Transcript PAKENDID JA TAARA

Pakendid ja pakkimine
Pakendid
Kaubaalused
Konteinerid
Mis on pakend
• Pakend on ümbris kaupade
mahutamiseks, kaitsmiseks,
säilitamiseks, veoks ja turustamiseks.
• Pakendiks loetakse ka täitematerjal, mida
kasutatakse koos pakendiga veoohutuse
tagamiseks ja kauba kaitsmiseks
kahjustuste eest.
Pakkimine
• Pakkimise all mõeldakse kauba seadmist
niisugusse seisukorda, et selle edasisel
transportimisel oleks viidud minimaalseks
kauba vigastamise võimalus.
• Pakkimise peamine eesmärk on kaitsta
kaupa nii, et kliendile üle andes oleks see
terve ja kasutamiskõlblik ning midagi ei
puuduks.
Pakendite funktsioonid
• muuta kaupade käsitsemine mugavaks ja
efektiivseks
• edastada informatsiooni kaupade kohta
• kauba kaitsmine mehaanilise koormuse eest
• varastamise vältimine ja kadude minimeerimine
• kauba käsitlemise lihtsustamine ja
kergendamine
• kaitse keskkonnamõjude eest (ilmastikumõjud,
nt niiskus, külm, korrosioon).
Pakendite valimisel tuleb silmas
pidada järgmist:
• toote omadusi (suurus, kaal, struktuur)
• käsitlemismeetodeid peale- ja
mahalaadimispunktides
• vedaja nõudmisi
• kindlustusseltside nõudmisi
• ostja soove ja nõudmisi
• õigusakte
• korduvkasutuse võimalikkust
Pakendite liigitus(pakendiseaduse järgi):
1)müügipakend ehk esmane pakend –
lõppkasutajale või tarbijale müügikohas
üleandmiseks määratud müügiühiku osa.
2)
2) rühmapakend ehk teisene pakend – mõeldud
teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks
müügikohas, sõltumata sellest, kas
rühmapakend müüakse koos kaubaga
lõppkasutajale või tarbijale või kasutatakse seda
vaid kauba käsitsemise lihtsustamiseks, kauba
kaitsmiseks või esitlemiseks.
Rühmapakendit on võimalik eemaldada toote
omadusi muutmata
3) veopakend ehk kolmandane pakend –
mõeldud teatud arvu müügiühikute või
rühmapakendis kaupade käsitsemiseks
ja veoks, et vältida veol kauba füüsilisi
kahjustusi, siia ei kuulu maantee-,
raudtee-, mere- ja õhuveokonteinerid.
• Pandiga koormatud pakendid on õlle,
vähese etanoolisisaldusega alkohoolse
joogi ja karastusjoogi klaas-, plast- ja
metallpakendid.
• PAKENDITE ALALIIGID
1) korduskasutuspakend – mõeldud ja
kavandatud läbima oma olelusringi jooksul
korduskasutussüsteemis vähemalt mitu
käiku või ringi
2) ühekorrapakend – mõeldud üksnes
ühekordseks kasutamiseks.
• Pakendimaterjali liigid on järgmised:
•
1) klaas;
2) plastik;
3) paber ja kartong;
4) metall;
5) puit;
6) tekstiil
• Kaupade pakkimisel on aluseks võetud
baasmoodul, mille aluspinna mõõdud on
400x600mm.
• Nende mõõtude alusel valitakse
kasutatavate karpide ja kastide mõõtmed
• Baasmoodulitest saab koostada suurema
kaubaühiku ja kaubaühikutest omakorda
suurema veoühiku. Sellega tagatakse, et
kaup on võimalikult tihedalt pakitud.
• Veokite veoruumide ehitamisel
arvestatakse samuti baasmooduli
suurusega, samuti laoriiulite ja
kaubaaluste ja tõstukite ehitus on seotud
baasmooduli mõõtudega.
Markeerimine - Pakendi
märgistamine
Pakendile peab olema kantud:
1. kauba märgistamist reguleerivate
seadustega ettenähtud teave pakendis
oleva kauba kohta
2. hoiatavad pealdised ja erimärgistused
ohtlikele kaupadele
3. veoeeskirjade nõuetest tulenev
märgistus
4.pakendit iseloomustav märgistus
(sõnaliselt, sümbolitega, graafiliselt)
- pakendit ja/või valmistajat identifitseerivad
andmed
- pakendimaterjali identifitseeriv märgistus
- ringluspakendi märgistus, kui pakend on
mõeldud korduvaks kasutamiseks
- pakendi kasutamise alane teave
Kaubaalused
• Kaubaalus on kauba käsitsemist ja
hoiustamist hõlbustav vahend, mis
võimaldab kaupade mehhaniseeritud
peale- ja mahalaadimist ning
hoiukohtadele asetamist ja hoiukohalt
võtmist tõstukiga.
Aluste mõõtmed
• Rahvusvahelisel tasandil üldkasutatavat ja
kinnitatud standardset alusetüüpi olemas
ei ole.
• Kuna puudub kindel standard mõõtmete
reguleerimiseks, on siiski välja kujunenud
alusetüübid mis on oma mõõtmetel
enimkasutatavad.
ISO Alused (ISO Pallets)
• Rahvusvaheline Standardiseerimise
Organisatsioon (International Organization
for Standardization – ISO) on määratlenud
kuus erinevat mõõtu aluseid.
• Detailne ülevaade ISO Standard 6780;
Flat pallets for intercontinental materials
handling – Principal dimensions and
tolerances.
Põhja Ameerika Alused
• Põhja Ameerikas on peamiselt kasutusel
10 alusetüüpi.
• Peamistest 10 alusetüüpidest on
enimkasutatavad Toiduainetööstuse
Assotsiatsiooni (GMA) alused.
• ISO standard tunnustab GMA alusetüüpi
ühena kuuest standardmõõdust.
Euroopa Alused
• EuroPallet (Euroalus) (standardiseeritud EUR
alus) on mõõtmetega 800x1200mm.
• Neid kutsutakse ka veel CEN alusteks, mis on
laialdaselt kasutusel Euroopa tööstuses.
• EuroAluste (EuroPallet) tootjad peavad olema
heakskiidetud EuroAluste Aluste Assotsiatsiooni
poolt (EuroPallet Pallet Association – EPAL),
mis samuti reguleerib mis tüüpi naelu ja
materjali võib kasutada ehitusel.
EuroAluste (EuroPallet) neli
peamist suurust on:
800 x 600 mm Pallet EUR 6
800 x 1200 mm Pallet EUR
1000 x 1200 mm Pallet EUR 3
1200 x 1000 mm Pallet EUR 2
EUR pilbas
Austraalia Standardalused
• Alusetüüp on tugevast puidust 1165 x
1165 mm, mis sobib ideaalselt RACE
konteinerisse Austraalia Raudtee
transpordiks, kuid on samal ajal sobiv ka
rahvusvaheliselt tunnustatud ISO
konteineritesse üle kogu maailma.
Timcon – Timber Packaging and
Pallet Confederation
• Timcon (Timber Packaging and Pallet
Confederation) asub Inglismaal ja on
Rahvusvahelise Turu Assotsiatsioon mis
esindab puidu pakendamis tööstuse
huvisid, eriti aga puidust alusetootjate,
kastidesse pakendamist ja ekspordi
pakendamist.
International Plant Protection
Convention (lühendina IPPC),
• Enamus aluseid liiguvad läbi
rahvusvaheliste piiride, kus alused peavad
olema tehtud materjalidest, mis muudavad
võimatuks erinevate putukate ja
taimehaiguste sisseveo võõrale maale.
• Standardid nimetatud alustele on
määratletud sertifikaadiga ISPM 15.
• Eestis omab sertifikaati AS Ilmre.
ISPM 15 mõistes on mittesobivad toorest ja
töötlemata puidust alused. Alused on võimalik
töödelda sobivaks järelvalve all litsenseeritud
tootja poolt alljärgnevatel meetoditel:
• Kuumtöötlemise korral peab puitu kuumutama
minimaalselt 56ºC juures vähemalt 30 minutit.
Alused, mida on nimetatud meetodil töödeldud
saavad IPPC logo juurde initsiaalid HT.
• Keemiline fumigatsiooni korral peab puitu
fumigeerima metüül bromiidiga. Alused,
mida on nimetatud meetodil töödeldud
saavad IPPC logo juurde initsiaalid MB.
Alused, mis on valmistatud muudest
materjalidest nagu teras, alumiinium,
plastmass või tooted mis on tehtud
vineerist või kartongist ei vaja IPPC
poolset kinnitust.
Eestis kasutusel olevad peamised
alusetüübid
• Eestis enimlevinud alused on EUR
standardiseeritud alused või siis
samamõõdulised 1200x800 mm
pilbaslavad.
• Kaubanduses on kasutusel ka mitmeid
erimõõdulisi aluseid, kuid neid on kas
tehtud 1200x800 mõõdulistest nn. ½ -ik
või ¼-ik alusteks.
• Üha väiksemat kasutust leiavad Euroopa
Industriaalalused mõõduga 1200x1000
mm.
• Enim võib selliseid aluseid kohata veel
importidavatelt kaupadega, näiteks puu- ja
juurviljad, autodetailid, erimõõdulised
saadetised.
Alused ja mõõtühikud
Autotransport:
1 m3 = 333 kg
1 ldm = 1850 kg
1 EUR alus = 740 kg (arvestuslik brutokaal)
1 EUR alus = 0,4 ldm (laadimismeetrit) = 2.22 m³
1 FIN alus = 900-1000 kg (arvestuslik brutokaal)
1 FIN alus = 0,5 ldm (laadimismeetrit)
Üks poolhaagis, 13.6 meetrine treiler mahutab:
33 EUR alust või 26 FIN alust
Lennutransport:
1 m3 = 167 kilogrammi
Meretransport:
1 m3 = 1000 kilogrammi
EUR alused
• EUR aluse tasapind on disainitud vastu pidama,
kui laduda aluseid üksteise peale või tõstmiseks
tõstukikäppadega.
• EUR alusele on võimalik laduda alljärgnevaid
koormusi:
> 1000 kg (kogukaal), kui kaubad on aluse pinnale
paigutatud ebaühtlaselt.
> 1500 kg, kui kaubad on ühtlaselt ja võrdselt
paigutatud alusele.
> 2000 kg, kui kaubad on kompaktselt ja ühtlaselt
jaotatud kogu aluse pinnale.
Aluste märgistamine
Mittetagastatavad EUR alused
• Kui alusel on defekte, siis alused ei ole
tagastatavad.
• Alused tuleb parandada vastavalt
standardile UIC – code 435-4.
Aluste kõrgendused
• Aluse krae võimaldab kasutada kogu
aluse mahtu ja kandevõimet.
• Tugevad materjalid kaitsevad kaupa
täielikult ning võimaldavad tühjendada
kauba-alust järk-järgult, eemaldades
kraesid aluselt üksteise järel.
• Aluse krae on pikaealine ja
korduvkasutatav pakend.
• Kaubaalus koos kraede ja vineerist
kaanega on pakend, mis on:
– tugev ja kindel
– kergesti kasutatav
– pikaealine
– kergelt ladustatav
Aluste võimalik paigutus
kaubaruumis
Kaubaaluste käsitsemise efektiivsus
sõltub alljärgnevatest teguritest:
1. Aluste mõõtmed
2. Laadimise unifitseerimine
3. Pakendite paigutus kaubaalusel
4. Kauba kõrgus alusel
5. Kauba virnastamine alusel
6. Aluse kaal
7. Kauba stabiliseerimine alusel
Kaubaaluste käsitsemise efektiivsus
sõltub alljärgnevatest teguritest:
1. Aluste mõõtmed
Kaubaaluse mõõtmed peavad olema sellised, et
tõstukijuhil oleks võimalik teostada peale või
mahalaadimine võimalikult kiiresti.
Kui alused on liiga suured, siis:
• veoühiku ruumala kasutamine on ebaefektiivne
• käsitsemise efektiivsus väheneb, kuna
manööverdamisvõime väheneb
• kauba vigastamise oht suureneb
Kui alused on liiga väikesed, siis:
• käsitsemise efektiivsus on väike, kuna ühe
siirdamisega viiakse ühest kohast teise
liiga väike kaubakogus
• laadimise kulud suurenevad, kuna aluste
liikumahakkamise vältimiseks veo ajal on
vaja neid täiendavalt kinnitada
2. Laadimise unifitseerimine
Väga tähtis on unifitseerimine selleks, et
kasutada ühesuguste mõõtmetega
aluseid, kuna sageli veetakse ühes
koormas erinevaid kaupu, mis on erinevalt
pakitud.
3. Pakendite paigutus kaubaalusel
Kui kaup on paigutatud nii, et see ulatub
üle aluste servade, eksisteerib suur oht, et
seda veo või käsitsemisprotsessi käigus
vigastatakse.
4. Kauba kõrgus alusel
Kauba kõrgus alusel sõltub konkreetsest
kaubast ja peab olema optimaalne.
Liiga väikese kõrguse korral jääb osa
koormaruumist kasutamata ja veokulu
kaubaühiku kohta on liiga suur.
Liiga kõrgete aluste puhul võib tekkida oht,
et ülemiste kihtide raskuse all
deformeeritakse alumisi pakendeid ja/või
kaupu.
5. Kauba virnastamine alusel
Võimaluse korral on soovitav laduda kaubad
alusele nn. sisemise lukustamise asendis.
Aluste kiletamisel, pakendite kinnitamisel
pakkelintidega või mõnel muul viisil
fikseerimisel ei oma kauba paigutuse
süsteem alusel väga olulist tähtsust.
6. Aluse kaal
AIuse kaal on seotud järgmiste näitajatega:
a) tõstuki tõstejõud
b) riiuli kandevõime
c) veoviis
d) aluse tüüp ja kvaliteet
7. Kauba stabiliseerimine alusel
Kauba stabiliseerimiseks alusel ja
kinnitamiseks alusele kasutatakse
alljärgnevaid viise:
a) kinnitamine pakkekilega
b) kinnitamine termokahaneva kiIega
c) kinnitamine polüpropüleen- või teraslindiga
Kaubaaluseid toodetakse kahes erinevas
kvaliteediklassis:
• ühekordseks kasutamiseks
• korduvkasutamiseks
Ühekordselt kasutatavate aluste
nõuded:
• suhteliselt odavad
• valmistatud väikese materjali- ja
tööjõukuluga
• kergesti utiliseeritavad
• vastupidav transpordiprotsessi lõpuni
Korduvkasutatavate aluste nõuded:
• tugeva konstruktsiooniga
• valmistatud täpses mõõdus ja kvaliteetsest
materjalist
• konstruktsioon peab võimaldama erinevat
tüüpi tõstukitega käsitsemist
• Ühekordseid aluseid kasutavad tavaliselt
eksportijad.
• Korduvkasutatavaid aluseid saadetakse
riigist välja üldjuhul ainult siis, kui on
olemas skeemid aluste tagastamiseks.
Kaupade pakendamine
• Pakendi roll on kaitsta kaupa transpordi ja
ladustamise käigus ja anda edasi
informatsiooni pakendis oleva kauba
kohta.
• Pakendit loetakse transpordikindlaks kui ta
kaitseb kaupu väliste vigastuste eest,
jälgib pakendile seatud piirmõõtusid ning
ei ohusta teisi kaupu, inimeste tervist,
logistikaettevõtet ega keskkonda.
Pakendite funktsioonid
• muuta kaupade käsitsemine mugavaks ja
efektiivseks
• edastada informatsiooni kaupade kohta
• kauba kaitsmine mehaanilise koormuse eest
• varastamise vältimine ja kadude minimeerimine
• kauba käsitlemise lihtsustamine ja
kergendamine
• kaitse keskkonnamõjude eest (ilmastikumõjud,
nt niiskus, külm, korrosioon).
Konteinerid
• Konteiner on kauba vedamiseks
kohaldatav kindlakujuline suletav veoühik,
mida on võimalik toimetada ilma kauba
vahepealse käsitlemiseta saatjalt
vastuvõtjale.
• Kauba riknemisoht väheneb. Kaup on
kaitstud päikese, niiskuse jms. eest.
• Kauba varastamine lukustatud konteinerist
on keeruline
• Kindlustusega seotud kulud on suhteliselt
väikesed teiste veoviisidega võrreldes.
• Veoga kaasneb vähem bürokraatiat
(paberimajandus lihtsustub).
• Konteinerite standardiseerimine teeb
võimalikuks nende paindliku
ümberlaadimise ühest liiklusvahendist
teise
• Konteinerisse pakitud kaupa saab
suhteliselt kiiresti ja kergelt käsitseda. See
võimaldab vähendada peale- ja
mahalaadimiskulusid ja aega.
• Kauba pakendamisnõuded ei ole nii
kõrged kui kauba transportimisel ilma
kaitsvate seinteta.
• Konteinereid on palju erinevaid mudeleid,
mistõttu nad on kasutatavad paljudele
erinevatele toodetele olenevalt veose
füüsikalis-keemilistest omadustest.
• Vajadusel saab konteinerit kasutada
ajutise laona.
Konteinerite kasutamise puudused:
• Konteineri kasutamine on suhteliselt kallis.
See annab tunda just odavate kaupade
transportimisel.
• Tehnilisi probleeme tuleb juurde. Nii
konteineri saatjal kui ka vastuvõtjal peab
olema konteineri käsitlemiseks sobivad
seadmed.
• Väikesi kaubakoguseid ei tasu konteineris
transportida, juhul kui puudub võimalus
saadetiste ühildamiseks suuremateks
kaubasaadetisteks.
• Tühjade konteinerite tagastamine nende
üürijale tõstab kulusid
• Konteineritesse investeeritav kapital on
suhteliselt suur nende kasutamisajaga
võrreldes
Konteinerite tüübid
• Kasutatakse segakauba/väikesaadetiste veoks.
• Kõige rohkem kasutatav konteineritüüp.
• Laadimine ühes konteineri otsas asuvate uste
kaudu.
• Uste lukustus on võimalik sulgeda tollitõkendiga
(plommiga).
• On varustatud kas kõva- või present (tent)
katusega, mida saab ära võtta.
• Laaditakse pealt.
• Kasutatakse kaupade veol, millede laadimine
otsaukse kaudu on raskendatud või võimatu.
• Puuduseks on tentkatuse korral turvalisuse
vähenemine.
• Kasutatakse kas sooja- või külmarežiimis
kauba vedamiseks, temperatuuri
säilitatakse elektri või sisepõlemismootori
abil.
• Kasutatakse juhul kui kaup ei vaja
transportimise ajal kinnist ruumi
• Aluse põhi on sama suur kui 20’, 30’ ja 40’
konteineritel, kuid lagi ja seinad puuduvad.
• Paakkonteinerid – kasutatakse tuleohtlike ja
ohtlike ainete veoks, samuti vedelike ja gaaside
veoks, tuleb puhastada surve all pärast iga
tühjendamist.
• Gaasikonteinerid - kasutatakse rõhu all
vedelgaasi veoks.
Konteinerite mõõtmed
• Kasutusel on peamiselt kaks erinevate
mõõtmetega konteineritüüpi: 20-jalane
konteiner ja 40-jalane konteiner.
• Esimese kasulik pikkus (sisemised
mõõtmed) on üldjuhul 5,9 m
• Teisel 12,03 m. Konteinerite kasulik laius
on 2,352 m.
• 20-jalasesse konteinerisse on võimalik
paigutada ühes kihis 10 FIN või 11 EUR
kaubaalust, 40-jalasesse konteinerisse
aga 22 FIN või 25 EUR kaubaalust.
Konteinerite kasulik kõrgus on 2,35 m.
• Põhiline 20-jalaste konteinerite tootja on
Hiina.
• Lisaks 20- ja 40-jalastele kasutatakse
palju ka konteinereid mõõtmetega 13,6 m
(45-jalased konteinerid), 14,5 m (48jalased konteinerid) ja 16,1 m (53-jalased
konteinerid).
• 20-jalaste spetsiaalselt raskete kaupade
vedamise jaoks ehitatud konteinerite
(tühikaal 2400 kg) lubatud maksimaalne
brutokoorem on 30 480 kg ja seega võib
nendega vedada kaupu kaaluga kuni
28 080 kg.
• Konteinerite mõõtühik on TEU (twenty feet
equivalent unit)
Kolme enimkasutatud konteineritüübi
keskmised mõõtmed
20-jalane
konteiner
välimised
mõõtmed
sisemised
mõõtmed
ukseava
40-jalane
konteiner
45-jalane
konteiner
pikkus
6,058 m
12,192 m
13,716 m
laius
2,438 m
2,438 m
2,438 m
kõrgus
2,591 m
2,591 m
2,896 m
pikkus
5,898 m
12,032 m
13,556 m
laius
2,352 m
2,352 m
2,352 m
kõrgus
2,385 m
2,385 m
2,698 m
laius
2,343 m
2,343 m
2,343 m
kõrgus
2,280 m
2,280 m
2,585 m
33,1 m³
67,5 m³
86,1 m³
24 000 kg
30 480 kg
30 480 kg
2330 kg
4000 kg
4800 kg
21 670 kg
26 480 kg
25 680 kg
ruumala
maksimaalne brutokaal
tühikaal
netokoorem
Lennunduses kasutatavad
konteinerid
• Kuigi suuremad lennufirmad kasutavad
täpselt nende endi lennukite tarvis
kohandatud konteinereid on IATA
(International Air Transport Association)
kokku pannud standardkonteinerite
mõõdud.