Natura 2000 võrgustik

Ülle Harak Looduskaitse osakond 10.12.2004

Põllumajandusministeeriumis

Natura alade valimise algus 2001.aastal:

• • • • • • • • olemasolevad ja projekteeritavad kaitsealad I ja II kategooria liikide leiukohad rahvusvahelise tähtsusega märgalad (Ramsari alad) tähtsad linnualad (IBA) metsakaitsealade võrgustik (EMKAV) metsa vääriselupaigad (VEP) looduskaitseliselt väärtuslikud märgalad (ELF-i märgalade inventuur) looduskaitseliselt väärtuslikud niidud (ELF/PKÜ niiduinventuur)

Natura 2000 inventuurid 2001-2003.a

• • • • • • KKT-de, KA-de ettepanekud (13 mk) Liigiekspertide pakutud alad andmete koondamine ja analüüs välitööd väljapakutud alade Natura sobilikkuse hindamiseks, elupaigatüüpide kaardistamiseks ja vastavate Natura hinnangute andmiseks välitööd Natura liikidele sobilike alade väljaselgitamiseks Välitööandmete digitaliseerimine

Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid: • • • • • • • • Mere- ja rannikuelupaigad Ranniku- ja sisemaa luited Mageveekogud Nõmmed ja võserikud Looduslikud ja pool-looduslikud rohumaad Sood Paljandid ja koopad Metsad

Loodusdirektiivi II lisa liigid • • • • • • 14 soontaime (sh soohiilakas, harilik kobarpea, palu karukell) 6 sammaltaime (sh roheline kaksikhammas) 16 selgrootut (sh ebapärlikarp, suur-mosaiik-liblikas, suur kuldtiib, pisiteod) 7 kalaliiki (jõesilm, ojasilm, lõhe, tõugjas, hink, vingerjas, võldas) 1 kahepaikne (harivesilik) 6 imetajat (tiigilendlane, saarmas, euroopa naarits, hallhüljes, viigerhüljes, lendorav)

Eesti Natura 2000 võrgustiku alad

kinnitatud Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004.a korraldusega nr 615-k

66 linnuala kogupindalaga 1 236 808 ha 509 loodusala kogupindalaga 1 058 981 ha kuna enamus linnu- ja loodusaladest kattub kas osaliselt või täielikult, siis Natura 2000 alasid on kokku 490 kogupindalaga 1 422 500 ha 51 % meres ja 49 % maismaal

Natura alade kaitse korraldamine • 67% maismaa Natura 2000 aladest asuvad kaitsealadel (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) • Ülejäänud aladele on kehtestatud keskkonnaministri 22. aprilli määrusega nr 24 ajutised piirangud majandustegevusele, kuni 1. maini 2005

Ajutiste piirangutega alal on keelatud: • • • Puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine Uuendusraie, v.a. turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat Looduslikul rohumaal ja metsamaal väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine

Ala valitseja nõusolekul on lubatud: • Teede ja liinirajatiste rajamine • Ehitiste püstitamine • Veekogude veetaseme muutmine • Uute maaparandussüsteemide rajamine • Maavarade ja maa-ainese kaevandamine

Ajutiste piirangutega aladest saavad: • • •

Kaitsealad

(maastikukaitsealad, looduskaitsealad, rahvuspargid): metsa- ja soo elupaikade kaitseks

Hoiualad:

mere, siseveekogude, ranniku elupaikade, pool-looduslike rohumaade kaitseks

Püsielupaigad:

liikide elupaikade/kasvukohtade kaitseks

Looduskaitseseadus • • • • Kaitsealad ja hoiualad võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse määrusega Püsielupaigad võetakse kaitse alla keskkonnaministri määrusega Kaitsealadel ja püsielupaikades on piirangud sätestatud looduskaitseseaduses ja täpsustatud kaitse-eeskirjas Hoiualade piirangud on sätestatud seaduses

Üldised piirangud

ilma valitseja (keskkonnateenistuse, kaitseala

• • • • • • • •

administratsiooni) nõusolekuta ei või:

muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; väljastada metsamajandamiskava, kinnitada metsateatist; kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; anda projekteerimistingimusi; anda ehitusluba.

Hoiualade piirangud (tegevuse eelneva kooskõlastamise vajadus) • • • • • • • Tee rajamine Loodusliku kivimi või pinnase teisaldamine Veekogu veetaseme muutmine või kallaste kahjustamine Biotsiidide ja taimekaitsevahendite kasutamine Looduslike ja pool-looduslike rohumaade kultiveerimine Puisniiduilmelisel alal puude raiumine Maaparandussüsteemide rajamine ja hooldamine

Püsielupaik

on väljaspool kaitseala asuv kaitsealuse looma sigimisala või koondumispaik (näiteks rände ajal); Püsielupaiga valitseja on asukohajärgne keskkonnateenistus.

II kaitsekategooria liikide teadaolevatest ja EELIS'sse kantud elupaikadest võetakse kaitse alla vähemalt 50%, kaitsealade, hoiualade või püsielupaikadena, esinduslikkusest lähtuvalt.

Kaitsealuste liikide elupaiku saab kaitsta ainult piiritletud aladel!