Transcript Stress

Emotsioonid
Anu Leuska
2013
Emotsioon – subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab:
# füsioloogilisi muutusi (vererõhu tõus, higistamine,
lihaspinge jm)
# teatud käitumist (põgenemine, lähenemine, abi
otsimine jm)
# subjektiivset kogemust (ma tean, mida sa tunned?)
# tähendust ja hinnangut (positiivne v negatiivne, mis
võivad olla tagajärjed jne)
2
6 põhiemotsiooni:
1) rõõm (õnnelikkus)
2) Kurbus
3) Hirm - tekitab tegelik või kujutletav hädaoht.
Kaasnevad
tugevad füsioloogilised
muutused
organismis (higistamine, vererõhu tõus, südametöö
kiirenemine, seedesüsteemi töö muutused jm).
Hirmul on kaitsev funktsioon.
4) Üllatus - suhteliselt lühiajaline emotsioon. Võib olla nii
positiivne kui negatiivne.
3
5) Viha - väga tugev emotsioon. Kaasnevad väga
tugevad füsioloogilised muutused (nn viha tõuseb).
6) Vastikus - tekitavad eemaletõukavad objektid ja
sündmused, seotud tihti lõhnade ja maitsetega.
Vastikustundel on organismi kaitsev funktsioon.
Emotsioonid võivad olla:
# positiivsed
# negatiivsed – on rohkem. Miks?
4
Emotsionaalsed seisundid
# meeleolu – suhteliselt püsiv seisund, muutub
aeglaselt. Mõjutada võivad nii sisemised (haigus) kui
välised sündmused (lähedase inimese sõnad või
käitumine)
# afekt – nn emotsionaalne plahvatus. Tugev ja
lühiajaline seisund, võib kaduda enesekontroll. Esile
võib kutsuda nii positiivne (suur lotovõit) kui
negatiivne sündmus (kuriteo ohvriks langemine,
autoavarii)
# kirg – tugev ja suhteliselt püsiv seisund, mis koondab
inimese mõtted ja tegevuse teatud objektile (nt
kogumiskirg, hasartmängimine, armumine)
5
# frustratsioon (rahulolematus, pettumus) – psüühiline
pingeseisund, mis tekib, kui inimene ei saa mingi
takistuse tõttu oma eesmärki saavutada. Inimeste
frustratsioonitaluvus on individuaalne.
# ärevus – ebamäärane ebameeldivustunne, sisemine
rahutus, mure. Kaasnevad füsioloogilised sümptomid
(peavalu, südamekloppimine, lihaspinge jm). Pole
kindlat objekti. Ärevus võib olla ka positiivne – nt
ootusärevus meeldiva sündmuse eel.
# stress
6
Stress
Stress
Termini võttis 1926.a kasutusele Hans Selye.
Stress – organismi mittespetsiifiline (üldine) vastus
keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stress
on seotud kohanemisega.
Stress - emotsionaalne seisund, mis väljendub pingena
ja tekib olukorras, mis nõuab kohanemist. Stress on
normaalne nähtus, organismi reaktsioon muutusega
kohanemiseks.
Stress - pingeseisund, mis tekib siis, kui inimese
võimalused ja keskkonna nõudmised pole tasakaalus.
8
Stressreaktsiooni saab kirjeldada mitmel tasandil:
• Füsioloogiline
• Sotsiaalne
• Psühholoogiline (emotsioon, hinnang)
3 tüüpi stressihinnanguid:
• Oht (ähvardus) – suunatud tulevikku
• Kahju (kaotus) – suunatud minevikku
• Võimalus – suunatud tulevikku
9
Stress pole olemuselt halb. Mingil määral on stress vajalik,
et inimene tunnetaks keskkonna nõudmisi ja oleks
motiveeritud tegutsema. Halb on see, kui stress ületab
optimaalse taseme, hakkab segama inimese igapäevaelu ja
ohustab tema tervist.
Negatiivne pinge – distress
Tekib siis, kui organismil pole ressursse muutusega
toimetulemiseks
Positiivne pinge – eustress
Positiivsete sündmuste mõjul, mis nõuavad organismilt
kohanemist uue olukorraga
10
Stressi vormid
EUSTRESS on stress, mis
kaasneb elus ettetulevate
põnevate asjadega – esimene
suudlus, loteriivõit jmt. See on
positiivne stress, mida igaühe
elus peaks natuke olema.
ALASTRESS on eustressi
vastand, mis kaasneb tüdimuse
ja lootusetusetundega ning
vähese kehalise aktiivsusega.
Alastressil on meile negatiivne
mõju.
Stressi
vormid
ÜLESTRESS ilmneb siis, kui
me piitsutame end tagant üle
oma piiride. Ülestressil on
samuti meile negatiivne mõju.
DISTRESS on lahendamata
pinged, hirm, mure, ärevus.
Seegi on negatiivne stress.
11
Stressi põhjused
Stressi tekitajat nimetatakse stressoriks.
Stressi võib tekitada:
1) Ühekordne mõjutus
- õnnetus (loodus- või liiklusõnnetused, kuriteo
ohvriks langemine jm)
- raske haigestumine
- elukoha muutus
- töökoha kaotus
- tõsine konflikt jm
12
2) Pidev mõjutus
- pidevad halvad suhted kodus, tööl, koolis
- kiusamine
- halvad elutingimused
- ebastabiilsus ühiskonnas
- rahulolematus tööga
- teiste liiga suured ootused/nõudmised, nt tööl või
koolis
- rollikonfliktid (nt ülemus nõuab pidevalt ületundide
tegemist ja kannatab lapsevanema roll)
jm
13
Stressireaktsiooni tekkimine
tajutud ähvardus
alarm
vastupanu
kurnatus
võitlus (reaktsioon)
14
Stressi staadiumid
1) Häirestaadium
Algab stressoriga kohtumisest. Inimene kogeb ärevust,
tunneb, et tal pole võimalusi tekkinud olukorda
lahendada (nt saab teada, et järgmisest kuust
tõstetakse korteriüüri). Kui ta tunneb, et saab muutunud
olukorraga hakkama (nt suureneb ka sissetulek),
ülemäärast stressi ei teki.
2) Vastupanustaadium
Inimene tegeleb (mõttes) lahendamata probleemiga,
see pingestab ja kurnab organismi ning psüühikat. Kui
probleemile leitakse lahendus (nt on võimalus mujalt
kokku hoida, et kõrgemat üüri maksta või leida tasuvam
töökoht), olukord laheneb ja 3. staadiumi ei järgne.
15
3) Kurnatusstaadium
Tekib, kui stressori mõju jätkub ja olukorrale ei leita
lahendust. Organism on pidevast pingest kurnatud,
võivad tekkida füsioloogilised sümptomid (pea- ja
kõhuvalud, vererõhu tõus jm), suureneb vastuvõtlikkus
mitmesugustele haigustele:
- südame-veresoonkonnahaigused
- maohaavandid
- unehäired
- psüühilised häired (ennastkahjustav käitumine, sh
alkoholitarbimine, depressioon, käitumishäired jm)
16
Füüsiline stress

Stress tõstab otseselt või kaudselt organismi
vastuvõtlikkust immuunsüsteemi haigustele. Pikaaegse
stressi korral vastupanuvõime alaneb tunduvalt.

Südame- ja veresoonkonnahaigused on suurel määral
eluviisist põhjustatud haigused, st sõltuvad meie
harjumustest, elureziimist ja toitumistavadest.

lihaspinge kasv, vererõhu tõus, liighigistamine, hirm,
viha, ärevus- või abitustunne, unehäired, väsimus,
kerge ärritavus, konsentratsioonihäired, liigsöömine või
vastupidi - isutus
17
Emotsionaalne stress
1) Ümbritseva
tunnetus - keskendumine, objektide
äratundmine, tähelepanu maht, mälu, ajataju jm
2) Iseenda tunnetus – enesehinnang, eneseaustus
3) Oma tuleviku tunnetus – kuidas tajume tulevikku –
perspektiivikalt ja lootusrikkalt või vastupidi?
Stressi tekitavad meie enda tõlgendused olukordadele –
maailm on selline, milliseks me ta oma tunnete, mõtete ja
kujutlustega endale teeme.
18
Hoiak stressi suhtes
Aldis stressi
negatiivsele mõjule
Suudab stressoritega hästi
toime tulla
*Olulisel ja ebaolulisel raske vahet
teha
*Pessimistlik
*Kergelt vihastuv
*Eristab olulist ebaolulisest
*Negatiivne hoiak teiste inimeste
suhtes
*Positiivne hoiak teiste suhtes
*Elu tundub tähtsusetu
*Elu tundub tähendusrikas
*Süüdistab ennast asjades, mida
ise kontrollida ei saa
*Mõistab, et kõiki sündmusi ei saa
kontrollida
*Vähene huumorimeel
*Optimistlik
*Vihastub aeglaselt
*On huumorimeelega
19
Olukordade tõlgendamine
Eneseusku kõigutav sõnastus
Enesetunnet parandav sõnastus
Ta solvas mind
Ta väljendus teravalt
Olen murest murtud
Mul on probleeme
Põen kroonilist migreeni
Vahel valutab pea
Tunnen, et ei jaksa enam
Olen väsinud, vajan puhkust
Mehi (naisi) ei saa usaldada
Mõned mehed (naised) on petlikud
Närvid on sassis
Kipun kergesti ärrituma
20
Toimetulek stressiga
Toimetulekuviisid otstarbe järgi:
Emotsioonikesksed – eesmärk vähendada emotsionaalset
pinget
(põgenemine,
vältimine,
enesesüüdistus,
emotsionaalne väljaelamine jm)
Probleemilahenduskesksed – eesmärk muuta probleemset
olukorda või selle tõlgendust (info otsimine, planeerimine,
otsene probleemilahendus jm)
21
Toimetulekuviisid käitumise järgi:
1) Vältimine - nt probleemide eitamine, alkoholi
tarbimine
2)
Kohanemine,
emotsioonide
reguleerimine,
suhtumise muutmine - nt füüsiline tegevus,
positiivne mõtlemine, sotsiaalne toetus, puhkus,
olukorra ümberhindamine, huumor
3) Probleemi lahendamine
Stressiga toimetulek
- Füüsiline tegevus ja sport
Psüühilist pinget (mida stress ju on) saab edukalt
maandada füüsilise pingutusega.
- Probleemi ümberhindamine
Kui olukord on paratamatu, saab keskenduda
olukorra võimalikele headele, mitte halbadele
külgedele. Raskest olukorrast saab mõelda mitte
kui ületamatust probleemist, vaid kui väljakutsest,
võimalusest enda arendamiseks, millegi uue
omandamiseks.
23
Stressiks valmistumine enne saabumist
Raskem on toime tulla nende probleemidega, mis
tulevad ootamatult, kuna siis oleme ette
valmistamata. Kui inimene teab ette, et võivad
tekkida
teatud
raskused,
saab
ennast
psühholoogiliselt (alateadlikult?) ette valmistada.
-
Sotsiaalne toetus
Jagatud mure on pool muret.
-
Huumor
Kuni inimene suudab enda üle naerda, ei ole kõik
kadunud.
-
24
Positiivne mõtlemine
Hea on korrata endale aeg-ajalt positiivseid mõtteid
– ma saan, ma oskan, ma võin, ma suudan.
-
Puhkus ja lõdvestustehnikad
Piisav uni - ööuni vähemalt 8 tundi, vajadusel
lõunauinak
Puhkepäevad (kohustustevabad päevad)
Võimalus olla üksi
Jooga
jm
-
25