Slide 1

Tinnitus ja stress.
Nipid pingete maandamiseks.
Kombinatsioon õpetusest kuulmissüsteemist, koos arstliku nõustamisega
(vajadusel ka psühholoogi abi) ning
kuulmisabivahendite, heligeneraatorite
ja tinnitusmaskerite kasutamisega on
maailmas efektiivseimaks peetud
tinnituse ravimeetod.
01


Slide 2

Tinnituse ümberõppeteraapia (TRT)
tulemuseks on nö. kuulmissüsteemi
ümberõpetamine, et see saaks suhtuda
tinnitusse kui loomulikku sündmusesse,
et see ei oleks ähvardav hoiatussignaal
ja ei häiriks ega põhjustaks stressi.
Ümberõpe toimib sõltumata
vallandavast tegurist ning võib kesta
kuid ja mõnikord isegi aastaid.
02


Slide 3

Tinnitus on heli tundmine kõrvas või peas,
mis ei ole põhjustatud välisest allikast.
Tinnitus põhjustab sageli stressi,
ärevust, muremõtteid, meeleolu kõikumisi,
meeleolu püsivat alanemist, unehäireid.
Tinnitus on multidistsiplinaarne probleem,
millega tegeleb nii perearst, kõrvaarst,
neuroloog, psühhiaater kui ka psühholoog.
03


Slide 4

Stressimehhanismid
1. faas - ärevus. Selles seisundis mobiliseerib
ja aktiveerib organism kõik oma ressursid
võitluseks ja kaitseks “välisvaenlase”ehk
ohtliku, ärritava või tüütu stiimuli vastu.
Tõuseb stressihormoonide (adrenaliini ja
kortisooli) tase. Taoline ägeda stressi seisund
tekitab äärmusliku režiimi, milles organism
kaua töötada ei suuda. Organism valmistub
siin olukorraks, kus tuleb “rünnata” või
„põgeneda”.
04


Slide 5

2. faas— kohanemine stressiga.
See on faas, kus organism tegutseb
oma võimete piiril. Sel ajal tunnetab
immuunsüsteem ja kogu inimese
organism väga suuri koormusi,
mis tunduvalt nõrgestavad
kaitsemehhanisme.
3. faas— kurnatus.
05


Slide 6

Püsiv kõrge ärevustase viib alalisse
kaitseseisundisse. See on väga suurt
energiat nõudev protsess ja nõrgestab
pikapeale vaimset ja füüsilist tervist.
Põhjuseks võib olla ka mingi lapsepõlves
saadud trauma või vanemate kasvatusmeetodid — kui vanemad ise olid
hingelise trauma kandjad ning andsid
selle edasi oma lastele.
06


Slide 7

Stressisooduvusega inimestel tekivad
sagedamini ka südame-veresoonkonna
haigused, hüpertoonia ning nende
tagajärjel infarkt, insult ning
suhkruhaigus.
Lisaks tekitab pidev “sisemine kaitse”
alalise kaelalihaste pinge, mis peegeldub
kaela, selgroo ja peaaju vereringe
seisundis.
07


Slide 8

Kas suruda alla või päästa valla?
Loodus on ette näinud mõned
universaalsed mehhanismid,
mis maandavad kiirelt stressi. Nendeks
on seks, söök ja füüsiline koormus.
Lisaks aitavad veel stressi tagajärgi
vähendada mitmesugused
lõdvestumismeetodid.
08


Slide 9

Erinevalt kaugetest esivanematest,
kes võisid oma auru välja lasta kõige
primitiivsemal viisil — võideldes oma
elu, saagi ja territooriumi eest —
on tänapäeva inimene aheldatud
mitmesuguste käitumisreeglite ja
-normide külge (teataval määral ka
sõltuvalt kasvatusest ja sotsiaalsest
keskkonnast).
09


Slide 10

Meie füüsiline aktiivsus on sageli tugevalt
piiratud ja ka intiimelu pole paljudel
inimestel heal tasemel. Stress ähvardab
meid kõiki. Kui pinge aina koguneb ja
koguneb, moodustub pikkamööda
püsiv hormonaalne stressifoon, mille
kaugtagajärjeks on mitmesugused
haigused — neuroosist haavandtõve,
suhkruhaiguse ja infarktini.
10


Slide 11

Väline rahulikkus ei tähenda kaugeltki
seda, et meie sisemuses ei möllaks torm.
Emotsioonide tagasihoidmiseks kulutab
organism jällegi väga palju jõudu ja
kurnab inimest veelgi enam.

11


Slide 12

Väljapääs on olemas — saab õppida
kontrollima oma emotsioone
stressi kõikides staadiumites ning
kiiresti maandama kogunenud pingeid.
Tinglikult võib võimalikud stressiga
toimetulekumeetodid jagada:
füüsilisteks,
füsioloogilisteks ja
psühholoogilisteks.
12


Slide 13

Psühholoogilisi meetodeid

Pilk kõrvalt — on ammu teada, et naer
on suurepärane ravim. Jutusta endale
sinu jaoks raskest olukorrast kolmandas
isikus mitmes variandis — pessimisti ja
optimisti poole pealt. See mitte ainult
ei vähenda olukorra tõsidust, vaid laseb
seda näha ka humoorikas valguses.
13


Slide 14

Kunstiteraapia — kui sulle meeldib nt.
joonistada, püüa kogu situatsiooni
kujutada värvides, vala oma tunded ja
mõtted joonistusse välja. See võib olla
ilma süžeeta, täiesti abstraktne.
Luba värvidel vabalt paberile valguda.
Kunstiteraapia aitab joonistamise,
voolimise, tantsimise, musitseerimise
jms. abil emotsionaalselt toime tulla
erinevate seisundite ja haigestumistega.
14


Slide 15

Tähelepanu ümberlülitamine —
kui tunned viha või solvumist,
püüa tahtejõu abil keskenduda
neutraalsele seisundile
“siin ja praegu”.

See hoiab sind eemal vahetust kriitilisest
olukorrast ning vähendab selle mõju.
15


Slide 16

Vaata ringi ja uuri tähelepanelikult
kohta, kus sa parasjagu viibid. Libista
kiirustamata pilk kõikidele esemetele
ning nimeta mõtteis kõike, mida näed.
Keskendudes nähtule, eemaldud
sisemisest pingest ning suunad oma
tähelepanu täiesti tavalistele asjadele.
Kui sellest ei piisa, leia rahulik koht, kus
saab hinge tõmmata või teha mõningad
võimlemis- ja lõdvestumisharjutusi.
16


Slide 17

Kontrastid — on leitud, et teatava
füüsilise ärritaja toime mõjub
emotsioonide ümberlülitajana,
tuues inimese tagasi tegelikkusesse.
Võib näiteks juua jahedat vett või võtta
külma-kuuma dushi või avada aken,
et hetkeks värsket õhku sisse hingata.
17


Slide 18

Positiivne mõtlemine — iga inimene võib
enda jaoks leida positiivse mõtlemise,
kui ta vaid tahab ning on end õigesti
motiveerinud. Esmapilgul näib see lihtne,
mõtelda millestki meeldivast ja ongi kõik.
Paraku pole reaalse elu liighäirivatest
faktoritest siiski nii lihtne eemalduda.
Selle omandamine võib nõuda aastaid,
kuid teeb meid ajapikku emotsionaalselt
tasakaalukamaks ja tugevamaks.
18


Slide 19

Mõned praktilised nõuanded
Kui oled stressis, püüa sellesse olukorda
mitte liiga kauaks sügavuti ja tõsiselt jääda.
Esita endale 4 järgmist küsimust:
- Mida head võin antud olukorrast leida?
- Mida võin sellest õppida ja milliseid
järeldusi teha?
- Mil moel ma ise selle olukorra esile tõin?
- Kuidas võiksin efektiivselt tegutsedes
asjad korda saada?
19


Slide 20

Asenda negatiivsus oma mõtetes
positiivsete formuleeringutega:
sõnasta oma mõtted ja eesmärgid
positiivses kindlas jaatavas kõneviisis.
Loo tugev motivatsioon — tee endale
selgeks kõik positiivse mõtlemise plussid.
Säilitad tervise, kui õpid stressiolukorras
juhtima oma emotsioone.
20


Slide 21

Stressivalitsemise abil on lihtsam jääda
aktiivseks, kuna positiivne mõtlemine
aitab ökonoomselt kulutada oma jõudu.
Harjumuspäraseid koormusi on nii hulga
kergem kanda. Samuti koged suuremat
edu oma eesmärkide saavutamisel, sest
kokkuhoitud jõud aitab efektiivsemalt
lahendada keerulisi ülesandeid
igapäevaelus.
Allikas: ДОМАШНИЙ ОЧАГ
21


Slide 22

Nipid tinnituse leevendamiseks
1. Väldi toidulisandeid ja mõnuaineid,
mis soodustavad tinnituse teket, nt.:
nikotiin, kofeiin, rafineeritud suhkrud,
monosoodium glutamaat, alkohol.
2. Lase oma tervist kontrollida nt.:
kõrvahaiguste, kõrva vaikummistuse,
kõrge või madala vererõhu, kilpnäärme
alatalitluse, lihaspingete suhtes.
22


Slide 23

3. Õpi lõdvestuma. Võta joogatunde,
õpi meditatsioonitehnikaid või muid
regulaarseid stressimaandamisvõtteid.
Tegele meelepäraste tegevustega.
Stressi vähenedes väheneb ka tinnitus!
4. Juhi oma tähelepanu tinnituselt ära:
keskendu meeldivale taustmuusikale,
kunstile, tegele mõõduka jõukohase
kehakultuuriga, paku endale rõõmsaid
elamusi, suhtle sõpradega, viibi looduses.

23


Slide 24

5. Väldi kestvat valju muusikat ja müra,
mis kahjustab kuulmist ja on üks põhilisi
tinnituse põhjustajaid.
6. Kognitiiv-käitumisteraapia aitab
ümber mõtestada, tähelepanu eemale
juhtida ja ignoreerida häirivat stiimulit
(tinnitust) ning õpetab muretsemata
elama koos püsivate vältimatute
olukordadega parimal võimalikul moel.
24


Slide 25

Äli Roodemäe loeng
17.okt.2012
Võru Vaegkuuljate Ühingus
http://net.planet.ee/viit/tinnitus&stress.pps

-----------------------------------------------Eesti Meniere´i ja Tinnituse Ühingu
koduleht: http://www.tinnitus.ee
Tinnituse ja Meniere foorum:
http://www.facebook.com/groups/
479761212046088
25