Transcript Käitumisprobleemidega noorte nõustamine

Käitumisprobleemidega noorte
nõustamine
Tõnu Jürjen
Hariduse Tugiteenuste Keskus
• Õpetaja töö on õpetada.
• Õpilased on erinevad.
• Mõned õpilased:
– eiravad korraldusi;
– vannuvad;
– lõhuvad vara;
– on agressiivsed enda või teiste suhtes.
• Õpetajal on siis raske õpetada.
Hälbiva käitumise negatiivsed efektid:
• Õppetööks jääb vähem aega, kui õpetaja tegeleb
õpilase käitumisse sekkumisega.
• Korrarikkuja suhted kaaslastega võivad sattuda ohtu.
• Korrarikkuja suhted õpeteajaga võivad sattuda ohtu.
– Probleemkäitumiste haldamine on seega õpetaja töös
hädavajalik!
Probleemkäitumisega toimetulekuks
on mitmeid viise!
• NÄIDE: žetoonimajandus
• NÄIDE: tunnist eemaldamine
• Varem töötanud viiside proovimine käesoleval hetkel
• Mitte kunagi töötanud viiside proovimine käesoleval hetkel
• PGS §58 lg3
– OHT MITTESÜSTEEMSEKS JA EBAEFEKTIIVSEKS SEKKUMISEKS SUUR!
•
(3) Õpilase suhtes võib rakendada käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras
kohaldatavaid tugimeetmeid (sealhulgas arenguvestluse läbiviimine, individuaalse õppekava
rakendamine, õpilase vastuvõtmine pikapäevarühma, kooli juures tegutsevasse huviringi või
õpilaskodusse, tugispetsialisti teenuse osutamine, õpilase üleviimine käitumisprobleemidega
või kasvatusraskustega õpilaste klassi) ning üht või mitut järgmist mõjutusmeedet:
1) õpilase käitumise arutamine vanemaga;
2) õpilasega tema käitumise arutamine direktori või õppealajuhataja juures;
3) õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus või hoolekogus;
4) õpilasele tugiisiku määramine;
5) kirjalik noomitus;
6) esemete, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga, kooli
hoiulevõtmine;
7) õppetunnist eemaldamine koos kohustusega viibida määratud kohas ja saavutada tunni
lõpuks nõutavad õpitulemused;
8) konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks
tegevuseks;
9) kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine, mida võib kohaldada vaid õpilase või piiratud
teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul;
10) pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus koos määratud tegevusega kuni
1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul;
11) ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis, näiteks üritustest ja
väljasõitudest;
12) ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad
õpitulemused.
•
•
•
•
Peavalu => valuvaigisti
Luumurd => lahas
Bakteriaalne infektsioon => antibiootikum
Probleemkäitumine => ???
• Probleemkäitumise sekkumise valikul peaks
lähtuma indiviidi käitumise funktsioonist.
Probleemkäitumist hoiavad alal nelja
tüüpi sarrustajad:
•
•
•
•
Tähelepanu
Ligipääs materjalidele või tegevustele
Vabanemine nõudlikest tingimustest
Sensoorne kinnitamine
– NB! Praktiliselt on siiski võimatu hinnata kõiki
potentsiaalseid sündmusi, mis võivad käitumist
mõjutada.
PROBLEEM
• Mis see on?
• Kelle arvates on see olemas? Kes seda tajub?
• Millest me aru saame, et see olemas on?
KÄITUMINE
•
•
•
•
Kes? Tiit…
Kus? Tiit klassis…
Millal? Tiit klassis õppetunni ajal…
Mida? Tiit klassis õppetunni ajal ei tööta
kaasa…
• Kuidas? Tiit klassis õppetunni ajal ei tööta
kaasa ja poeb laua alla…
• Milleks? Tiit klassis õppetunni ajal ei tööta
kaasa ja poeb laua alla, sest ülesanne on igav.
EESMÄRK
•
•
•
•
•
S
M
A
R
T
spetsiifiline
mõõdetav
saavutatav
realistlik
ajaliselt määratletud
• Tiit istub järgneva kuu aja jooksul igas
õppetunnis korralikult oma laua taga
vähemalt 30 minutit.
TURVALISUS
HOOLIMINE
KONTAKT
Kolm põhilist inimvajadust
– (1) isikliku autonoomia vajadus ehk vajadus kogeda oma
käitumist inimese enda poolt otsustatuna ning endapoolse
kontrolli ja mitte väliste jõudude kontrolli all olevana;
– (2) seotuse vajadus ehk vajadus uskuda, et teised
väärtustavad ja austavad inimese mõtteid, tõekspidamisi ja
tundeid osana toetavast ning hoolivast grupist;
– (3) pädevuse vajadus ehk vajadus uskuda, et inimese
käitumine on soovitud tulemuste saavutamiseks tõhus.
Efektiivne nõustamissuhe
• Koostööl põhinev
• Kliendi lahendusi esilekutsuv
• Autonoomiat austav
Mida teha?
• (1) panna vastu õigustamise refleksile,
• (2) mõista ja uurida kliendi enda
motivatsiooni,
• (3) kuulata empaatiliselt, ja
• (4) jõustada klienti, toetades lootust ja
optimismi.
1. Kogu infot!
• Konkretiseeri sihtmärk s.t defineeri üheselt
probleemkäitumine
• Kasuta kaudseid info kogumise viise (eluloolised andmed,
intervjuud, hindamisskaalad jms)
• Kasuta otseseid info kogumise viise (käitumuslike
sündmuste samaaegne jälgimine ja jäädvustamine)
– s.h kirjeldav hindamine
• Kogutud info:
– Võimaldab püstitada andmetest lähtuvat hüpoteesi
– Võimaldab hiljem hinnata sekkumise efektiivsust
2. Sõnasta hüpotees!
• Käitumine ilmneb erineva sagedusega erinevates
olukordades.
=> Tõenäoliselt hoiavad seda alal keskkonnas toimuvad
sündmused.
• Hüpotees võib hõlmata olukordi, milles käitumisele
järgneb tüüpiline sotsiaalne tagajärg.
• Näide: Probleemkäitumine kui funktsioon sellele
järgnevatest sündmustest (pos ja neg kinnitajad).
3. Testi hüpoteesi!
• Hüpoteesi kontrollimise käigus üritatakse isoleerida
mingi kindla muutuja mõju sihtkäitumisele.
• Analoogsetes situatsioonides manipuleeritakse
testitava muutujaga, hoides teisi muutujaid
konstantsena.
• Kontrolltingimuses korraldatakse keskkond viisil, mis
vähendab probleemkäitumise esinemise tõenäosust.
4. Vali ja rakenda sekkumine!
• Interventsioon peaks tulenema otseselt
analüüsil leitud seosest.
• Tavapäraselt rakendatakse kolme tüüpi
sekkumisi:
– ekstinktsioon (seose hävitamine)
– alternatiivne kinnitamine (uue seose loomine)
– ennetavad sekkumised
5. Hinda efektiivsust!
• Probleemkäitumise esinemine võib enne sumbumist
sageneda.
– Personali harimine, motiveerimine
• Vajalik on järjepidev info kogumine.
• Probleemi taasilmnemisel on vaja selgitada, millised
muutused keskkonnas on toimunud.
• Pikemaajalisemaks eesmärgiks on käitumise
muutumise üldistumine interventsioonivälistesse
situatsioonidesse.