Transcript Valimissüsteemid

Valimissüsteemid
• Valimissüsteem – mandaatide (ehk
saadikukohtade) jaotamise viis
valimistel.
• Valimissüsteemid:
1) Majoritaarne süsteem
2) Proportsionaalne süsteem
3)Hübriidsed ehk segasüsteemid
Majoritaarne valimissüsteem
“Winner takes all”
• Ühemandaadilised
valimisringkonnad – igast ringkonnast
pääseb parlamenti üks saadik.
• Iga parteid esindab üks kandidaat.
• Valituks osutub kandidaat, kes kogub
kõige rohkem hääli, st saab enamuse.
Kui suurest häälteenamusest
piisab, et osutuda valituks?
• Lihthäälteenamuse põhimõte:
Ringkonnas jagatava mandaadi saab
see, kes sai teistest rohkem hääli.
• Absoluutse häälteenamuse
põhimõte:
Valituks osutumiseks on vaja saada
vähemalt 50% + 1 häältest.
Näide
Valimisringkonnas anti 50 000 häält.
Kandideeris neli kandidaati.
A – 19 000 häält
B – 12 000 häält
C – 10 000 häält
D – 9000 häält
Valituks osutus A keda toetas 19 tuhat –
samas aga 19 tuhat teda ei toetanud.
• Majoritaarse süsteemi eelised:
 lihtsus ja inimestele arusaadavus;
 valituks osutumiseks on vaja saada
oluliselt rohkem hääli kui proportsionaalse
süsteemi puhul.
• Majoritaarse süsteemi puudused:
 eelised on juhtivatel suurparteidel;
väiksemad erakonnad saavad vähe kohti;
 paljud hääled lähevad kaotsi ja valitud
parlament ei peegelda täpselt valijaskonna
tegelikke eelistusi.
• Majoritaarne valimissüsteem on
näiteks:
- Suurbritannias
- USA-s
- Kanadas
- Prantsusmaal
Proportsionaalne valimissüsteem
• Saadikukohad jagatakse parteide
vahel proportsionaalselt (ehk
võrdeliselt) neile antud häälte
arvuga.
• Mitmemandaadilised
valimisringkonnad – ühest
ringkonnast saab parlamenti mitu
saadikut
• Kandidaadid seatakse üles erakonna
valimisnimekirjas
Kuidas mandaadid ringkondade
vahel jagunevad?
Mandaatite jagunemine 2007.a. Riigikogu valimistel:
valimisringkond nr 1 (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja
Kristiine linnaosa) – 8 mandaati;
valimisringkond nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita
linnaosa) – 11 mandaati;
valimisringkond nr 3 (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa) –
8 mandaati;
valimisringkond nr 4 (Harju- ja Raplamaa) – 13 mandaati;
valimisringkond nr 5 ( Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) – 7
mandaati;
valimisringkond nr 6 (Lääne-Virumaa) – 6 mandaati;
valimisringkond nr 7 (Ida-Virumaa) – 8 mandaati;
valimisringkond nr 8 (Järva- ja Viljandimaa) – 8 mandaati;
valimisringkond nr 9 (Jõgeva- ja Tartumaa) – 7 mandaati;
valimisringkond nr 10 (Tartu linn) – 8 mandaati;
valimisringkond nr 11 (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) – 9
mandaati;
valimisringkond nr 12 (Pärnumaa) – 8 mandaati.
Kuidas tehakse kindlaks, kes
osutus valituks?
• Vastavalt antud häälte ja ringkonnas
saadavate mandaatide arvule arvutatakse
välja kvoot.
• Sama erakonna ringkonnanimekirjas
olevate kandidaatide hääled liidetakse.
Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu
korda ületab temale selles
valimisringkonnas antud häälte arv kvoodi.
Näide: 8-mandaadilises ringkonnas
on kvoot 50 000 häält
Partei
A
B
C
D
E
Kehtivad
hääled
126 000
94 000
88 000
65 000
27 000
Mandaadid
2
1
1
1
0
Jagamata jäänud mandaadid jagatakse
kompensatsioonimandaatidena erakondade vahel vastavalt
proportsionaalsuse põhimõttele. Valituks osutuvad nimekirjas
eespool olevad kandidaadid.
Kes nimekirjast osutub valituks?
• Avatud nimekirjad:
Pärast häälte lugemist reastatakse
kandidaadid ümber ning suurema toetuse
saanud kandidaat tõuseb nimekirjas
ettepoole.
• Suletud nimekirjad:
Uut pingerida ei moodustata ja valituks
osutuvad nimekirjas eespool olevad
kandidaadid. (Hääletatakse mitte isiku,
vaid erakonna poolt.)
Näide
erakond sai ringkonnas 4 mandaati
• Suletud nimekiri
1. A – 300 häält
2. B – 30 häält
3. C – 100 häält
4. D – 250 häält
5. E – 60 häält
6. F – 70 häält
7. G – 200 häält
Valituks osutuvad
A, B, C, D
• Avatud nimekiri
1. A – 300 häält
2. B – 30 häält
3. C – 100 häält
4. D – 250 häält
5. E – 60 häält
6. F – 70 häält
7. G – 200 häält
Valituks osutuvad
A, D, G, C
• Proportsionaalse süsteemi eelised:
Hääli ei lähe kaotsi nii palju, kui
majoritaarse süsteemi puhul – valijate
tegelik tahe kajastub paremini;
väiksematel parteidel suurem võimalus
pääseda parlamenti.
• Proportsionaalse süsteemi puudused:
Keerukus – rahvas ei saa aru;
isik võib osutuda valituks väga väikese
häälte arvuga;
parlamenti võib pääseda suur arv parteisid
– ei suudeta moodustada stabiilset
valitsust.
• Proportsionaalne valimissüsteem
on näiteks:
- Eestis
- Soomes
- Rootsis
- Hollandis
- Taanis
Hübriidsed valimissüsteemid
• Valimissüsteem, kus on ühendatud
majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi
põhimõtteid.
• Nt pooled parlamendikohad jagatakse
ühe, pooled teise süsteemi alusel.
• Nt valimisringkond on mitmemandaadiline
nagu see on omane proportsionaalsetele
süsteemidele, mandaadid aga jagatakse
majoritaarse süsteemi reeglite järgi
• Nt Venemaa, Itaalia, Ungari