Transcript Põlvnemine, Isadus, isaduse vaidlustamine/tuvastamine

Põlvnemine, isaduse tuvastamine ja
vaidlustamine
Lähenemiskeeld
advokaat Helen Hääl
advokaat Liis Tedder
Põlvnemine
• Geneetiline põlvnemine
Õigussuhte subjektid on ema ja isa
Ema – naine, kes on lapse sünnitanud
Isa – mees, kes on lapse eostanud.
Loetakse, et lapse on eostanud mees:
1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus;
2) kes on isaduse omaks võtnud või
3) kelle isaduse on tuvastanud kohus.
Põlvnemine
Sünd registreeritakse perekonnaseisuasutuses
• õiguslik põlvnemine
Lapsendamine - tekib täielik vanema ja lapse vaheline
õigussuhe
Lapsendamine
• Lapsendatav saab olla ainult alaealine (PKS § 147 lg 4)
• Lapsendada võivad 25 a (erandina 18) teovõimeline
vallaline isik üksinda või abikaasad koos
Lapsendamise tagajärg:
Endiste vanematega lõpeb ära sugulussuhe, asendub
ISADUS
Laps loetakse põlvnemaks isast kui laps
sünnib abielu ajal või laps on eostatud abielu
ajal ja sünnib 300 päeva jooksul abielu
lõppemisest.
Last ei loeta abielumehest põlvnevaks kui:
• mees ei ole last eostanud ja
• abikaasad esitavad ühise avalduse
ISADUSE omaksvõtt
Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on
isaduse omaks võtnud (PKS § 84 lg 1 p 2):
– mehe isiklik tingimusetu tähtajatu
omaksvõtuavaldus (seadusliku esindaja
nõusolek) (PKS § 87-88)
– naise isiklik tingimusetu tähtajatu nõusolek
(seadusliku esindaja nõusolek) (PKS § 89)
• Mees ei saa isadust omaks võtta, kui
kohtuotsusega on tuvastatud, et laps ei
põlvne temast (PKS § 91 lg 3)
ISADUS kohtuotsusega
• loetakse, et lapse on eostanud mees,
kelle isaduse on tuvastanud kohus (PKS §
84 lg 1 p 3):
– hagimenetlus põlvnemise tuvastamiseks (PKS § 95).
• mehe hagi lapse vastu
• lapse või ema hagi mehe vastu
– hagita menetlus põlvnemise tuvastamiseks, kui isa on
surnud (PKS § 95; TsMS § 579-583)
• nõudeõigus isikul, kelle põlvnemist tuvastatakse, tema
emal/eestkostjal või kohalikul omavalitsusel
• kohus ei tuvasta lapse põlvnemist
kunstliku viljastamise doonorist (PKS § 84
lg 2)
ISADUSE vaidlustamine
Kohus tunnistab vanema kande ebaõigeks, kui laps ei
põlvne vanemana rahvastikuregistrisse kantud isikust:
hagimenetluses, vaidlustada saab
•
mees, kelle isadus on kindlaks tehtud
•
laps (seadusliku esindaja kaudu). Ema saab lapse nimel
ja enda nimel hagi esitada
•
lapse ema
•
regionaalminister
ISADUSE vaidlustamine
Kohus tunnistab vanema kande ebaõigeks, kui laps ei
põlvne vanemana rahvastikuregistrisse kantud isikust:
hagita menetluses, kui vanem on surnud (nõudeõigus isikul,
kelle põlvnemist vaidlustatakse, tema eestkostjal ja kohalikul
omavalitsusel)
Lähenemiskeeld
Lähenemiskeeld - ennetav õiguskaitsevahend, mille eesmärgiks on
tagada isiku õiguste kaitse
I.
Tsiviilkohtumenetluses
-
iseseisev tsiviilõiguslik kaitsevahend isikuõiguste rikkumise korral
(TsMS § 544 ja VÕS § 1055)
-
hagi tagamise/esialgse õiguskaitse abinõu kohtumenetluse
raames (TsMS § 378 lg 1 p 3 / TsMS § 546 ja § 551)
II.
Kriminaalmenetluses
-
kohtuotsusega süüdimõistetule (KrMS § 3101)
-
ajutine lähenemiskeeld menetluse ajaks (KrMS § 1411)
Kohaldamine tsiviilkohtumenetluses
I.
II.
Iseseisev nõue
isikuõiguste rikkumisest tulenev kahju kestev tekitamine või
sellega ähvardamine
hagita menetlus
maksimaalne tähtaeg 3 aastat
Hagi tagamine/esialgne õiguskaitse kohtumenetluse
raames
-
vajadus esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige
kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul
põhjusel
-
hageja/avaldaja taotlusel või kohtu omal algatusel
-
saab kohaldada kuni konkreetse menetluse lõppemise ning
lahendi jõustumiseni
Kohaldamine kriminaalmenetluses
I.
Kohtuotsusega süüdimõistetule
-
üksnes isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule
-
kannatanu taotlusel
-
kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks (VÕS § 1055 alusel)
-
maksimaalne tähtaeg 3 aastat
II.
Ajutine lähenemiskeeld menetluse ajaks
-
üksnes isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos kahtlustatava või
süüdistatava suhtes
-
kannatanu nõusolekul, prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse või
kohtumääruse alusel
-
kannatanu eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks
-
saab kohaldada kuni konkreetse menetluse lõppemise ning lahendi jõustumiseni
Lähenemiskeelu sisu kohtupraktikas
-
määratlemine vahemaaga (levinuim 100 m)
abstraktne keeld läheneda isikule või teatud kohale (nt elukoht,
töökoht jms)
keeld läheneda isikule teatud seisundis (nt joobeseisundis)
keeld isikuga teatud viisil suhelda (nt telefoni vms sidekanalite
vahendusel)
keelata füüsiline kontakt
NB: Lähenemiskeeld kujutab endast isiku õiguste olulist riivet
ning seetõttu saab seda kohaldada üksnes siis kui see on
vältimatult vajalik. Keeld peab olema proportsionaalne, st
koormama isikut, kelle suhtes seda kohaldatakse, üksnes
niivõrd, kuivõrd seda võib pidada kannatanu õigustatud huvisid
ja asjaolusid arvestades põhjendatuks
Lähenemiskeelu rikkumine on kriminaalkorras karistatav (KarS §
3312)
Kasulik materjal
Lähenemiskeeld tsiviilasjades:
http://www.riigikohus.ee/vfs/681/L%E4henemiskeeluAnalyys.pdf
Lähenemiskeeld kriminaalasjades:
http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=52532/L
%E4henemiskeelu+kasutamine+kriminaalmenetluses.pdf
Täname tähelepanu eest!
advokaat Helen Hääl
[email protected]
advokaat Liis Tedder
[email protected]
Advokaadibüroo Concordia
Lennuki 22
TALLINN
Telefon 6262062