Transcript meieoma.weebly.com

Läänemeri
Elle Meier
Üldandmed
• Läänemeri on sisemeri, mis on
Põhjamerega ühendatud Taani väinade
kaudu
• Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome
laht ja Liivi laht
• Suuremad saared on Sjaelland, Gotland,
Fyn, Saaremaa, Öland
• Läänemerd ümbritseb 9 riiki
Sügavused
• Läänemeri on madal meri
• Keskmine sügavus on 52 m
• Sügavaim koht – 459 m asub Gotlandi
saarest loodes Landsorti süvikus
Rannikud
• Järsakrannik tekib,
kui meri murrutab
randa, näiteks
• Pankrannik PõhjaEestis ja saartel
• Kriidikaljud Taanis ja
Saksamaal
• Lauskrannik tekib,
kui toimub setete
kuhjumine, näiteks
• Liivarannik
maasäärte ja laguunidega mere lõunaosas
• Skäärrannik
Soomes ja Rootsis
Soolsus
• Jõgede magevee ja soolase ookeanivee
segunemisel on tekkinud riimvesi
(soolsus 8-10 promilli)
• Madala soolsuse põhjused on:
- jõed toovad palju magedat vett
- veevahetus ookeaniga on aeglane
- sademete hulk ületab aurumise
Vee liikumine
• Tõus ja mõõn on vähemärgatavad (alla
3 cm)
• Muutlike tuulte tõttu püsivaid hoovusi ei
teki
• Läänekaarte tuuled põhjustavad ajuvett,
idakaarte tuuled aga paguvett
• Tugevate tormidega võivad lained olla
avamerel kuni 10 m kõrgused
Vee temperatuurid ja
jäätumine
• Suvel soojeneb vesi avamerel 15 – 16,
lahtedes 19 – 20 kraadini
• Keskmisel talvel jäätuvad lahed ja
osaliselt avamere rannik, pehmetel
talvedel vaid lahed
• Täielikult külmub meri vaid paar korda
saja aasta jooksul
Veebilanss
• Läänemere veevarusid täiendavad kolm
allikat: jõed, sademed, vee sissevool
Põhjamerest
• Vesi jääb vähemaks kahel viisil:
aurumine ja väljavool Põhjamerre
• Täielik veevahetus toimub umbes 30
aastaga
Keskkonnaprobleemid
• Väikese veemassi ja aeglase
veevahetuse tõttu on Läänemeri
kergesti reostatav veekogu
• Fosfori- ja lämmastikuühendite tõttu
tekib vetikate vohamine ja
hapnikupuudus mere põhjakihtides
• Merd saastavad ka raskmetallid ja nafta
Läänemere osad
Soome laht
Põhjalaht
Liivi laht
Saared
•
Saaremaa
•
Hiiumaa
•
Gotland
•
Ahvenamaa
•
Öland
Läänemere taimestik
Läänemere põhjataimestik
Rohevetikad
3
1
2
5
4
Mändvetikad. Eesti rannikumeres
esineb mändvetikaid suhteliselt
arvukalt. Kare mändvetikas moodustab
laialdasi veealuseid aasu Paralepa ja
Matsalu lahtedes. Kohati seltsivad
temaga ka ruuge mändvetikas ja kähar
mändvetikas
Pruunvetikad on sageli ainsad taimed
sügavamatel aladel - Eesti vetes kuni
30 m sügavusel. Kividele kinnituv
keelvetikas kasvab kuni 10 m
sügavuses.
1
2
Punavetikad
3
Kõrgemad taimed.
Merihein, penikeeled, hanihein, heinmudad, pilliroog,
kõrkjad jt. kõrgemad taimed piirduvad tavaliselt
madalate riimveeliste lahtedega. Ainsana võib
avameres leida vaid meriheina - meie aladel leidub
teda rohkesti Saare- ja Hiiumaa ümbruses.
Rannikul ja saartel
kasvavad taimed
• Sinerõigas
• Liiv-vareskaer
• Merikapsas
• Merihumur
• Merihein
Liiv-vareskaer
• Kasvab kuni 1m
kõrguseks
• Õisik 30cm pikkune
• Pikad kitsad lehed
• Roomav risoom
takistab liiva
liikumist mererannal
ja luidetel
Merikapsas
• Kasvab veepiiri
lähedal, nii et juured
ulatuvad merevette
• 1m kõrgune
põõsakujuline taim
• Lehtedes palju Bvitamiini
• Noori võsusid
kasutatakse toiduks
Merihumur
• Madal taim
• Paksude lehtedega
• Talub soolsust ja
kuivsust
Rannavee neli vetikate vööndit
• Sinivetikate vöönd
• Rohevetikate vöönd
• Pruunvetikate sh põisadruvöönd
• Punavetikate vöönd
Sinivetikate vöönd
• Kasvab kaljusel
rannikul, veepiirist
kõrgemal
• Sinkjasmust
Rohevetikate vöönd
• Asub meetri
sügavusel
• Pakub varju ja toitu
veeloomadele
• On üheaastased
taimed
Pruunvetikate sh. põisadru
vöönd
• Soome rannikute
suurim vetikas
• Kasvab kuni poole
meetri kõrguseks
• Moodustab madalas
vees 0,5-3m
sügavusel suuri
kooslusi
Punavetikate vöönd
• Ulatuvad kõige
sügavamale
• Kohastunud vähese
valgusega
• Punavetikate vahel
on rohkesti
rannakarpe
Läänemere
fütoplankton
Fütoplankton. Liigiline koostis sõltub otseselt
soolsusest.
Sinivetikad. Koloniaalsed vetikad.
Iseloomustab rakutuuma puudumine, on
levinud peamiselt magevees.
Läänemere planktonis esinevad liigid on
kohastunud eluks riimvees ning taluvad
soolsust kuni 8 (10) ‰ . Sinivetikad arenevad
kõige intensiivsemalt suvekuudel, kui
merevee pinnakihtide tõuseb üle 14-15º C.
Viburvetikad. Läänemere piirkonnas on
kõige rikkalikumalt vaguviburvetikaid,
mis arenevad peamiselt külmal
aastaajal, mõned liigid massiivselt
sügisel, teised kevadel.
Rohevetikad - koloniaalselt mageveelise levikuga
vetikad on Läänemere piirkonnas esindatud väheste
liikidega. Väikese soolsusega rannikuvetes suureneb
rohevetikate liikide arv järsult. Rohevetikad arenevad
soojal aastaajal.
Mändvetikad - üherakulised v. koloniaalsed vetikad.
Riimvees on esindatud suurem arv liike kui meres v.
magevees. Rohevetikate kõige massilisem
arenemine toimub külmal aastaajal, eriti kevadel.
Läänemere loomastik
Läänemere põhjaloomastik
Merituped
Okasnahksed. Läänemeres
kaks liiki: tavaline meritäht,
valkjaspunane madutaht
Harilik keeritstigu
Lamekeermene vesitigu Vesiking
Rändtigu
Punntigu
Karbid
Balti lamekarp
Söödav rannakarp
Liiva uurikkarp
Läänemere südakarp
Koorikloomad e. vähid
Läänemere krevett Põhjamere garneel
Kootvähk
Kirpvähk
Hiina villkäpp-krabi
Põlvikvähk
Balti lehtsarv
Roheline lehtsarv
Kakandilised
Merikilk
Vesikakand
Kalakaan
Tõruvähk
Hulkharjasuss
Keraskärssuss
Läänemere zooplankton
• Ripsloomad
Meririst
Meriseen
Vesikirbulised
Keriloom
Aerjalalised
Meritikker
Mantelloomad – siia kuuluvad merikullesed
Läänemere kalastik
Merekalad
Räim on heeringa kääbustunud. alaliik. Räim
on pelaagilise eluviisiga, hoidub parvedesse.
Osa räimi koeb kevadel, osa sügisel.
Talvituvad põhjalähedastes veekihtides.
Kevadel siirdub kevadkuduräim kudemiseks
rannikulähedastesse madalamatesse
vetesse. Suvel planktonirikastes veekihtides
(10-20 m). Räim on toiduks röövkaladele:
tursk, lõhe, meriforell, koha jt. Räim on üheks
tähtsamaks kalaliigiks Läänemeres.
• Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse
aastaringi
• Toiduks plankton
• Koeb kevadel 1-15 m sügavuses
• Sügisel
kudevat
räime
nimetatakse
sügisräimeks
Kilu levila hõlmab Läänemere lõuna- ja
kirdeosa ning külgnevate lahtede need
piirkonnad, kus vee, soolsus ei lange alla 4‰.
Kilu on pelaagiline planktonitoiduline kala.
Kilu koeb mere lõunaosas maist augustini,
põhjaosades juunist augustini (tº 6-12). Kilu
marja terad on pelaagilised. Kilu on toiduks
tursale, lõhele, ja ka lindudele ja hüljestele.
Kilu lühikese elutsükli tõttu võib ta arvukus
üsna kiiresti muutuda.
• Elab Läänemeres kõikjal
• Püügikala, millest valmistatakse konserve
ja vürtsikilu
• On räime sarnane, kuid väiksem, kareda
kõhualusega
• Kilust toituvad röövkalad, hülged ja
merelinnud
Tursk - levila hõlmab Läänemere avaosa,
suurima arvukuse saavutab Läänemere
lõunaosas. Tursk elab põhjalähedastes
külmemates veekihtides (tº alla 6 ºC). Toitub
koorikloomadest (merikilk, lõhkjalalised jt.)
ning kaladest (räim, kilu, emakala, noor-tursk,
tobiad, meritint jt.). Kudemiseks sobivad alad
on süvikud. Tursasaakide suuruse määravad
3-5 a. isendid.
•
•
•
•
Tursasaak on kõikuv
Elab merepõhja lähedal
Kasvab kuni 110cm pikkuseks
Toitub kaladest, selgroogsetest
Lest - levinud Läänemere avaosas ning
Põhjalahe ja Soome lahe soolasemates
osades. Tavaliselt elab merepõhjal, mõnikord
kaevub liivasse. Noored elavad madalas
rannikuvees, vanemad siirduvad järk-järgult
sügavamale. Lestade koelmud paiknevad
süvikualadel, kus soolsus on vähemalt 10‰.
Lõunaosas koeb märtsist maini. Põhjaosas,
Gotlandi süvikus aprillist juunini.
• Laia ja lapiku
kehaga põhjakala
• Läänemere
lõunaosas elav lest
koeb avamerel,
põhjaosa lest koeb
madalas vees
• Sööb merikarpe ja
väikesi kalu
merihärg
Merihärglased, emakala, tobiad (suur ja
väike), mudillased (must mudil, väike
mudilakene), merivarblane, merinõel,
madunõel, võikala, liiperkala, rand-kiisk,
tuulehaug, makrell, merikukk, kivinolgus.
Tuulehaug
Makrell
Merinõel
Emakala
Väike tobias e. nigli
Meripühvel
Merivarblane
Merekalad-eksikülalised.
Satuvad Läänemerre üksikute isenditena.
Sagedasemad: kilttursk, merlang, siil-lest,
mõõkkala, harilik meri-hunt ja anšoovis. On
leitud veel ogahaid ja heeringhaid, süsikat,
merilõhet, hobu-makrelli, õhukesehuulelist
ketaali. Kõige haruldasem külaline on
meriangerjas ja pollak. Eksikülalised
Läänemeres koduneda ei suuda, sest nad
vajavad sigimiseks tunduvalt suuremat
soolsust. Seega kaovad eksikülalised peagi.
Siirdekalad
meriforell
angerjas
• Osa oma elust
saadavad mööda
meres, osa
siseveekogudes
lõhi
Läänemere linnud ja
imetajad
Läänemeres puuduvad täielikult ookeanilised
linnuliigid ja mereliste liikide arv on tunduvalt
väiksem kui Põhjameres. Siiski ei ole
Läänemere linnustik liigivaene. Mereliikide
arvu vähesust kompenseerib mageveeliikide
juurdetulek (eriti kirde- ja põhjaosas).
Merelinnud
Hahk on Läänemeres laialt levinud, eriti keskja põhjaosas. Pesitseb kaljusaarekestel ja
lamedal kaljurannikul, seega on arvukas
Soome ja Rootsi ranniku skäärides. Tegutseb
suurtes salkades rannikulähedase
madalmerealal, peamiselt limustest
(rannakarp). Eesti vetes pesitseb hahk ainult
Vaika kaljusaarekestel Saaremaa
Lääneranniku lähedal.
• Tüüpiline merelind
• Pesitseb maismaal
kolooniatena
• Toiduks on karbid ja
pisivähid
• Poegade
eest
hoolitsevad
peale
oma ema ka teised
linnud
Kivirullija pesitseb Läänemeres kõikjal peale
lõunaranniku, kõige arvukamalt Soome
skääridel. Rändlind, kes talveks lahkub
Läänemerest. Eesti rannikul vähearvukas.
• Kurvitsaline
• Häälitseb kimedalt
• Tugev nokk, mis
abistab toidu
otsimisel
• Jalad lühikesed
• Pesitseb tiirude
koloonias
Alk pesitseb Soome ja Rootsi rannikul;
Gotlandi läänerannikul. Läänemerel
pesitsevad algid jäävad kohale ka talveks.
Merelised linnud
Siia kuuluvad need liigid, kes Läänemere alal
pesitsevad ja tegutsevad valdavalt
mererannikul. Mujal võib aga nendesamade
liikide elupaigaline levik olla teistsugune.
• Partlased: ristpart, rohukoskel, merivart,
tõmmuvaeras.
• Tüllaste sugukond: merisk e. meriharakas,
liivatüll, meritüll, punajalg-tilder, alpi risla ja
naaskelnokk.
• Kajaklased: merikajakas, hõbekajakas,
tõmmukajakas.
• Tiirlased: tutt-tiir, väike tiir, röövtiir, randtiir.
• Västriklased: randkiur.
Merisk
•
•
•
•
Kurvitsaline
Erksavärviline
Kõvahäälne
Otsib toiduks
karpe
• Emalind toidab
poegi
Punajalg-tilder
• Kurvitsalane
• Pikakoivaline
• Otsib toitu rohuselt
rannalt ja mereveest
• Poegade
eest
hoolitseb isaslind
Ristpart
Randtiir
Liivatüll
Merikajakas
Hõbekajakas
Mageveelinnud
Kõige liigirikkamalt on Läänemeres esindatud
partlased: tuttvart, punapea-vart, sinikaelpart, rägapart, piilpart, luitsnokk-part,
jääkoskel, hallhani, sarvikpütt, tuttpütt.
Arvukalt pesitsevad Läänemere ida- ja
põhjaosas siseveekogudele iseloomulikud
kajakaliigid: naerukajakas, väike-kajakas.
Tüllastest: väiketüll, tutkas, vihitaja,
veetallaja. Ruiklastest: rooruik (rookana), tait
(tiigikana), lauk (vesikana). Haigurlastest:
hüüp.
Lauk
• Elab
taimestikurikkas
vees
• Igal laugupaaril on
kindel
pesitsusterritoorium
• Häälitsus
kostab
kaugele
Talvitujad, läbirändajad ja
eksikülalised
Talikülalised. Läänemeri koos Põhjamerega
on Euroopas kõige põhjapoolsemateks
meredeks, mis talvel vähemalt osaliselt
jäävad jäävabaks. Seega on Läänemeri
paljudele arktilisel ja subarktilisel alal
pesitsevatele veelindudele soodsaks
talvekorteriks. Eriti külalisterohke on
Läänemere lõunaosa. Põhjapoolsete alade
(Põhjarannik, tundra, metsatundra)
haudelinnud; merelinnud: mustlagle.
Tinglikult merelistest lindudest: valgepõsklagle, jääkajakas, kormoran,
mageveeliikidest: järvekaur, punakurk-kaur,
aul, mustvaeras. Väiksemal arvul talvituvad
need linnud ka mere idaosa, jäävabadel
aladel, kõige arvukamaks on aul Läänemere
lõunaosas: laululuik, vähearvuliselt talvituvad
veel väike luik, kühm-nokk luik, jääkaur,
meririsla, sõtkas.
Kühmnokk-luik
• Eestis pesitsev
suurim veelind
• Nokal on must kühm
• Tugev
ühtekuuluvustunne
• Rändlind
Kormoran
Valgepõsk-lagle
Läbirandajad. Läänemere kaudu kulgeb nn.
Valge mere-Läänemere rändemagistraal,
mida kasutavad paljud Põhja-Jäämere
rannikul ja tundraveekogudel pesitsevad
linnud, kes lendavad Lääne-Euroopasse ja
Vahemere ümbrusesse. Tüllastest: vöötsabavigle, väikerisla, suurrisla, ja kõvernokk-risla.
Änlastest: laisaba-änn ja pikksaba-änn.
Lõolastest: sarviklõoke. Partlastest: suurlaukhani.
Eksikülalised. Neid satub Läänemerre selle
eraldi asendi tõttu suhteliselt harva.
Merelindudest: kaljukajakas, lunn, lühinokk-tikk.
Haruldaseks on Arktikas pesitsev kuninghahk,
põhjapoolsetest liikidest puna-veetallaja.
Läänemere imetajad
Hülglased. Randalhüljes ei talu jääd ja
elab seetõttu peamiselt Läänemere
jäävabas lõunaosas, eriti Rügeni saare
ümbruses. Eesti vetesse satub väga
harva. Randalhülge elupaigaks on
rannalähedased merealad. Poegib suve
alguses, sünnitades ühe poja, kes on
kohe suuteline ujuma.
Viigerhüljes - elukohaks on Põhja-Läänemere
bassein. Läänemeres elab ta reliktina
hilisjääajast. Levik piirdub Läänemere põhjaja idaosaga. Asutab valdavalt rannikulähedasi
merealasid. Eesti vetes eriti Riia lahes on
viigerhüljes kõige arvukamaks hülglased.
Poegib varakevadel ühe poja.
• Kasvab 1,5m
pikkuseks
• Ujuvad osavasti
loibadega sõudes
• Naha all on paks
rasvakiht
• Toitub kaladest
• Veebruaris sünnitab
jääpankadele
valgekarvalise poja
Hallhüljes - Läänemere hüljeste hulgas
suurim. Tavaline kogu Läänemeres, ka Eesti
vetes. Elupaigaks ulgumere, saarte ja laidude
ümbrus. Talveperioodi veedab lahtistel
jäätükkidel kinnisjää serva läheduses, kus
sünnitab veebruaris-märtsis ühe poja.
• Elab kaugematel
rahudel ja avamerel
• Sünnitab poja
triivival jääpangal
• Talveks rändab
lõunapoolsesse
Läänemere ossa
Vaalalised
Läänemeres elab püsivalt ainult üks liik
delfiinlaste sugukonnast pringel ehk seakala.
Elupaigaks mere, rannalähedased alad.
Toitub peamiselt räimedest, lõhedest jt.
Limustest, vähkidest. Poegib kevadel.