Transcript Ngemispuudega_lapsed

NÄGEMISPUUDEGA LAPSED
TALLINNA HELENI KOOLI
direktori asetäitja
Eesti Pimekurtide Tugiliidu juhatuse liige
tüflopedagoog OLGA ILGINA
NÄGEMINE
• Nägemise puhul toimub mitu erinevat
tegevust üheaegselt.
• Nägemist iseloomustavad erinevad
nägemisfunktsioonid.
Nägemisfunktsioonid
Nägemisteravus (visus)
Vaateväli
Kontrastitundlikkus
Kohanemine erinevate
valgustustingimustega (adaptsioon)
Binokulaarne ja stereonägemine
Nägemisteravus (visus)
• Nägemisteravuse uurimine on tuttav
igaühele. Seda mõõdetakse erinevate
tabelite abil, kus on kas tähti, numbreid või
laste puhul ka erineva suurusega kujundeid.
See rida tabelis, mida veel suudetakse
lugeda parima valitud prilliklaasi abil,
näitabki nägemisteravust.
Nägemisteravus (visus) on tsentraalne
nägemine, kus eseme kõik detailid ja
värvid on selgelt näha.
Vaateväli
• Vaateväljaks nimetatakse ruumi, mis on
nähtav ühe liikumatu silmaga. Vaatevälja
terviklikkust peetakse täpse lugemise
aluseks. Terviklikkuse tagab tsentraalse ja
perifeerse nägemise võrdne toimimine.
Perifeerne nägemine täiendab tsentraalset
nägemist.
Kontrastitundlikkus
• Kontrastide eristamine on võime
eraldada kõrvuti asetsevate pindade
heledusastet (heleduserinevust). Kujude,
vormide ja detailide eristamine põhineb
kontrastide tajumisel.
Kohanemine erinevate
valgustustingimustega
(adaptsioon)
• Silmade adaptsioon on silmade võime
kohaneda valgustaseme muutusega. Silm
reageerib valgustaseme muutusele pupilli
suuruse muutumisega.
Binokulaarne ja stereonägemine
• Tänu silmalihaste koostööle saab pöörata
pilku soovitud suunas ja soovitud
kiirusega. See on väga tähtsaks aluseks
stereonägemisele. Stereonägemine
võimaldab hinnata kaugusi, objektivahelisi
suhteid ja ruumilist nägemist.
Stereonägemine on eriti oluline lühikestel
distantsidel ja silma- käe koostöö arengus.
Nägemispuue
• Nägemispuudega isik on inimene kelle
nägemine on kahjustatud sel määral, et
see takistab tema arengut, õppimist,
tööelus osalemist ja kellel esineb raskusi
igapäevase elu toimetuste sooritamisel.
• Nägemise funktsioonidest võivad olla
kahjustatud üks või mitmed ja kahjustused
võivad olla erineva raskusega. Seetõttu on
vaegnägemine erinevate inimeste puhul
väga erineva iseloomuga.
Eestis kasutatakse järgmisi
termineid:
• Vaegnägija- isik, kelle nägemisteravus on
prillidega korrigeerituna paremini nägeval silmal
alla 0,3 ja / või kelle vaateväli on kitsam kui 30
kraadi.
• Pime- isik, kelle nägemisteravus on paremini
nägeval silmal koos korrektsiooniga on alla 0,05
ja / või vaateväli on kitsam kui 10 kraadi.
• Praktiliselt pime- isik, kes kasutab pimedate
tehnikat, kellel on aga säilinud nägemisjääk sel
määral, et ta saab seda kasutada igapäevases
elus (nägemisteravus alla 0,02).
• Täispime- isik, kes ei näe valgust.
NÄGEMISTERAVUSE KAHJUSTUSTE KLASSIFIKATSIOON
WHO
nägemise liigid
NORMAALNE
NÄGEMINE
VAEGNÄGEMINE
PIMESUS
Kahjustuse
aste
Nägemisteravus
(optimaalse
korrektsiooniga)
Sünonüümid ja
alternatiivsed
definitsioonid
puudub
0.8 või parem
(5/6;6/7.5;20/25 või
parem)
normaalse nägemise ulatus
kerge
alla 0.8 (<5/6;6/7.5
või 20/25)
peaaegu normaalne nägemine
mõõdukas
alla 0.3
(<5/15;6/18;
6/20;20/80 või
20/70)
mõõdukas vaegnägemine
raske
alla 0.12 (<5/40;
6/48 või 20/160)
(<0.1;5/50;6/60või
20/200)*
raske vaegnägemine, mõnedes
maades seaduslik
pimesus;
sõrmede lugemine 6 m pealt või
vähem
väljendunud
alla 0.05 (<5/l 00;
3/60 või 20/400)
väljendunud vaegnägemine või
mõõdukas pimesus; sõrmede
lugemine vähem kui 3 m pealt
peaaegu
(praktiline)
alla 0.02 (< 5/300;
1/60 või 3/200)
raske v. praktiline pimedus;
sõrmede lugemine l m pealt v.
vähem; käe liikumine; või
valgustunne
totaalne
valgustunne
puudub
totaalne pimedus; s.h. silma
puudumine
LIITPUUDEGA LAPSED
• pimekurdid;
• kuulmispuudega, millega kaasneb vaimne
alaareng;
• nägemispuudega, millega kaasneb
vaimne alaareng;
• kehapuudega, millega kaasneb vaimne
alaareng.
PIMEKURDID LAPSED
• Eraldi on maailmas kasutusel ka laste
pimekurtust määrav definitsioon: „Kui
lapse nägemine ei kompenseeri tema
kuulmispuuet ning kui lapse kuulmine ei
kompenseeri tema nägemispuuet, saab
last pidada pimekurdiks“, kuid
täiskasvanute pimekurtuse määramiseks
seda ei kasutata.
NÄGEMISPUUET ISELOOMUSTAVAD
ALLJÄRGNEVAD TUNNUSED:
tõsised raskused:
• Suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga
• Orienteerumisel ümbritsevas keskkonnas
• Informatsiooni saamisega
Mida õpetaja peab õpilase
nägemise kohta välja selgitama
• Kas nägemispuue on kaasasündinud või hiljem tekkinud
• Mida ütlevad kliinilised uurimustulemused õpilase
nägemise kohta
• Milline on nägemispuude prognoos, millises suunas see
eeldatavasti võib areneda
• Kuidas õpilane tuleb oma nägemispuudega toime, kui
suures osas saab ta oma nägemist kasutada liikumises
ja lähitöös
• Milliseid abivahendeid õpilane kasutab lähitöös, kaugele
vaatamiseks või muul otstarbel
• Milline on õpilase erivajadus klassiruumi üldvalgustuse
ja tema töökoha kohtvalgustuse suhtes
Erivajadused
•
•
•
•
•
•
Sotsiaalsed suhted
Valgustus
Sisustus
Õpilase paigutus klassiruumis
Õppeprotsessi läbiviimine
Õppematerjalide kohandamine
Õppematerjalid vaegnägijatele
• Kõik õpilasele paberil kätte antavad tekstid
tuleks kirjutada suuremate tähtede ja selge
fontiga, kursiivis tekst ning keerulised kirjatüübid
teevad lugemise raskemaks. Fonti suurus sõltub
õpilase nägemisest ja tema kasutuses olevaist
abivahendeist. Teksti font Arial 14 sobib oma
suuruse ja selguse poolest enamikule õpilastest.
Kasutada võib ka suuremat, Arial 16 fonti.
Ridade vahe sõltub samuti õpilase nägemisest,
kuid soovitatav on selguse mõttes kasutada
vahet vähemalt laiusega 1,5.
• Lühikesed, selged laused hõlbustavad lugemist.
Tulpadesse jaotatud tekst ja sõnade poolitamine
aeglustavad nõrga nägemisega õpilase
lugemist. Lugemine läheb tunduvalt kergemini,
kui tekstiread on pikad.
• Ära ei tohi unustada ka tugevat värvikontrasti
vajadust teksti ja paberi vahel ning mitte kunagi
ei tohi nägemispuude puhul kasutada läikivat
paberit.
Piltmaterjalid
• Õppetöös kasutatav piltmaterjal peab olema
optimaalse suurusega ja selgesti nähtav. Selles
ei tohi olla liiga palju detaile ja värvid peavad
olema omavahel selgesti eristatavad.
Nägemispuudega õpilased vaatavad tavaliselt
pilte väga lähedalt (10 – 20 cm kauguselt) ja
terviku haaramine nii lähedalt on raskem.
Tähtsamad kohad pildil võiksid olla musta
raamiga ümbritsetud ja õpilasel on piltidest
kergem aru saada, kui nende sisu talle lahti
rääkida.
PIMEDAD LAPSED
•
Vajalike tingimuste olemasolul oleksid
normintellektiga erivajadustega õpilased
võimelised õppima ka tavaklassis.
Näiteks selleks, et pime laps suudaks
õppida tavaklassis, läheks tal vaja palju
erinevaid abi- ja õppevahendeid,
õppematerjale punktkirjas ning sisuliselt
oleks talle vaja kõrvale isiklikku
abiõpetajat.
Eesti Vabariigi invapoliitika
üldkontseptsioon
Puuetega inimestele võrdsete
võimaluste loomise standardreeglid
Heaks kiidetud Eesti Vabariigi Valitsuse 16.
mai 1995. a. istungil
6. reegel: HARIDUS
Riik peab tunnustama puuetega laste, noorte ja
täiskasvanute võrdsete võimaluste põhimõtet
alus-, põhi-, gümnaasiumi- ja kõrgharidusele
integreeritud vormis.
Puuetega inimeste õpetamine peab olema hariduse
riikliku planeerimise ja koolikorralduse integraalne osa.
Õpetus tavakoolis eeldab tõlke- ja muude toetavate
teenuste ja abivahendite olemasolu. Toetavad teenused
peavad vastama erinevate puudeliikidega inimeste
vajadustele.
Hariduse kõigil astmel tuleb kaasata lastevanemate
ühendusi ja puuetega inimeste organisatsioone.
Kuna Eestis on üldine koolikohustus, peab haridus
olema tagatud kõigile, haarates ka kõige raskemate
puuetega lapsi.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata:
a) koolieelsele kasvatusele ja puuetega laste ettevalmistusele
kooliks,
b) puuetega täiskasvanu ümber- ja täiendõppele.
Puuetega laste õpetamiseks peab riik:
a) omama selget hariduspoliitikat, mida mõistetakse
ja aktsepteeritakse koolides ja kogu ühiskonnas;
b) lubama õppekavades muudatusi, lisandusi ja kohandusi
sõltuvalt õpilase erivajadustest;
c) kindlustama kvaliteetsed õppematerjalid, õpetajate
täiendkoolituse ning tugiõpetajad.
Informatsioon peab olema esitatud puuetega inimestele
kättesaadavas ja mõistetavas vormis.
Kirjaliku informatsiooni kättesaadavaks tegemiseks
nägemispuuetega isikutele tuleks kasutada punktkirja,
helilindistust, suurt kirja või muid sobivaid vahendeid
Lastevanemate arvamus
Õppematerjalid pimedatele
• Suureks probleemiks on tavakoolis
õppivate pimedate laste punktkirja
õppematerjalide puudulikkus. Klassitunnis
läbitavate õppematerjalide ning teemade
omandamine jääb puudulikuks, kui
puuduvad tavaklassiga ühtivad õpikud ja
tööraamatud. Nende materjalide
punktkirjas valmistamine ja punktkirja
kohandamine nõuab põhjalikku
läbimõtlemist.
“Piltmaterjalid”
• Nägemispuudest tingitud spetsiifilise lisaja abimaterjali vajadus (reljeefsed pildid,
graafikud ja joonised).
• Esimene probleem on algmaterjali (õpikute
ja töövihikute) kättesaamine kirjastustelt,
et saadud materjal valmistada punktkirjas.
Kirjastused viitavad autorikaitseõigusele ja
ei taha neid väljastada .
• Teine probleem on spetsialistide vähesus,
kes töötlevad tavateksti punktkirja ning
kohandavad neid pimedale õpilasele
arusaadavaks. Õpikute ja töövihikute
kohandamine on väga aeganõudev töö.
• Kolmas probleem tekib sellest, et ei ole ühtset punktkirja
süsteemi punktkirja märkide osas. Seega on igal
valmistajal oma väike eripära punktkirjas õppematerjali
valmistamisel. Kui nüüd pime õpilane, peab teostama
kontrolltöö, mille talle on valmistanud n. VHK, aga õpik
on tulnud Tartu Emajõe Koolist, võivad seal olla
erinevused.
• Suur oht on ka, kui tulevad riiklikud eksamid, kus
pimedale õpilasele tulevad n. matemaatika ülesanded
Riikliku Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskusest, ka seal
võivad olla punktkirja märgid erinevad.
• Neljandaks on ka pimedatel lastel õigus
õppida kvaliteetsetest õpikutest, seega
peaksid õppematerjalid olema eelnevalt
keeleliselt toimetatud ja kirjavigadeta.
Nägemispuudega laste
spetsiifilised oskused
•
•
•
•
•
Orienteerumine ja liikumine
Punktkirja oskus
Abivahendite kasutamine
Toimetulekuoskused
Nägemise kasutamise oskus
NÄGEMISPUUDEGA ÕPILANE JA ABISTAJA
• Tavaliselt arvatakse, et nägemispuudega laps areneb
samuti nagu tavalised lapsed. Tegelikkuses võib nende
areng olla märksa aeglasem ja ebatasasem.
• Nägemispuue võib avaldada arengut aeglustav
mõju.Lapse vanus või kasv võivad jätta väära mulje, et
ta on omandanud kõik vajalikud oskused. Kahjuks pole
alati nii ja lapse füüsiline, vaimne ning tunnetuslik areng
jätkub veel pikka aega läbi noorusaastate kuni varajase
täiskasvanueani välja.
KOOLISKÄIMISE ABISTAJA
• Abistaja esmane ja kõige raskem ülesanne on
kindlaks teha, mil määral õpilane tema abi vajab.
• Kooliskäimise abistaja ülesandeks on koolis
õpilase aitamine õppetöös ja muudes
toimingutes.
• Abistaja üheks ülesandeks on toetada õpilase
kuulumist klassikollektiivi ja tema õpinguid koos
teistega
• Abistaja peab innustama oma õpilast teistega
suhtlema: mängima, vestlema ja koos
tegutsema.
• Abistaja peaks suutma luua lapsele sellised tingimused,
et ta saaks toimida samuti nagu kõik teisedki õpilased.
• Abistaja tööülesannete hulka kuulub ka õpilase
individuaalsete õppematerjalide ettevalmistamine ning
ümbritseva keskkonna turvalisuse eest hoolitsemine, kui
tegemist on nägemispuude õpilasega.
• Kooliskäimise abistajal on eriliselt oluline roll täita selles
suhtes, kuidas õpilane klassikollektiivi sulandub.
• Kooliskäimise abistaja tööülesannete ampluaa on väga
lai ja eeldatakse, et tema professionaalne ettevalmistus
on äärmiselt mitmekülgne.
• Osaliselt kattub abistaja töö õpetaja omaga, kuid
kuuluvad abistaja tööülesannete hulka sellised asjad,
mida õpetaja ei saa teha, kuna on seotud kogu klassi
õpetamisega.
• Ideaalsel juhul on abistaja ja õpetaja töö terviklik koostöö
– algusest lõpuni, kaasa arvatud õppetöö kavandamine
ja tundide ettevalmistamine.
Kooliskäimise abistaja
omadused
•
Abistaja peab olema väga paindlik ja kohanemisvõimeline. Samuti peab ta
olema piisavalt motiveeritud töötamaks lastega.
•
Oluline on samuti, et abistaja osaleks aktiivselt tema tööks vajalikel
koolitustel ja enesetäienduskursustel ning täidaks muidki talle antud
ülesandeid, mis on seotud tema tööga.
•
Vahetundides ja kooli koridorides võib laste vahel konflikte tekkida ja
tihtipeale tuleb abistajal neid lahendada.
•
Kooliskäimise abistaja peab oma töösse väga vastutustundlikult suhtuma.
•
Tal tuleb ka endal oma tööd analüüsida ja hinnata ning seda kogu aeg
edasi arendada. Ta peab enda suhtes kriitiline olema, vajaduse korral oma
vigu tunnistama ja nägemusi muutma või oma meetodeid ümber vaatama.
Ohud
• Isikliku abistaja olemasolu võib viia
mõnikord selleni, et hoolealune eraldub
klassi teistest õpilastest.