Transcript töövõime reform juuni 2014 (Tammistu)

Töövõime reform
1
Töövõime reform
• Iga inimese elus võib juhtuda olukordi, kus ta on
töövõimetu, kas siis ajutiselt või pikaajaliselt
• Põhiseaduse § 28 sätestab:
– Õiguse riigi abile töövõimetuse korral. Abi liigid, ulatuse
ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus.
• Pikaajalise tervisekahjustusega inimestele abi
saamise korda hakkab reguleerima töövõimetoetuse
seadus
• Lisaks mahukad muudatused: tööturuteenuste- ja
toetuste seadus, sotsiaalhoolekande seadus
2
Töövõime toetamise reformi
eesmärgid
• Vähenenud töövõimega inimeste töötamise
toetamine
• Vähenenud töövõimega inimeste
töölesaamise toetamine
• Sissetuleku tagamine osalise või puuduva
töövõime korral
3
Olukord täna
• Eestis on 99 400 on töövõimetuspensionäri –>
süsteemi muutmata on kaheksa aasta pärast
töövõimetuspensionäre 119 000;
• 2/3 ei tööta
• Süsteemist väljumine vähene
• 63% mittetöötavatest
töövõimetuspensionäridest tahab tööle
minna;
4
Kehtiva süsteemi probleemid
• killustatud korraldus inimese jaoks;
• vähenenud töövõimega inimesed ei pruugi
saada sobivaid meetmeid tööle
tagasipöördumiseks;
• töövõimetuse hindamine põhineb iganenud
mudelitel;
• ennetustegevused on puudulikud;
• 10% tööealistest saab töövõimetusega
seonduvat hüvitist (OECD keskmine on 6,6%).
5
Vajadus muutusteks
• Tänase süsteemi jätkudes on prognoositud
töövõimetuspensionäre 2020. aastaks juba ca
176 000. Süsteemi ümberkujundamisel
töövõimetuspensionäride ja töövõimetoetuse
saajate arv esimestel aastatel pidurduks ning
pikemas perspektiivis, so 2020. aastaks,
väheneks 80 000ni.
6
Töövõimetuspensionite ja
töövõimetoetuste prognoositav eelarve
7
Vähenenud töövõimega isikute
toetamise kehtiv kord (1)
• Vähenenud töövõimega isikutele makstakse
töövõimetuspensioni
• Maksmise alus on riikliku pensionikindlustuse seadus
pluss eriseadustes ettenähtud pensionid ja hüvitised
• Selle seaduse alusel kehtestatud määrused, näiteks
– Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja
kestuse tuvastamise tingimused ja korra ning
töövõimetuse põhjuste loetelu kehtestab sotsiaalminister
määrusega.
– Töövõime kaotuse protsendi määramise korra ning püsiva
töövõimetuse ekspertiisiks vajalike dokumentide loetelu ja
vormid kehtestab sotsiaalminister.
8
Vähenenud töövõimega isikute
toetamise kehtiv kord (2)
• Süsteemi sisenemine vaba
• Otsuse teeb sotsiaalkindlustusamet
• Hinnatakse töövõimetuse ulatust diagnoosipõhiselt
protsentides 10 – 100 (nulliga lõppev arv)
• Vähenenud töövõimega isik saab pensionäri staatuse
• Töövõimetuspensioni maksmine (40 % kuni 100 %
töövõime kaotuse korral)
• Passiivne makse (töövõimetuspension)
• Makstakse koos näiteks töötuskindlustushüvitisega,
töötasuga mistahes suuruses
9
Reformi tulemusena
• Süsteemi sisenemine vaba
• Otsuse töövõime ulatuse kohta teeb töötukassa
• Hinnatakse säilinud töövõimet:
a) inimene on töövõimeline;
b) inimesel on osaline töövõime;
c) inimesel töövõime puudub.
• Kohustus täita aktiivsusnõudeid osalise töövõime korral
• Koos teiste toetuste ja hüvitistega (töötuskindlustus- ,
vanemahüvitis) ei maksta
• Point – vähenenud töövõimega inimestega hakatakse
tegelema ühes kohas – Töötukassas, eesmärgiga tööle
aidata, meetmete läbi paraneb ka tervis
10
Üks administreeriv asutus
• Eesti Töötukassa korraldab:
– töövõime hindamist;
– toetuse maksmist;
– tööturuteenuste osutamist;
– rehabilitatsiooni ja abivahenditega seostamist.
11
Õiguslik regulatsioon
• Töövõimetoetuse seadus
– Töövõime hindamise hindamise tingimused
(sotsiaalministri määrus)
– jt määrused
• II seaduste pakett (sotsiaalhoolekande ning
tööturuteenuste ja toetuste seaduse
muutmise seadus)
12
Mõistete muutmine
• Mõistete muutmine
– Mõiste „püsiv töövõimetus“ asemel kasutatakse
mõisteid „osaline töövõime „ või „puuduv töövõime“
– „töövõimetuspensionär“ asemel „osalise või puuduva
töövõimega inimene“
– „töövõimetuspension“ asemel „töövõimetoetus“
– „püsiva töövõimetuse ekspertiis“ asemel – „töövõime
hindamine“
• NB! Mõiste muutmine toob kaasa sisu või
staatuse muudatuse. Muudatused c 50 seaduses
13
Töövõime hindamise eesmärgid
– Selgitada tervisekaoga inimese võimekus jätkata
töötamist
– Selgitada maksimaalse töövõime tagamise
tingimused
– Kirjeldada inimese sooritusvõimet
– Kirjeldada sooritusvõimet tagavaid tingimusi
(sooritusvõime hõlmab tegevusvõimet ehk inimese võimet
sooritada tegevusi ning osalusvõimet ehk inimese võimet
osaleda elulistes situatsioonides)
14
Töövõime hindamise tulemus
– Töövõimeline teatud tingimustel või
tingimusteta
– Osaliselt töövõimeline teatud tingimustel
– Töövõime puudub
– Antakse soovitusi töö iseloomu osas, mis
sobib, mis ei sobi
15
Osalise töövõimega inimesele
pakutakse
• Tööturumeetmeid, mis vastavad tema
terviseseisundile
• Kohandused töökohas
• Töötamiseks sobiv abivahend
• Tööalane rehabilitatsioon
• Töövõimetoetus 180 eurot kuus või inimese
varasema töövõimetuspensioni suuruses
16
Osalise töövõimega inimese
kohustused
• Mittetöötav osalise töövõimega inimene on
töötukassa vaateväljas, ta peab:
– Osalema aktiveerivates meetmetes (individuaalne
tööotsimiskava)
– Otsima sobivat tööd
• Aktiivsuseks loetakse ka õppimist, alla 3 a lapse
kasvatamist või puudega inimese hooldamist
• Töötama. Töövõimetoetuse vähendamine töötasu saamisel
teatud piirist (640,2; 1005 eurost alates ei maksta)
17
Puuduva töövõimega inimene
• Võimalus osaleda tööturumeetmetes
• Töövõime toetus 320 eurot kuus
• Rehabilitatsiooniteenus
sotsiaalkindlustusameti kaudu
18
Rehabilitatsiooni korraldus
• Rehabilitatsioon jaguneb kaheks
– Töötukassa osutab tööturuteenuste ja –toetuste
seaduse alusel osalise töövõimega inimesele
eesmärgiga säilitada või leida tööd
– Sotsiaalkindlustusamet osutab sotsiaalhoolekande
seaduse alusel puuduva töövõimega inimestele,
lastele, eakatele eesmärgiga parandada
toimetulekut igapäevases elus (kodune
toimetulek, liikumine, orienteerumine,
suhtlemine, osalemine ühiskonnas, teadlikkus)
19
Soodustused tööandjatele
• abi osutamine tööandjale töökeskkonna
parandamisel (töövõime kaotusega inimese tööl
hoidmiseks ning tööle võtmiseks).
• Pensionärile/vähenenud töövõimega inimesele ei
kohaldu sotsiaalmaksu miinimumkohustus
• Riik (Sotsiaalkindlustusamet) maksab sotsiaalmaksu
tööandja eest töövõimetuspensionäri/vähenenud
töövõimega inimese kohta töötasu kuumääralt
20
Soodustused tööandjatele
Otseselt tööandjale suunatud Töötukassa teenused on:
* Tööruumide ja –vahendite kohandamine.
* Koolituskulude osaline hüvitamine.
Lisaks teenused, mis on tööandjale abistavaks, toetavaks meetmeks, kuid
osutatakse inimesele:
* Tugiisikuga töötamise teenus
* Töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine puudega
ja pikaajalise tervisehäirega töötajale ja puudega, pikaajalise tervisehäirega
töötu tööle rakendamiseks.
* Individuaalne töölerakendamine
21
Erihoolekanne
• Erihoolekanne jääb sotsiaalkindlustusameti
korraldada
– Kui töötukassa näeb individuaalset tegevuskava tehes, et
inimene vajaks erihoolekande teenust, annab ta sellest
sotsiaalkindlustusametile teada
– Kui Töötukassa suunab psüühilise erivajadusega isiku
rehabilitatsiooniteenusele (lähtuvalt isiku vajadusest leida
tööd), koostatakse isikule teenuse osutamise lõppedes ka
hinnang erihoolekandeteenuste vajaduse kohta rehabilitatsiooniplaan.
22
Kaitstud töö ja toetatud töö
• Alati jääb sihtgrupp, kes ei ole võimeline
konkureerima avatud tööturul
– Kaitstud töö
• erivajadustega inimestele töö ja eneseteostuse
pakkumine väljaspool avatud tööturgu
– Toetatud töö
• Juhendamine tööprotsessis, ettevalmistus avatud
tööturule minekuks
23
180 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid
reformi elluviimiseks
•
•
•
•
töövõime hindamise metoodika arendamine
tööturuteenuste arendamine ja pakkumine
tööandjate toetamine
teavitamine ja asutustevaheline koostöö
24
Kes on osalenud ettevalmistuses
• töötukassa, sotsiaalkindlustusamet,
haigekassa
• perearstid, töötervishoiuarstid
• Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Eesti
Puuetega Inimeste Fond
• sotsiaalpartnerid
• mõjude eelanalüüs
25
Ajakava
• Töövõimetoetuse seaduse eelnõu Riigikogus suvel
2014
• II seaduste pakett (sotsiaalhoolekande ning
tööturuteenuste ja toetuste seadus) samas
ajagraafikus
• 1. juuli 2015 ainult uued taotlejad töötukassasse
• 1. jaanuar 2016 – 2020 korduvtaotlejad
töötukassasse
26
Mõtteviisi muutus
• Need inimesed on väärtuslikud maksumaksjad, nende erisused rikastavad
ühiskonda
• Teenused peaks töövõimekaoga inimesele hakkama osutama võimalikult
vara, nii et püsivat tervisekahjustust või puuet ei tulekski. See oleks eriti
edukas psüühiliste- ja liigesehaiguste korral - perspektiivis on vaja ajutise
töövõimetuse reformi
• Töökohtade loomine ja kohandamine, sealhulgas arvestades, et
tervisekahjustusega inimeses ei tohi näha madala kvalifikatsiooniga
tööjõudu
• Haridus peaks olema kättesaadav, vajalikud teenused peaksid olema
kättesaadavad (taastusravi, rehabilitatsioon, abivahendid, kodu
kohandamine, haridusvõimalused, KOV-ide võimekus pakkuda
sotsiaalteenuseid nt transport, viipekeeleteenus jne)
27
Tänan kuulamast!
Perit Puust
Sotsiaalministeerium
[email protected]
28