Transcript Koolikiusamine - sekkumine ja toimetulek - aktal

“Koolikiusamine - sekkumine ja
toimetulek“
Ettekanne: Merit Lage
MTÜ Lastekaitse Liit koolitaja
Missioon
MTÜ Lastekaitse Liit missiooniks on
aidata kaasa lapse õiguste tagamisele ja
lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele.
Pelgulinna LK
Tallinna Kesklinna LÜ
Tallinn LÜ
Jõelähtme LS
Harku valla LÜ
Jõhvi LÜ
Keila valla LS
Rakvere LÜ
Kuusalu LÜ
Kadrina LÜ
Saku LÜ
Hiiumaa LÜ
Saue linna LÜ
Kose Valla LÜ
Läänemaa LÜ
MTÜ TK Romashka
Sillamäe LÜ
Tapa LÜ
Türi LÜ
Rapla LÜ
Järva LÜ
Tabivere LÜ
Pärnumaa LÜ
Saaremaa LÜ
Kuressaare LÜ
Audru LÜ
Viljandimaa LK
Tartu LÜ
Vara Valla LÜ
MTÜ NAK Carpe Diem
Võhma LS
Päikesekillu Perekeskus
Valgamaa LÜ
Põlvamaa LÜ
Võrumaa LÜ
02.10.1988.a. taasloodi MTÜ Lastekaitse Liit
Koolikiusamine
•
•
•
•
•
Tasakaalustamata võimusuhted
Võimu ebaõiglane kasutamine
Kordumine
Võimuebaõiglane kasutamine
Ohvripoolne allasurutuse, alaväärsuse
tunne.
Mõjutab:
– Õpitulemusi,
– Edasist antisotsiaalset käitumist
• Projekt “Ei vägivallale” 2001-2009
• Koolirahu “ei vägivallale” projekti alla alates 2008
(Koolirahu programm toetab koostöövõrgustiku
kaudu kooli enese initsiatiivi koolikeskkonnast
tulenevate probleemide lahendamisel, propageerides
rõõmsameelset ja turvalist koolikeskkonda, kus
kõigil on meeldiv olla.)
• Ühise Mure meetod projektis alates 2004
• Alates 2010 kannab koolikeskkonnale
keskendunud projekt nime “Koolirahu”
(www.koolirahu.ee)
• Koolirahu väljakuulutamine piirkonnas.
Väljakuulutamiseks valmistuv piirkond mõtestab enda
jaoks koolirahu, selgitab välja ressursid, viisid ja vajadused
rahu paremaks tagamiseks koolis. Erinevate metoodikate
kasutamine sealhulgas.
• 2007-2009 koostöös Tallinna linnaga
“Võitlus koolikiusamisega Tallinna
koolides”
• Eesmärk – kiusamisvastase tegevuskava loomine
koolis.
• Osalenud kuue kooli meeskonnad osalesid
koolitustel. Parima tagaside sai Ühise Mure meetod
– praktilisuse tõttu.
Ühise Mure meetod (ÜMm)
• Varjatud teismeliste kiusamise käsitlemise
meetod.
• Demokraatlik, kaasaegne, lahendusekeskne
meetod.
• Täiskasvanu sekkub konflikti vahendajana
ja kinnitab neid õpilaste pakutud lahendusi,
mis sobiksid mõlemale osapoolele.
• NB! Ennetuslik moment. Metoodika
sisaldab juhised klassivestluseks, mis
selgitab välja:
– varjatud kiusamist
– ka teisi antisotsiaalse käitumise liike.
• Kiusamisjuhtumid lahendatakse ÜMm-i abil, teist
liiki käitumisi peale suhtlusleppe sõlmimist.
– Metoodika edasiarendus sisaldab konflikti
vahendamise õpetamist õpilastele 4 tunni vältel.
• ÜMm-i ehk vahendamist osapoolte vahel
võiks kasutada noorsoopolitsei, kui ennetav
organ.
• Positiivne mõju noortele – noored ise
pakuvad lahenduse. Täiskasvanu
käitumismudel kandub üle noorte
käitumisse.
• ÜMm-i ei kaasata protsessi vanemaid.
Vanemaid teavitatakse lõpptulemusest e.
suhtlusleppest.
• Kool tunneb tihti nõutust - Probleemse
käitumisega laste pered ja kogu võrgustik
(sh ka kool ise) vajavad süsteemset abi näiteks MST
Õpetajate tagasiside koolitusele
on olnud väga positiivne
• Edasine areng projektis metoodika
arendamiseks:
– Koostööpartnerid (Jõgeva, Tallinn?)
– Pilootkoolid tõenduspõhise lähenemise
loomiseks
– Ülesanded :
• Süstemaatiline metoodika kasutamine koolis mingi
perioodi vältel (loodetavasti ka hiljem)
• Supervisioonid -> koolitusvajadus -> vajadusele
vastavad täiendused-> selgub mudel
• Muutused sotsiaalses koolikliimas. Uuringu
metoodika ja analüüsi pool koostöös
Tallinna ja Turu Ülikooliga.
- “Aktiivne ja turvaline koolipäev”