Transcript Majandus
MAJANDUS
Majandus
Ühiskond ilma majanduseta ei ole võimalik.
Osalemine majandusprotsessides, s.o kaupade
ja teenuste tarbimine, tootmine, müümine, on
igapäevaelu vältimatu osa.
Majanduslikke otsuseid tehes tuleb arvestada, et
vajaduste rahuldamiseks kasutada olevad
ressursid on alati piiratud.
Tootmisressursid
1.
2.
3.
4.
Loodusressursid: maa, mets, vesi jne
Inimressursid: tööjõud
Kapitaliressursid: tööriistad, hooned,
raha.
Ettevõtlikkus: oskus neid kolme tegurit
kasumlikult kombineerida
Majanduse põhiküsimused
Ratsionaalne majandustegevus eeldab
vastamist kolmele küsimusele:
MIDA JA KUI PALJU TOOTA?
KUIDAS TOOTA?
KELLELE TOOTA?
Majandussüsteemid
I Naturaalmajandus:
Kõik eluks vajaliku toodavad
ühiskonnaliikmed ise
Raha ei kasutata või on see vähetähtis
Tootmisvahendid algelised
Oskusi pärandatakse põlvest põlve
Tänapäeval: piirkonniti Aafrikas ja Aasias,
Ida-Siberis, Ladina-Ameerika
pärisrahvad.
II Turumajandus
Ressursside kasutamise määrab tarbimise ja
pakkumise suhe kaupade ja teenuste turul.
III Käsumajandus
Riik otsustab selle üle, kui palju, kellele ja kui palju
toota.
Eraomand piiratud
Kaupade krooniline puudujääk
Praktilises elus puhtad majandussüsteemid
praktiliselt puuduvad, majandussüsteemid on
omavahel segunenud!
Majandusnäitajad
Majanduse edukust mõõdetakse teatud ühikutes
teatud ajaühiku lõikes erinevatel alustel
I Rahvamajanduse koguprodukt ehk RKP
Aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud
ettevõtete toodete ja lõpptarbimisse läinud
kaupade ja teenuste kogumaksumus
turuhindades.
II Sisemajanduse koguprodukt ehk SKP
Aasta jooksul konkreetsel territooriumil (riigis)
toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja
teenuste kogumaksumus turuhindades.
Väliskaubandus
IMPORT- kaupade ja teenuste ostmine
välismaalt
EKSPORT- kaupade ja teenuste müük
välismaale.
Eesti majandus on turumajandus, kus
kõrvuti eksisteerib era- ja riigisektor.
Viimane annab SKP-st 1/3.
Avalik sektor pakub ühishüvesid (nt
haridus, korrakaitse, tervishoid, riiklik
meedia jne. ning hoolitseb riigivara
(hooned, metsad jne) korrashoiu eest.
Lisaks otsesele tegevusele sekkub riik
majandusse seadusandluse kaudu.
Kolmanda võimalusena sekkub riik
majandusse maksude kehtestamise ja
kogumisega.
Maksu liigid
KAUDNE MAKS
Toote või teenuse hinnas sisalduv ja
tarbija poolt kinni makstud maks
Nt aktsiisimaks, käibemaks.
OTSENE MAKS
Sissetulekutelt makstav maks
Nt tulumaks, sotsiaalmaks
Kõrge maksukoormus- paksu riigi mudel.
Võimalus pakkuda rohkem avalikke kaupu
ja teenuseid
Madal maksukoormus- õhukese riigi
mudel
Inimene ise otsustab, mida teenitud
rahaga teha. Avalikke teenuseid vähem.
Maksusüsteemid
Teenitud tulust maksudeks minevat osa tähistab
maksumäär. Vastavalt maksumäärale liigitatakse
maksusüsteeme proportsionaalseks,
progressiivseks ja regressiivseks.
PROPORTSIONAALNE- maksustatav osa tulust
on määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva
protsendina.
PROGRESSIIVNEmaksumäär suureneb
astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele.
REGRESSIIVNE- maksumäär alaneb tulude
suurenedes.
Eestis kehtib proportsionaalne maksusüsteem!
Raha ja pangandus
RAHA KUI ….
…. maksevahend
…. arvestusühik
…. väärtuste kogumise vahend
INFLATSIOON- raha väärtuse ja ostujõu
langus.
Tööturg
Tööturul kohtuvad tööjõu nõudlus ja pakkumine
ehk inimesed, kes müüvad oma tööd ja
inimesed, kes ostavad ja maksavad selle eest
tasu.
Tänapäeval on vähenenud füüsilise töö
vähenemine. Infoühiskond vajab üha enam nö
peaga töötajaid ehk spetsialiste, kelle ühendatud
haridus ja loovus.
Ühiskond jaguneb:
1) Tööjõud ehk majanduslikult aktiivsed
2) Ülalpeetavad ehk majanduslikult
mitteaktiivsed
Euroopa Liidus loetakse tööealiseks inimesi
vanuses 15-64.
Eestis vanuses 15- 74.
Tööealine elanikkond
I MAJANDUSLIKULT AKTIIVSED, ST TÖÖJÕUD
1) Töötajad- palgatöölised, mittepalgatöölised
(ettevõtjad, üksiktöötajad jne)
2) Tööotsijad-töötud, kes soovivad leida täis- või
osaajaga tööd.
II MAJANDUSLIKULT MITTEAKTIIVSED, ST
ÜLALPEETAVAD- pensioniealised, õpilased,
haiged või puudega inimesed, heitunud (isik,
kes ei soovi leida tööd!)
TÖÖPUUDUS – tööjõu pakkumine suurem
kui tööjõu nõudlus
TÖÖJÕUPUUDUS – tööjõu nõudlus on
suurem kui tööjõu pakkumine.
Tööhõivepoliitika
I PASSIIVNE TÖÖHÕIVEPOLIITIKA- riik
tegeleb tööpuuduse tagajärgedega.
II AKTIIVNE TÖÖHÕIVEPOLIITIKA- riik
tegeleb tööpuuduste põhjustega.
Tööpuudusevastased meetmed:
Töökohtade loomine
Koolitusprogrammid
Hädaabitööd
Sotsiaaltoetused
Töölehed
Kodus: loe lk 138- 162.