Transcript Presentatsioon TEEMA - Sotsiaalkindlustusamet

Töövõimetoetuse süsteem
6.detsember 2013
Merle Malvet
Olukord täna
Eestis on 875 000 tööealist inimest.
Neist 98 062 on töövõimetuspensionärid,
kellest 2/3 ei tööta.
Töövõimetuse hindamine on ebaefektiivne ning
killustatud mitme asutuse vahel.
Süsteemist väljumine on vähene.
Riigikontrolli audititest: praegune süsteem
käib riigile peagi üle jõu
• Töövõimetuspensionäride arv kasvab;
• Sellega seoses kasvavad kulud töövõimetuspensionite
maksmiseks;
• Pensionikindlustuse kulud ületavad tulusid juba praegu.
Puuetega isikute arv
113,009
97,140
115,354
117,646
118,365
120,432
128129
103,807
90467
71,734
2004
Püsiva töövõimekaoga isikute arv aasta alguses
2005
2006
74,576
2007
76,838
2008
76,661
2009
81,581
2010
2011
Töövõimetuspensioni suurus ei sõltu samal
ajal teenitud tulust
• Riik maksab töövõimetuspensioni hoolimata isiku sissetulekute
suurusest, mistõttu:
– süsteem ei motiveeri töövõime kaotanud inimesi tööturule tagasi
pöörduma, ligi 60% töövõimetuspensionäridest ei teeni mitte mingit
tulu;
– 40% töövõimetuspensionäridest teenib tulu, neist 10% üle
keskmise palga. Tulu teenivad 5% nendest isikutest, kellele on
määratud 100% töövõimetus.
•
Süsteem ei ole säästlik, kuna töövõimetuspensioni maksmisel ei võeta
arvesse isiku samal ajal teenitud tulu.
Eesti riik ei saa enam valikute ega otsuste
tegemist edasi lükata
• Riigi majandus ja rahandus ei pea seda vastu, et pensionile
minnakse keskmiselt 52 aastaselt.
• Keskmine töövõimetuspensionile mineku vanus on püsinud
stabiilselt 45.eluaasta juures.
• 90% inimestest, kellele on määratud töövõimetuspension,
jäävadki seda saama.
• Riik maksab inimesele pensionit keskmiselt 33 aastat.
• Alates 2008.aastast on läinud töövõimetuspensionile rohkem
inimesi, kui on läinud vanaduspensionile.
OECD soovitused
Piirata süsteemi sisenemist
Tunnustada tööandjate kohustusi
Siduda hüvitise maksmise kohustus osalemisega
aktiveerivates meetmetes (aktiivsusnõue)
Töö peab rahaliselt ära tasuma
Eestis tagab töövõimetus oluliselt suurema
sissetuleku kui töötus. Suund töötuse ja
töövõimetuse ühte sulandamisele: „single workingage benefit“
Vabariigi Valitsuse kabineti otsus 6. juuni 2013
1) Kiita heaks töövõime toetamise süsteemi reformi
põhimõtted.
2) Töövõime toetamise süsteemi administreeriv asutus on
Eesti Töötukassa.
3) Sotsiaalministril esitada seaduseelnõu töövõime
toetamise süsteemi kohta Vabariigi Valitsuse istungile
2013. a III kvartalis.
4) Alustada uue töövõime süsteemi rakendamist 1.juulist
2015 etapiviisiliselt vastavalt memorandumis toodud
ajakavale.
Haigus
Töövõime
hindamine
Puude
tuvastamine
Haigushüvitis
Töövõimetoetus
Sotsiaaltoetused
Taastusravi
Rehabilitat
sioon
Ravimid
Abivahend
Ennetamine
Töökoha
säilitamine
Rahastamine
Administreerimine
IT lahendused
Sihtgrupipõhised
tööturuteenused
Uue skeemi põhimõtted
Uus töövõime hindamise metoodika
Pensioni asemel töövõimetoetus
Aktiivsusnõuded
Terviklik lähenemine: rehabilitatsioon,
motivatsioon, abivahendid ja tööle
tagasipöördumiseks vajalik abi ühest kohast
Tööandjate kaasamine skeemi
Reformi I etapp
• Administreeriv asutus – Eesti Töötukassa
• Uus töövõime hindamise metoodika
• Uus hüvitis ning töövõimetupensionide reform
• Rehabilitatsiooniteenused ja abivahendite
pakkumine toetavad reformi eesmärke
• Kaitstud töö võimaluste suurendamine
• Tööandjate nõustamine TI ja TK poolt
• Sihtgrupipõhised tööturuteenused
Reformi II etapp
• Ühendatakse ajutise ja püsiva töövõime(tuse)
skeemid e haigushüvitise maksmine viiakse
Haigekassast üle Töötukassasse
• Paindlikkuse lisamine haigushüvitise maksmisel
(osaajaga töötamise lubamine)
• Kaalutakse puudega inimese toetuste muutmist
Tulemus
Terviklik töövõime skeem, kus võimalikult vara
abistatakse ja toetatakse tervisekahjustusega
inimest töö hoidmisel või sobiva töö leidmisel
ning toetatakse tööandjat.
Rahastamine
Toetust rahastatakse üleminekuperioodil
riigieelarvest
Samas ulatuses vähendatakse 5,5 a jooksul
riigieelarve eraldist pensionitele
Töövõimetoetuse ja haigushüvitiste
maksmiseks uus sihtfond: RE ning 1%
sotsiaalmaksust
Töövõimetuspensioni ja töövõimetoetuse kulude
prognoos senine arvestus ja EPIKu ettepanekud
miljonit €
550
536.3
496,8
495
500
479.7
450
430.4
440,1
442,8
439.5
Senine variant 100;90;1/2
80%=320; 160.-väljujaid
süsteemist 15%, PI mõjuta
380.5
400
397.4
391,1
350
351,3
348,7
321.9
279.9
300
312
297,1
312.3
267,9
264.1
270
253.1
200
2014
234.4
236.1
2015
393.6
353.2
341.2
251.4
2016
Senine variant 100%;90%;1/2
80%=320; 160.-väljujaid
süsteemist 15%, Arvestatud PI
mõju 7.10.2013
PI (2014*2015) 100%;90%;1/2
80%=360; 180+ väljujaid
süsteemist 15%
314.5
291
281,4
250
Kui jätkub tänane olukord
100%;90%;1/2 80%=390;
195.- +väljujaid süsteemist
15%
2017
2018
2019
2020
Eurorahastusest töövõimetuse reformi
läbiviimiseks
• Töövõimekaoga inimeste toetamine töö
otsimisel ja töötamisel:
198 911 322 eurot (sh EL vahendid 169 074 624
eurot)
metoodika arendamine
tööturuteenuste arendamine ja pakkumine
tööandjate toetamine
teavitamine ja asutustevaheline koostöö
Jõustumise ajakava
• Töövõimetoetuse seaduse eelnõu (töövõime
hindamine ja toetus) + muudatused teistes seadustes.
Jõustumine juuli 2015 / jaanuar 2016
• SHS muudatused (rehabilitatsioon, abivahendid) /
Sotsiaalseadustiku hoolekande eriosa
• Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused
(ennetamine, töötervishoiuteenus, tööandja ja töötaja
kohustused)
• RaKS muudatused (haigushüvitis, osaline töötamine,
kergem töö), jõustumine jaanuar 2017
Aitäh!