Slide 1


Slide 2

Kodanikualgatus,
mittetulundus,
ettevõtlus
Alari Rammo | EMSL
[email protected] | www.ngo.ee


Slide 3

Iga jumala päev küsitakse:
• Kas ma ise võin raha teenida?
• Kas ma MTÜna arve võin üldse esitada?
• Kas ma palka võin maksta MTÜs?
• Mittetulundus, st ju et tulu ei tohi olla?
• Kasumil ei tohi ju kindlasti lasta tekkida?
• Mis vahe on ettevõtlustulul, ürituste
osalustasudel või regulaarsetel kuutasudel
teenuste eest?


Slide 4

• Ja lausa peabkõike
ise raha teenima!
Vastus:
võib teha

• Seadus: MTÜ eesmärgiks või

põhitegevuseks ei või olla
majandustegevuse kaudu tulu saamine.

• Seadus samas ei ütle, mis on

põhitegevuse tunnus, aga seda
paragrahvi pole veel ka rakendatud kellegi
likvideerimiseks.

• Kõrvalt raha teenimine mis tahes (ka

e)teenuste (liikmetele, kogukonnale,
avalikkusele) osuta-mise kaudu on täiesti
lubatud ja isegi soovitatav – maksumaksja
raha kulub nt vähem.


Slide 5

Mis praegu toimub?
• Majandustegevust nimetas mullu oma tuluallikana 28%
MTÜdest ja 52% SAdest, mis on 2004. aastaga
võrreldes vähenenud (pigem on vastajad muutnud ja
tegusamad on nooremad MTÜd, vanemad surnud).

• Kõige aktiivsemad on kuni 10 ja üle 500 liikmega MTÜd.
• Enim Tallinnas (39%), aga teemade poolest ärilised:
kala/jahindus, kutseliidud, keskkond, põllumajandus.

• Järelikult on MTÜdes tuluteenimine veel ikka päris
marginaalne (oluliseks allikaks pidas seda 9-12%).

• Miks? Liiga keeruline? Sest KOVilt saab hõlpsamalt?
Ei taha? Lihtsalt ei oska? Eestlane pole ettevõtlik?


Slide 6


Slide 7

Tulumaksusoodustus ja ettevõtlus

•

•
•

Tulumaksusoodustus tähendab eelkõige
maksusoodustusi annetajatele ning MTÜle on
maksuvabad osad kulud (transport, toit,
meelelahutus, stipendiumid).
Tulumaksuseadus ei käsitle ettevõtlusena
põhikirjaliste eesmärkide täitmisega otseselt
seotud tegevusi (näiteks trükiste väljaandmine,
koolitus, teabevahetus, ürituste korraldamine.)

Praktikas on ka avaram tõlgendus – võid igal
moel tulu teenida, kui see pole põhitegevuseks
(üle 50%) ja kasutatakse eesmärgipäraselt.


Slide 8

Tulumaksusoodustus ja ettevõtlus

•

•

Lisaks on soodustuse saamise kriteeriumiks
taotleja heategevuslikkus, ehk et ta “pakub
kaupa või teenust peamiselt tasuta või muul
kasumit mittetaotleval viisil” – surnud ring?
Mis teenust sa ikka tasuta pakud?
Kohaliku arengu juurde käib sageli ka mingil
määral turismi edendamine, kohaliku
kaubanduse ergutamine, säästev
majandamine üldisemalt – need teemad ei
peaks saama maksusoodustust?


Slide 9

•
Tulumaksusoodustust ei saa üsna
Mis ei meeldi maksuametile?
kindlasti siis, kui samade isikutega on
seotud nt MTÜ ja OÜ, kusjuures
kasutatav vara on OÜ nimel (nt
spordirajatis, mida MTÜ rentnikuna
opereerib).

• Seaduse järgi tegeleb MTÜ

maksuhalduri arust sel juhul “asutaja või
annetaja kauba või teenuse
reklaamimise või sihtrühma kuuluva isiku
kutsealase tegevuse või ettevõtluse
soodustamisega”.

• Sama punkti alusel ei anta soodustust ka

LEADERi gruppidele – toetab ettevõtlust.


Slide 10

Kuhu seadusandlus areneb?
•
•
•
•

Üldine regulatsioon oluliselt ei tohiks muutuda –
MTÜd võivad sama vabalt edasi tegutseda, sh
ettevõtlusega.
2011. aasta jooksul vaatame seadusandjaga üle
tulumaksusoodustuse rolli – kellele ja kuidas
oleks see edaspidi mõeldud, sh ettevõtluse osa.
Soodustuse kaotavad ilmselt riigiasutuste või
KOVide mõju all olevad MTÜ-d ja SA-d ning
maksuerand jääb vaid kodanikualgatuslikele.
Segasem on teema, kuidas suhtuda varjatult
KOVi kontrollitavatesse MTÜdesse.


Slide 11

Kuhu seadusandlus areneb?
•

•
•

Üheks põhiküsimuseks jääb – kas teatud
tingimustel peaks äriühingutega turul
konkureerivail MTÜdel olema maksusoodustus või
on see igal juhul vaba turu solkimine? Toimetagu,
aga koos maksudega, sh käibemaks.
Või valida välja hoopis teatud valdkonnad, kus
ettevõtlust MTÜdes ka maksudega soodustatakse
(á la haridus ja sotsiaal, aga mitte nt turism)?
Kas peaks looma uue juriidilise vormi – nt
sotsiaalne ettevõte (mille eesmärk pole tulu
teenimine ise, vaid selle kaudu ühiskondliku
probleemi lahendamine)?


Slide 12

Täna aastal 2020
•

•
•
•

Piirid ühiskonna sektorite vahel on veel õrnemad – kus
lõpeb äri ja algab kasumitaotluseta tegevus; ja millised
on kummagi suhted avaliku võimuga.

Kõik kolm sektorit tegutsevad suuremas üksmeeles ja
sarnasemate töövõtetega sama idee nimel.
Vabaühendused on rohkem üksteist üles leidnud ja
seljad kokku pannud, mitte ei pihusta niigi vähest raha
edasi üha enamate vahel. Vähenenud on konkurents,
aga ka keskpärasus tulemuste saavutamisel.
Selgem on vajadus midagi ka professionaalselt osata
(kas või teenust osutada), mitte lihtsalt maksumaksja
raha laiaks lüüa.