Transcript Pakendiseadus – see puudutab ka sind! - Eesti e

Pakendiseadus – see
puudutab ka Sind!
Aivo Kangus
MTÜ Eesti Pakendiringlus, juhatuse
esimees
Pakendiettevõtja



Ettevõtja kes oma majandustegevuse käigus
laseb kauba Eestis vabasse ringlusse või
pakendab kaupu, mis jäävad Eestisse.
Pakendiseaduse objektiks on ainult Eesti
territooriumile jääv pakend.
Pakendiettevõtjaks on ka kaupu tarbijale
müüv kaupmees, kes ei ole ise kaupu maale
toonud ega pakendanud.
Pakend
Pakend on mis tahes materjalist valmistatud
toode, mida kasutatakse kauba
mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks,
kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle
kauba olelusringi vältel: toormest kuni
valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte
jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal
eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid.
Õigusaktid





Pakendiseadus
Pakendiaktsiisi seadus
Riikliku pakendiregistri põhimäärus
Pakendimaterjali määramise kord
Pakendi taaskasutuse määra arvutamise ja
pakendimassi määramise kord
Taaskasutuse sihtarvud, tariif ja aktsiis

Keskmine sihtarv
60%

Plast
55%
409 €/t
2500 €/t

Papp
70%
105 €/t
1200 €/t

Klaas
70%
102 €/t
1200 €/t

Metall
60%
255.6 €/t
2500 €/t

Puit
45%
40.9 €/t
1200 €/t
Teisese toorme turg





Väärtust omavad/omasid tööstuslikud
kogused
PET
Valge klaas
Metallid
Papp
Pakendiettevõtja kohustused





Pakendimassi üle arvestuse pidamine
Pakendite tagasikogumine tarbijatelt
Pakendite taaskasutamine
Aruandlus riigile
Kui pakendimass on aastas alla 20 kg plasti
või alla 100 kg muud materjali, siis peab
ainult esimest punkti täitma
Pakendite kogumine



Seadus näeb ette, et kui ettevõte ei ole
liitunud taaskasutusorganisatsiooniga, peab
ta ise pakendikogumise ära korraldama
Pakendikogumine iseseisvalt ettevõtte poolt
tähendab igas müügipunktis tarbijatelt
pakendijäätmete tagasivõttu
Lihtsam ja odavam on delegeerida see
kohustus taaskasutusorganisatsioonile
Taaskasutusorganisatsioonid




On asutatud pakendiettevõtjate poolt
Ei teeni kasumit. Kui teenivad, siis
reinvesteerivad.
Ostavad konkurentsi korras sisse
jäätmekäitlusteenuseid (konteineripaigaldusi,
tühjendusi, sorteerimist jne).
Omavad keskkonnaministeeriumi
akrediteeringut
Arvestuse pidamine pakendimassi üle






Importimise arvestus ja pakendamise
arvestus
Saatelehtedel on neto/bruto kaalud
Saatelehtedel on mõnikord packing list
kaasas
Kauba etiketil on mõnikord netokaal toodud
Võib teha aruandlust ostupõhiselt või
müügipõhiselt
Riigist väljaveo arvestus
Vastavalt KM määrusele ei tohi mõõtmisviga
ületada 10%
Kõige mõistlikum on teha tüüpiliste toodete pakendite
proovikaalumised ning leida keskmised kaalud
tootegrupiti. Üldjuhul sisaldavad tooted erinevaid
pakendimaterjali liike. Koostada mõõtmisakt ning
edaspidi kasutada seda. Nii ei lähe agarus üle
ogaruseks.
Komposiitmaterjaliks loetakse teineteisest lahutamatult
seotud pakendimaterjalid, mille pakendimaterjali
määramisel võetakse aluseks enamusmaterjali mass.
Näiteks purgisupi pakend läheb aruandesse "klaasina"
vaatamata metallkaanele ning pabersildile, mis
kajastuvad klaaspakendi massis.
Tarbija õigused


Tarbijal on õigus alati tasuta ära anda tühi
pakend
Kaupmees peab tarbijalt ise pakendi tagasi
võtma või osutama vastava sildiga lähimale
avalikule pakendikonteinerile
Kogumispunktide arv


Pakendiettevõtja, kes ei ole liitunud
taaskasutusorganisatsiooniga, peab tarbijalt
ise tagasi võtma pakendijäätmed
Taaskasutusorganisatsioon peab paigaldama
pakendikonteinereid:


Maapiirkonnas 1 punkt 500 elaniku kohta
Linnas 1 punkt 500 m või 1000 m raadiuses (nt
Tartus on 101 000 elanikku 38.8 km2, seega 2600
elanikku 1 km2 ja seega peab linnas olema 48
pakendikogumispunkti)
Kogumine tarbijatelt
V Sortimistehas




Magnet
Vibreeriv sõel
Puhur
Käsitsi sortimine
Vanapaberi sorteerimine




Lainepapp
Klantspaber
Ajalehed
Trükipaber
Eesti koht Euroopas plastikäitluses
Pakendite taaskasutus Euroopas
MTÜ Eesti Elektroonikaromu
1. SUURED KODUMAJAPIDAMISSEADMED
2. VÄIKESED KODUMAJAPIDAMISSEADMED
3. INFOTEHNOLOOGIA- JA TELEKOMMUNIKATSIOONISEADMED
4. AUDIO-VIDEO SEADMED
5. VALGUSTUSSEADMED
6. ELEKTRI- JA ELEKTRONTÖÖRIISTAD
7. MÄNGUASJAD, VABA AJA VEETMISE JA SPORDIVAHENDID
8. MEDITSIIINISEADMED
9. SEIRE- JA VALVESEADMED
AKUD JA PATAREID
Arvestussüsteemide erinevus tootjavastutusorganisatsioonide vahel.
* MTÜ Eesti Elektroonikaromul on
fikseeritud tariifid ja pole fikseeritud
kuutasu.
* MTÜ EES-Ringlusel on ujuvad tariifid
vastavalt tekkivatele kuludele ja
fikseeritud kuutasu.
Kliiring
Seadus võimaldab elektroonikaromu kogujatel teha
tasaarveldusi. Elektroonikaromu MTÜ on aastate lõikes
vana elektroonikat oluliselt rohkem kogunud, kui MTÜ
EES-Ringlus. Seega on Elektroonikaromul õigus esitada
EES-Ringlusele nö kompensatsiooni arve.
Seadusandlik regulatsioon näeb ette samaliigilise toote
turule toojatele (või neid esindavatele
organisatsioonidele) võrdses ulatuses vastava
kategooria jäätmete kogumise ning taaskasutamise
nõude.
Küsimusi?
Tänan tähelepanu eest!