Transcript Arengud erihoolekandes - Sotsiaalkindlustusamet

Erihoolekande arengutest
Bärbel Vapper
13.11.2014
Eelarve 2015
•
2015. aastaks eraldati riigieelarvesse lisavahendid summas 2 280 598
eurot.
•
Lisavahendid kasutatakse teenuste pearaha tõusuks, järjekordade
vähendamiseks ning isikute omaosaluse puudujääva osa hüvitamiseks
seoses riigieelarvega kehtestatud isiku omaosaluse maksimaalse
maksumuse tõstmisega 211 eurolt 219 eurole (tõus 3,8%).
•
Määrusega tõstetakse olulisel määral kogukonnas elamise teenuse
maksimaalset maksumust (31%), võimaldatakse kohtumääruse alusel
ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutatud alaealiste teenuse
rahastamist
õppeaasta
lõpuni
ning
tõstetakse
kõikide
teiste
erihoolekandeteenuste maksimaalseid maksumusi 3,8% võrra alates 1.
jaanuar 2015. a.
Hinnad 2015
Teenuse nimetus
igapäevaelu toetamine
töötamise toetamine
toetatud elamine
kogukonnas elamine
ööpäevaringne erihooldusteenus
ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikule
ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga
isikule
ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega
paigutatud isikule
ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega
paigutatud lapsele
Hinnatõus 3,8%
(sh palga kasv
Hind 2014
4,5%), KE 31% Hind 2015
97,24
3,70
100,94
79,79
3,03
82,82
151,4
5,75
157,15
250,52
77,99
328,51
418,72
15,91
434,63
618,34
23,50
641,84
618,34
23,50
641,84
847
32,19
879,19
1945
1945,00
Määruse eelnõus ümardatult:
igapäevaelu toetamine
töötamise toetamine
toetatud elamine
kogukonnas elamine
101
83
157
329
ööpäevaringne erihooldusteenus
435
ööpäevaringne erihooldusteenus sügava
liitpuudega isikule
642
ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse
remissiooniga isikule
642
ööpäevaringne erihooldusteenus
kohtumäärusega paigutatud isikule
879
ööpäevaringne erihooldusteenus
kohtumäärusega paigutatud lapsele
1 945
Erihoolekande arengukava 2014-2020
• Arengukava arutati ja tutvustati 7.08.2014 valitsuskabineti
nõupidamisel. Kinnitatud sotsiaalkaitseministri poolt 18.09.2014
käskkirja alusel.
• Riigi strateegiline lähtedokument erihoolekandeteenuste ja
valdkonna arendamiseks. Vajadusele koostada ühtne strateegiline
lähenemine on juhtinud tähelepanu Euroopa Komisjon, seades
üheks
Euroopa
Struktuurifondide
vahendite
kasutamise
eeltingimuseks valdkondliku arengukava olemasolu.
• Erihoolekande arengukava on üheks osaks välja töötamisel olevast
Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste
arengukavast 2016–2023, mis korrastab laiemalt
erinevates
arengukavades seatud eesmärgid, tegevused ja meetmed ning
annab seega nendele valdkondadele ühtse strateegilise
lähenemise.
Mis on peamised arengukava suunad?
•
Laiem eesmärk on kavandada tegevused erihoolekandeteenuste
tulemuslikumaks osutamiseks, mis toetaksid psüühilise erivajadusega
isikute vajadusi.
•
Arengukava elluviimiseks on Euroopa Liidu 2014 - 2023 eelarveperioodi
struktuurivahenditest kavandatud reorganiseerida erihoolekande taristut
ning parandada teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Euroopa
struktuuritoetuste kasutamisega on Eesti võtnud ühtlasi ka suuna ja
kohustuse järgida erihoolekande arendamisel ÜRO puuetega inimeste
õiguste konventsiooni ning deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid.
•
Tuleviku visioonina seab arengukava eesmärgiks reorganiseerida üle 30
kohalised teenuskohad ning eelisarendada toetavate teenuste pakkumist
ja osutamist, keskendudes isikukesksete ja kvaliteetsete teenuste
arendamisele kogukonnapõhiselt.
Ööpäevaringsete teenuste struktuuri planeeritavad muutused
aastatel 2014-2023
Eesmärk:
• Aastaks 2022 eesmärk – suurenenud olulisel määral toetavate
teenuste osakaal, ööpäevaringsed teenuskohad väiksemates ja
isikukesksemates teenusüksustes:
– liikumine väiksematesse üksustesse;
– liikumine väiksematele pindadele (korterid, ridaelamud jms);
– liikumine kogukonnas elamise teenusele.
– Üles ehitatud uus teenuse süsteem (komponentide põhine
lähenemine).
SHS muudatused
•
Alates 01.01.2016. Muudatusena võimaldatakse igapäevaelu toetamise
teenusele, töötamise toetamise teenusele, toetatud elamise teenusele ja
kogukonnas
elamise
teenusele
isik
suunata
ilma
rehabilitatsiooniplaanita.
•
Teenuse vajadust hinnatakse sellisel juhul Sotsiaalkindlustusameti poolt
psühhiaatri hinnangu ja inimese antud andmete alusel. SKA-le jääb
võimalus suunata inimene plaani tegema.
•
Ööpäevaringsele erihooldusteenusele saamiseks jääb kohustuslikuks
koostada eelnevalt isikule rehabilitatsiooniplaan, mille käigus
rehabilitatsioonimeeskond märgib teenuse vajaduse väljaselgitamisel
plaani ka tähtaja, mille jooksul nende hinnangul tuleks minimaalselt
teenust osutada. Ööpäevaringsele erihooldusteenusele peaks isik
jõudma alles viimases etapis, kui kõik muud abinõud ei ole isiku
toetamisel enam aidanud ning isiku toimetulekut ei ole võimalik tagada
teiste teenuste abil.
SHS muudatused
• Sotsiaalkindlustusametil on võimalik rehabilitatsioonimeeskonna
soovitatud tähtajast otsustamisel kõrvale kalduda ning täiendavatest
andmetest tulenevatel põhjendatud juhtudel määrata lühema või
pikema tähtaja.
• Üldreeglina tuleb isiku erihoolekandeteenuse vajadust uuesti
hinnata minimaalselt iga viie aasta tagant. Põhjendatud juhtudel, kui
SKA või rehabilitatsioonimeeskonna poolse hinnangu alusel ei ole
ette näha isiku seisundis muutusi (näiteks sügava vaimse
alaarenguga ning liitpuudega isikute puhul), võib isiku suunata
teenust saama kuni kümneks aastaks.
Olge terved!
Bärbel Vapper
Sotsiaalministeerium
Hoolekande osakond
6269 205
[email protected]