Transcript GLOBAALMAJANDUS-mõis..

GLOBAALMAJANDUS
 Riigid kauplevad omavahel – eksport –
import.
 Spetsialiseerumine toimub tänu
kliima
loodusvarade
tööjõuvaru
kapitali ja tehnoloogia erinevustele.
GLOBAALMAJANDUS
Kui üks riik saab toota midagi efektiivsemalt kui
teine, siis on tal selle toote valmistamisel
absoluutne väliskaubanduseelis.
Riigil on suhteline eelis millegi tootmisel, kui selle
tootmise loobumiskulud on väiksemad kui teistel
riikidel.
GLOBAALMAJANDUS
Vastastikku
kasulik
on
selline
väliskaubanduskäive, kus import ja eksport
on tasakaalus. Tasakaalutus pikema aja
jooksul ohustab riigi arengut (suveräänsust).
GLOBAALMAJANDUS
MÕISTED
Eksport – toodangu müük välisostjatele
Eksportkaubad – toodetud kodumaal ja müüakse
mõnele teisele maale
Dumping – kaupade müük välisturul ajutiselt
alandatud hindadega
Ekspordisoodustus – riik maksab eksportijale, et
saaks müüa koduturu hinnast madalamalt
Import – sissevedu, teiselt maalt pärit kaupade ja
teenuste ostmine
GLOBAALMAJANDUS
MÕISTED
Toll –maks, lõiv, mida võetakse riigipiiri ületamisel
Tulutoll – raha hankimiseks
Kaitsetoll – oma kauba kaitsmine välismaise
konkurendi eest
Tollimaksud jagunevad maksustamisviisi järgi:
Väärtuseline tollimaks – kindel % tollitava kauba
hinnast (erinevused kaubagrupiti, rakendatakse
kauba täpset klassifitseerimist)
GLOBAALMAJANDUS
MÕISTED
Kindel tollimaks – kindel summa tollitava kauba
ühikult (t., paar, pakk), mõjutab samalaadseid
odavaid kaupu.
Kombineeritud tollimaks – kombineeritud teatav %
hinnast ja fikseeritud summa ühikult.
Liikuv tollimaks – sõltub imporditava kauba
alghinnast ja peab kindlustama siseturul kindla
hinnataseme. (EL - põllumaj. turu kaitseks)
GLOBAALMAJANDUS
MÕISTED
Imporditoll – ehk sisseveotoll, maks või lõiv
imporditavate toodete või teenuste eest.
Impordilitsents – sisseveoluba, dokument, millega
lubatakse sissevedu.
Kvoodid – sisseveetavate kaubakoguste piirangud.
Transiittollimaks – läbiveetavatelt kaupadelt
läbiveoga seonduvate kulude katteks.
Väliskaubanduspiirkond – tsoon mõnes suures
sadamas, kus on loodud võimalused sisseveetavate
kaupade edasitoimetamiseks tolli läbimata.
GLOBAALMAJANDUS
MÕISTED
Ekspordi- ehk väljaveotoll – maks või lõiv
eksporditavate toodete või teenuste eest.
Ühisturg – turg, kus liikmesmaade vahel on
kõrvaldatud kõik kaubandustõkked, võimaldab
tööjõul ja kapitalil vabalt liikuda.
Tolliliit – liit liikmesmaadevaheliste kaubandustõkete
kõrvaldamiseks ning ülejäänud maailma suhtes
aetava kaubanduspoliitika kooskõlastamiseks.
KVANTITATIIVSED
PIIRANGUD:
Kvoodid – kindel koguseline või väärtuseline piirang.
Litsents – konkreetne ettevõte saab importimise
õiguse.
Eksporditõke – eesmärk limiteerida või keelustada
mingi toote väljavedu (rikkuste kaitse – antiik,
kunst; julgeoleku huvides – relvad, tuumaseadmed;
poliitilistel kaalutlustel – kaubandusembargod).
Vabatahtlikud ekspordipiirangud – kokkuleppel
ekspordisihtriigiga, et vältida selle poolt karmimaid
tõkkeid (mitte üle kindla kvoodi).
KAUDSED PIIRANGUD:
(orienteeritud väliskaubandusega seonduvate kulude diferentseerimisele – vahet tegemine)
1.
Monetaarsed piirangud – reguleerivad
väliskaubanduseks vajaliku valuuta kättesaadavust
2.
Tehnilised piirangud – siseturule sisenev kaup peab
vastama teatavatele rahvuslikele tehnilistele standarditele ja
normatiividele
3.
Fiskaalsed piirangud – erinevused sise- ja välismaa
maksumäärades, näiteks käibemaks, mis võib muuta kauba
odavamaks või kallimaks
4.
Füüsilised piirangud – seisnevad tolliformaalsuste
ületamisega kaasnevates kuludes
Väliskaubandust ergutavad
meetmed:
Otsene ekspordisubsiidium – teatav lisatasu,
mis eksportija saab oma valitsuselt eksporditava
kauba mahu pealt
Kaudne ekspordisubsiidium – eksportijale
võimaldatavad
maksusoodustused,
madala
intressimääraga laenud, abi mitmesuguste arenguprogrammide läbiviimiseks jne.
-
Subsiidium / vahetuskurss
Subsideerimist peetakse ebaausaks konkurentsivõtteks ja selle
vastu
võideldakse
korrigeerivate
tollimaksudega
(samaväärses mahus võimaldatud soodustustega)
Vahetuskurss
Kui tõuseb nõudmine mingi riigi kaupade – teenuste järele,
suureneb nõudlus selle riigi valuuta järele.
$ kallineb – välismaa kaup tundub odavam ja eksport väheneb,
sest on teistele kallim osta.
Kaubandusbilanss – ekspordi ja impordi vahe, “+”,
kui eksport on suurem ja “-“ kui import on suurem.
Maksebilanss – rahvusvahelise kaubanduse käivete
kokkuvõte. (Aruanne tehtud ja saadud maksete
kohta)
Kaubavahetuse ajalugu
Pärast I Maailmasõda – iga riik püüdis säilitada oma
tööhõivet, piirati rahvusvahelist tegevust kaitstes
siseturgu tollitariifidega.
Pärast II Maailmasõda - USA kui võimsam riik
konkurente ei kartnud, Euroopa riigid tähtsustasid
turgude avamist ja äriprobleemide rahvusvahelist
lahendamist.
1946.a. alustas 23 riiki tollitariifide alaseid
läbirääkimisi.
GATT
Peale ÜRO-d oli GATT (Ühine tolli- ja
kaubanduskokkulepe)
suuruselt
teine
rahvusvaheline
organisatsioon.
GATT-i
kokkulepete põhjal pidid liikmesmaad:

Alandama kaubandus- ja tollitariife

Kõrvaldama kaubandussuhetest kitsendused ja
barjäärid

Tõstma rahva elatustaset

Laiendama tootmist ja tagama suure tööhõive
WTO
WTO asutamisleping valmis GATT-i egiidi all
(1986-1994), GATT-I ühinenud riigid said
automaatselt WTO liikmeks. Tänapäeval
kuulub WTO-sse üle saja riigi, 1999.a.
novembrist ka Eesti. (Avaldus esitati 1995,
siis olid veel 20 riiki ootamas – Venemaa,
Hiina jne.)
GATT-i ja WTO põhilised
alused:
Mitmepoolsus – tegutsetakse, otsustatakse
koos, leitakse kompromiss.
2.
Mittediskrimineerimine
–
enamsoodustuspõhimõte: kui üks liikmesriik on
andnud teisele kaubanduslikke soodustusi, on
need kohustuslikud kõigile ülejäänutele. Kui
kaup on siseturul, tuleb teda kohelda kodumaise
kaubaga
võrdväärsena.
Maksustatakse
analoogselt.
1.
1.
Moonutamata konkurents – tähelepanu
ausale võistlusele, vaenlaseks on dumping ja
subsideerimine.
Antidumpingu
maks
kehtestatakse võrdselt dumpingu piiriga
(kohaliku tööstuse ohustatuse korral).
Läbipaistvus – kaubandust puudutavad
seadused ja eeskirjad avaldatakse trükis.
Seotud tariifid – siseturu ainsaks lubatavaks
kaitsemeetmeks on tollitariifid. Teatud kaupade
suhtes lepitakse tollitariifide suurus kokku ja
ühinenud riik kohustub neid täitma. Iga riigi kohta
koostatakse seotud tariifide tabelid.
2.
Kaitseabinõud – kui import ohustab riigi
maksebilanssi või ähvardab majandust tõsiselt
kahjustada, võidakse bilansi tasakaalustamiseks
kasutada
kaitseabinõusid
(tollitariifide
rakendamine, impordi kvootide kehtestamine jne.).
1.
WTO
ei
sekku
kaubandussuhetesse
vabakaubanduspiirkondade ja tolliliitude
sees.
Liikmesmaadelt
mittetõstmist
riikide suhtes.
nõutakse
WTO-sse
tollimäärade
mittekuuluvate
Vabakaubanduspiirkond /
tolliliit
Vabakaubanduspiirkond – koostöövorm, mille
raames liikmesriigid kõrvaldavad omavahelise
kaubavahetuse tõkked ehk säilitavad need igaüks
eraldi kaubavahetuses kolmandate riikidega.
Tolliliit – iseloomustab koostöövormi, kus lisaks
omavaheliste kaubandustõkete kõrvaldamisele,
töötavad liikmesriigid välja ühised tollieeskirjad
kolmandatest riikidest imporditavate kaupade osas.
Ühisturg / Majandusühendus
Ühisturg – erineb kahest eelmisest selle poolest, et
lubatud on ka liikmesriikide vaheline tööjõu ja
kapitali vaba liikumine.
Majandusühendus on koostöövorm, mille raames
liikmesriigid ühtlustavad oma majanduspoliitikad,
sealhulgas monetaar-, fiskaal- ja sotsiaalpoliitika
ning tootmistegurite liikumisega seotud probleemid.