Ettepanekud erivajadusega inimeste töövõime hindamise ja

Download Report

Transcript Ettepanekud erivajadusega inimeste töövõime hindamise ja

Jevgeni Bugakin
PETHA projektijuht
2011
Vajadus töötamiseks
 Töötamine ei ole alati esmatähtis.
 Töötamise vajadus võib tuleneda erinevatest
asjaoludest, millest põhilised on:
 “Sisemine” vajadus, näit., eneseteostamine,
kuuluvustunne jne.
 Rahulolematus materiaalse olukorraga, näit.,
ebapiisavad sissetulekud, soov elada rikkamalt jms.
Vajadus töötamiseks (2)
 Puudega inimesel on sageli võimalus töötada
ainult miinimumpalga eest, kuid selline töötasu ei
ole piisavalt motiveeriv.
 Erivajadusega inimesel on võimalus saada
erihooldusteenuseid, mille raames on võimalik
rahuldada nn “kõrgemaid” vajadusi nagu
eneseteostamine. Juhul, kui töövõimetuspension
on piisav elamiseks, ei pruugi inimesel olla
vajadust avatud tööturule tööle minekuks.
Töövõime ja motivatsioon
 Motivatsioon on peamiseks aluseks töö tegemiseks,
ilma milleta igasugune suutlikkus sooritada töiseid
tegevusi ei oma praktilist tähendust.
 Projekti käigus kõige suurem väljakutse oli klientide
motiveerimine sh
 Osalemiseks hindamise protsessis,
 Otsuste vastuvõtmisel,
 Otsuste elluviimisel, k.a. tööturule naasmine
Motivatsiooni hindamine
 Projekti raames kasutatud Bostoni Ülikoolis
väljatöötatud, muutusteks valmisoleku hindamise
programm töötas üldjuhul väga hästi.
 Intellektipuudega isikute puhul oli vaja, et muutusteks
valmisoleku hindamist viiks läbi sobiva
ettevalmistusega spetsialist (näit., eripedagoog)
 Bostoni Ülikooli programmi tugevuseks on see, et ta
aitab kliendil iseennast analüüsida ja arendada tema
valmidust muutuse tegemiseks.
Praktiliste oskuste hindamine
 Praktiliste oskuste hindamine toimus töökatse
rühmades, mis pakkusid klientidele võimalust
proovida ennast erinevates töötingimustes.
 Klientide tagasiside oli positiivne. Osalejad said uusi
kogemusi, teadmisi ja õppisid uusi oskusi.
 Tööpraktikal osalemine näitas klientide reaalset
suutlikkust pidada kinni töörežiimist, sooritada
töiseid tegevusi, suutlikkust taluda juhendamist ja
kriitikat.
Tööotsingu koolitus
 Peale hindamise teostamist selgus, et paljud osalejad
vajavad tööotsimise oskuste omandamist/arendamist.
 Sellise koolituse läbiviimisel tuleb arvestada sihtgrupi
puudespetsiifikaga.
 Koolituse läbiviimisel kasutati SA Tartu VTHK poolt
välja töötatud rehabilitatsiooniprogrammi
põhimõtteid.
Sotsiaalnõustamise vajadus
 Projekti käigus ilmnes vajadus sotsiaalnõustamise
järele.
 Enamus juhtumitest oli seotud töövaldkonda kaudselt
mõjutavate asjaoludega (näit., elukoha puudumine,
puudulik sotsiaalne toimetulek jne.)
Mentorid
 Klienditöös erivajadusega inimestega tuli kasuks
teadmised sotsiaalvaldkonnast ja sihtgrupi
iseärasusest.
 Mõnede tööle läinud klientide puhul oli vaja
juhendamist töökohal.
 Sobiva töö otsimine on keeruline ülesanne, kuid ei ole
võimatu.
 Mõnedel juhtudel tööotsimist takistas klientide
haigestumine.
 Tööturule naasmine võib võtta palju aega, kuna
tegemist on suure muutusega inimese elus.
Kes saab teha töövõime hindamist?
Kõige paremini sobivad selleks multidistsiplinaarsed
rehabilitatsioonimeeskonnad, mis suudavad hinnata
kliendi
 valmisolekut töötamiseks,
 reaalset suutlikkust sooritada tööülesannetes vajalike tegevusi
 Praktiliste võimete hindamiseks peavad olema loodud
töökeskkonnaga sarnased tingimused, näit., töötoad
 Selline hindamine eeldab koostööd
erihoolekandeteenuseid (näit., igapäevaelu toetamise
teenus) pakkutavate asutustega ja/või töökeskuste loomist
puudega inimestele, kus inimesed saavad praktiseerida
erinevaid töid kaitstud tingimustes
Töövõime arendamine
 Töövõime arendamise protsess peab sisaldama nii oskuste,
kui ka motivatsiooni arendamist.
 Oskuste arendamises saab kasutada olemasolevaid
Töötukassa poolt pakutavaid võimalusi (näit., koolitused)
ja erihooldusteenuste raames osutatavaid teenuseid (näit.,
igapäevaelu toetamise teenus).
 Motivatsiooni arendamisega peab kaasnema töise tegevuse
praktiseerimine kaitstud keskkonnas.
 Motivatsiooni arendamise protsessis on eriti oluline vastava
ettevalmistusega spetsialisti olemasolu, kes suudab
motiveerida ja toetada inimest.
Tööle asumine
 Teatud juhtumite puhul peab olema tagatud
juhendamine töökohal. Juhendamise eesmärk on
vältida arusaamatusi ja konfliktseid olukordi, kaitsta
kliendi huvisid. Juhendajal peab olema vastav
ettevalmistus ja võimalus olla kliendi kõrval.
 Tugiisikuga töötamise teenuse kasutamine eeldab, et
töökohal on olemas tugiisiku ülesannete täitmiseks
sobiv inimene.
Koostöö tööandjatega
 Kindlasti on vajalik koostöö potentsiaalsete
tööandjatega, et tõsta nende usaldust erivajadusega
inimeste suhtes:
 Puudega inimesed on võimelised töötama.
 Puudega inimesed võivad olla isegi paremad töötajad,
kuid nn “terved” inimesed.
 Puudega inimese tööle võtmisega ei kaasne kahjumit
ettevõttele.
Mentorid
 Psüühilise erivajaduse inimeste mentori ettevalmistus
ja vajalikud oskused:
 Vastav erialane kõrgharidus (soovitavalt
sotsiaalvaldkonnas).
 Teadmised juhtumikorraldamisest ja eelnev kogemus
(näit., kliendi seostamine sobivate teenuste ja
spetsialistidega).
 Teadmised sihtgrupi vajadustest.
 Väga hea tööotsimise oskus ja oskus pakkuda klienti
potentsiaalsele tööandjale.
Mis vajab arendamist?
 On vajalik eraldi teenust, mille raames
rehabilitatsioonimeeskonnad võivad osutada
töövõime hindamist. Rehabilitatsiooniteenuse
taotlemine on pikaajaline protsess, mis takistab
operatiivset teenuse osutamist.
 Kuna rehabilitatsiooniteenuse raames ei ole võimalik
pakkuda reaalseid töövõimalusi, siis on vajalik eriti
tihe koostöö erihooldusteenuste osutajate (näit.,
igapäevaelu toetamise teenus - töötoad jms) ja/või
Töötukassaga (tööpraktika?).
Mis vajab arendamist? (2)
 Töövõime hindamise teenuse elluviimiseks on vajalikud
seadusandlikud muudatused.
 Alternatiiviks erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenusele
võiksid olla töökeskused puudega inimestele (k.a.
psüühiline erivajadus, somaatiline puue, nn “sotsiaalne”
puue), mis ei nõua Sotsiaalkindlustusameti suunamist.
 On vajalikud mentorid/töö treenerid, kes on piisavalt
pädevad erivajadusega inimeste toetamiseks tööotsimisel
ja tööl püsimisel. Sellise spetsialisti kõige suuremaks
väljakutseks on aidata kliendil leida, saada ja säilitada
sobivat töökohta.