Transcript Motivatsioon - Psühholoogia gümnaasiumile

Motivatsioon
Eva Palk
Motivatsioon




Mida sa praegusel hetkel kõige
rohkem teha tahaksid?
Miks sa oled praegu siin
psühholoogiatunnis?
Miks sa astusid õppima Pärnu
Ühisgümnaasiumisse?
Mida Sa teeksid, kui Sul oleks
külluslikult raha, ressursse ja
armastust?
Motivatsioon



Kuidas Sa tahad, et Sind
mäletataks pärast Sinu surma?
Kui Sa saaksid 1 minuti, et
kõneleda 6 miljardile inimesele mida Sa neile ütleksid?
Mis on sinu arvates edu ja
edukus?
MIS ON MOTIVATSIOON?







Peamine põhjus millegi saavutamiseks?
Liikuma panev ja liikumas hoidev jõud?
Kütus kõrgele ja kaugele lendamiseks?
Vahend ja eeldus eneseusu leidmiseks?
Igavese jõu allikas, mis asub meis endis?
Peidetud aarde kaart elumatkajale?
Huvi ehk armastus elu kui terviku vastu?
Motivatsioon
Motivatsioon
 asjaolude kogum, mis ajendab inimest
mingil kindlal viisil toimima.
 Käitumise tõukejõuks on motiiv ehk üks
kindel asjaolu
 Motiive tekitavad vajadused – keha või
psüühika toimimise seisukohalt oluliste
ressursside puudus.
 Vajaduse rahuldamisega kaob
motivatsiooniline pinge.
Mis on eesmärk?
Vajadus on eeltingimus, mis tekitab vajaduse
rahuldamise püüdluse ehk eesmärgi
 Eesmärk on tegelik või kujutletav objekt või
seisund, mille saavutamise nimel sihipäraselt
tegutsetakse,
 Inimese tegevuste põhjus ehk motiiv on suunatud
tulevikku
Tegevust juhitakse
 negatiivse tagasiside kaudu
tegevuse tulemusena edaspidi see tegevus lõpeb
või muutub vastassuunaliseks
 positiivse tagasiside kaudu
Tegevuse tulemusena edaspidi selle tegevuse
kordumise tõenäosus suureneb

Motivatsioon
Motiivid:
 Füsioloogilised motiivid – tulenevad
organismi kehalistest vajadustest.
 Psühholoogilised motiivid – tulenevad
psüühilise heaolu tagamise vajadustest.
 Sotsiaalsed motiivid – tulenevad
ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast.
 Arengumotivatsioon
 Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon
Kas inimene suudab alati oma vajadusi ja
motiive teadvustada?
Bioloogiline motivatsioon
Homöostaas
Organismi sisetasakaal

keha biokeemiliste ja füsioloogiliste funktsioonide
optimaalse toimimise suhteliselt kitsas vahemik,
mida organism ise säilitada püüab
 Janu ja joomine
 Nälg ja söömine
 Hapnikuvajadus
 Aktivatsioonitase ja uni
 Suguiha ja seksuaalsuhted
 Sõltuvus uimastitest
Universaalsed bioloogilise vajadused














toiduvajadus
veevajadus
soojätkamisvajadus
järglaste eest hoolitsemise vajadus
kehatemperatuuri säilitamise vajadus
valu vältimise vajadus
ekskretoorne vajadus
hapniku vajadus- puhkuse ja une vajadus
julgeoleku vajadus
agressioonivajadus
aktiivsusevajadus
stimulatsioonivajadus
vt katsed sensoorse isolatsiooniga
altruistlikud vajadused
Instinktiteooriad



Inimesed ja loomad on kaasasündinud
käitumismustritega, mis on ellujäämiseks
olulised.
W.McDougall (1908). Instinkt on
liigispetsiifiline.
Instinktiivne käitumine vallandub alati kui
isend kohtab vastavat vallandavat stiimulit.
Kultuuriline motivatsioon
Arengumotivatsioon
 Püüdluste kogum iseenda võimete,
oskuste, iseenese ja oma suhete
paremaks muutmiseks
 Uudishimu- soov kogeda uusi
elamusi ja teadmisi ( Harry Harlowkatse
šimpansitega)
Arengumotivatsioon



Kontrollitunne
Teadmine maailma toimimisest ja
veendumus hakkama saamises
Seesmine kontrollkese (locus of control)
Uskumus, et ollakse ise oma tegude peremees

Välimine kontrollkese
Uskumus, et miski ei sõltu minust vaid välistest
teguritest
Arengumotivatsioon

Kognitiivne dissonants ehk tunnetuslik
ebakõla

Süüa torditükk- olla sale

Leon Festinger
( 1919-1990)
Katse ebahuvitava ülesandega


Kognitiivse dissonantsi teooria
Tekkinud häiritusetunne sunnib inimest
tegutsema ebamugavust põhjustava
ebakõla kõrvaldamise nimel
1.Kas suurendab omavahel kooskõlas olevate
elementide arvu
2. Või muudab oma arvamust nii, et ebakõla kahe asja
vahel väheneb
http://www.socialpsychology.org/social-figures.htm
Kognitiivne dissonants ehk
tunnetuslik ebakõla
NII hea kook!
???
NÄMM!
Tahan olla sale!
Ah, mis see üks tükk teeb, pealegi
on see peaaegu dieettort, sisaldab vähe kaloreid!
Appi
Lähen paksuks!
???
Saavutusvajadus





Püüdlus saavutada edu ja vältida ebaedu
Hetkel tajutava või tulevikus
prognoositava tunnustuse ebapiisavus või
puudumine
1. Selgete eesmärkide püstitamisega
saavutatakse rohkem
2. Kõrgemate eesmärkide püstitamisega
saavutatakse rohkem kui madalamate
eesmärkidega
3. Mõistlike vaheeesmärkide püstitamine
aitab kaasa lõppeesmärgi saavutamisele
Saavutusvajadus








David McClelland( 1917-1998)
Riikide majanduslik edukus sõltuvus riigi kodanike
saavutusele orienteeritusest
Lapsepõlve kasvatuse mõju laste mõtteviisile ja
saavutusvajadusele
Kiitus, toetus, edu ja iseseisvuse tunnustamine
Ei soovitata võrrelda teistega, kes saavutasid
enamat
Saavutusvajadusel on kultuurilisi iseärasusi
Harry Triandis
Individualistlikud ja kollektivistlikud kultuurid

Saavutusvajaduse
ja majanduse seos
http://www.visualstatistics.net/east-west/quantitative%20history/quantitativehisttory.htm
Optimaalse aktivatsiooni teooria
Optimaalse aktivatsiooni teooria
Yerkes-Dodsoni seadus


optimaalne aktivatsioon tagab ülesande
maksimaalse soorituse
U kujuline
Optimaalse aktivatsiooni teooria
http://www.rci.rutgers.edu/~lwh/drugs/ch08-07.htm
Optimaalse aktivatsiooni teooria
http://www.kalavati.org/deal-with-stress.html
Ärrituse teooriad. Vastandprotsessid
Seotud olukordadega, kus inimese
käitumist motiveerivad algselt
kogetavale vastupidised tunded
 Benji hüpe
 Uimastite manustamine
Miks mõned inimesed riskivad rohkem
kui teised?

Humanistlik lähenemine
Abraham Maslow
Tunnustusvajadus
(1908-1970)
Humanistlik lähenemine
Inimesel on loomuomane tarve areneda ja püüelda hierarhia tippu
Kognitiivne lähenemine



Mil määral tegutseb inimene isiklikel
põhjustel ja tegevuse nautimiseks
Mil määral mingi välise tasu pärast
Kuidas erinevad motiivid segunevad
ja üksteist mõjutavad
Seesmine ja väline motivatsioon
Seesmine motivatsioon
 Tegevus pikaajaliste eesmärkide nimel mingite
eelistuste tõttu
 Soovist end ületada
 Nautida tegevust ennast
Väline motivatsioon
 Tegevus lähtub väljaspoolt saadavast tasust
 Raha, aukirjad, diplomid, teaduskraadid
Kontrolliv käitumine vähendab seesmist motivatsiooni
Informeeriv tasu ehk kiitus suurendab
Enamasti segunevad
Enesetõhususe teooria


Inimese usk iseendasse,
veendumus, et ta suudab eesmärke
saavutada, siis pingutatakse rohkem ja
eesmärgi täitmine on tõenäolisem
Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon
Ühiskond ja kultuur programmeerivad inimesi
teatud liiki tegevusteks. Inimene on sotsiaalne
olend.
 Ühiskonna mõju toimib väärtuste, hoiakute ja
teadmiste kujunemise kaudu.
 Armastuse-, hoolitsemise, kiindumuse-,
inimkooslustesse kuulumise vajadus.

Sotsiaalne soodustamine – koos kergem teatud
ülesandeid lahendada. Sünergiline mõju

Sotsiaalne looderdamine – summaarselt
keskmine
tulemus igaühe kohta väiksem kui oleks eraldi
pingutanud.
“Hulgakesi tehakse ikka poole rohkem tööd ära kui
üksi”






Guru õpetused edu kohta
Noormees tahtis saada edukaks ning läks guru juurde ja palus, et
Guru õpetaks talle, kuidas edukaks saada.
Guru vastas: “Kui tahad saada sama edukaks nagu mina olen,
siis kohtume homme rannas kell 4 hommikul.”
Noormees on hommikul rannas platsis, ülikond seljas ja puha
(noh, tal plaanis ju edukaks saada).
Guru on ka kohal, haarab tal käest ja küsib:”Kui tugevalt Sa
tahad edukaks saada?”.
“Väga tugevalt”, vastab noormees.
“Siis mine vette”, suunab Guru.
Noormees vaidleb alguses vastu, et ta tuli ju õppima, kuidas
edukaks saada, mitte kuidas ujuda, ent liigub siis nõnda nagu
Guru käskis - vette ja üha sügavamale ja sügavamale.
Kui noormees on jõudnud kaelani vette, võtab Guru ta kuklast
kinni ning surub ta pea vee alla ja hoiab teda vee all seni, kuni
noormees hakkab peaaegu teadvust kaotama. Seejärel laseb ta
tagasi veepinnale ning küsib: “Kui Sa seal vee all olid, siis mida
Sa tahtsid teha?”
“Ma tahtsin hingata!”, vastab noormees ärritunult.
Guru vastas:
“Kui Sa tahad saada edukaks, siis
pead tahtma saavutada edu sama
tugevalt nagu Sa tahad hingata.“

Kasutatud allikad



J.Uljas, T.Rumberg. Psühholoogia
gümnaasiumile. Koolibri, 2002
Allik, J. jt. Psühholoogia
gümnaasiumile.TÜ Kirjastus, 2002
6. T. Bachmann,
R.Maruste.Psühholoogia alused.
Tallinn. Ilo, 2003
Kasutatud allikad

http://ehitustootlus.ttu.ee/Oppematerjalid/Liias/2008/motivatsiooniteooriad.PDF

http://www.elvag.edu.ee/~ardo/praks/motivatsioon.pdf
http://lepo.it.da.ut.ee/~illarl/CD/dok/6kriteeriumi.htm

http://www.tlu.ee/~sikukas/Maslow/index.html







http://edusammud.ajujaht.ee/sisu/motivatsioon/
http://www.inspiratsioon.ee/topics/motlemine/
http://www.youtube.com/watch?v=Cbk980jV7Ao&feature=player_embedded
http://www.youtube.com/watch?v=xfq_A8nXMsQ&feature=player_embedded
http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/Kl_ps.htm
http://www.socialpsychology.org/social-figures.htm