?
• Kas kannatanuid on üks või mitu?
• Kas kannatanu on täiskasvanu või laps?
Mis seisundis on kannatanu?
• Kas ta on teadvusel? Kas ta hingab?
Kas pulssi on tunda?
• Mis on nähtavad vigastused?
Kes helistab?
• Ütle oma nimi
Ära katkesta kõnet enne,
kui oled selleks loa saanud!
36
NB!
Kui õnnetuse piirkonnas mobiiltelefoni levi
puudub, siis võta mobiiltelefonist kaart välja,
vali ilma kaardita mobiiltelefonil number 112
ja saad ühenduse häirekeskusega.
37
5. Jätkuv esmaabi
Jätkuva esmaabi eesmärgiks on kannatanu
seisundi jälgimine ja talle vajaliku esmaabi
andmine kuni kiirabi saabumiseni.
Peamised ülesanded:
•
•
•
•
•
•
•
ELUTÄHTSATE FUNKTSIOONIDE ALALHOIDMINE
Hingamise jälgimine
Vereringe jälgimine
Teadvusetul kannatanul vabade hingamisteede säilitamine
Soojuse tagamine
Kannatanu rahustamine
Teadvusel kannatanul sobiva asendi tagamine
38
KIIRABI SAABUMISEL PÜSI RAHULIKUNA
JA ANNA ÜLEVAADE TOIMUNUST:
• Mis juhtus?
• Mida sa leidsid, nägid?
• Mida sa tegid?
• Kuidas saad kasulik olla?
Lõplik ravi toimub haiglas.
Ravi lõpptulemus sõltub
kõikidest eelnenud toimingutest.
39
Kasutatud kirjandus:
• www.kiirabi.ee
• www.rescue.ee
• www.tems.ee
• www.sm.ee - Tervishoiu teenuste korraldamise seadus.
• www.riigiteataja.ee - Vabariigi Valitsuse määrus (RT I 2002, 12, 61). Kiirabi,
haiglate ning pääste- ja politseiasutuste kiirabialase koostöö kord.
• Riigikaitse õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele. (2006)
Kaitseministeerium. Tallinn
• Esmaabi käsiraamat. 8.trükk. Tõlge eesti keelde. (2004) Tõlk. Võsumaa. E,
Sinisukk.
• Pukk. K, Lehtmets. A, Javed. P. Elupäästev esmaabi traumade korral. (2004)
Kaitseliit. Tallinn
40