Transcript Ümberkirjutussüsteemid Peeter Päll 23.10.2008 Ümberkirjutusvajadused võõrkirjalistest keeltest pärit nimede ja sõnalaenude vormistamiseks üldkeeles  filoloogia ja keeleteadus  kartograafia ja geograafia  raamatukogundus (bibliograafia)  Mõisted      ümberkirjutus (conversion) – ühest kirjasüsteemist (nt.

Ümberkirjutussüsteemid
Peeter Päll
23.10.2008
Ümberkirjutusvajadused
võõrkirjalistest keeltest pärit nimede ja
sõnalaenude vormistamiseks üldkeeles
 filoloogia ja keeleteadus
 kartograafia ja geograafia
 raamatukogundus (bibliograafia)

Mõisted





ümberkirjutus (conversion) – ühest
kirjasüsteemist (nt araabia) teise (nt kirillitsasse)
lähtekiri (source script) → sihtkiri (target script)
latinisatsioon (romanization) – ümberkirjutus
ladina kirja
omaladina (national romanization) –
latinisatsiooni on kehtestanud lähteriik v –rahvas
transkriptsioon ja transliteratsioon – (allpool)
Transkriptsioon

Keeltevaheline foneetilise teisendamise meetod, mis annab
häälikuid edasi sihtkirja reeglite ja kirjasüsteemi abil





häälikud ja foneemid
“häälduspärane” kirjapilt
(sageli) keerukad reeglid
ei ole pööratav
Transkriptsiooni muud tähendused:





foneetiline transkriptsioon (häälduse märkimine)
(muusikas) helitöö ümberseade teisele muusikariistale vms
(bioloogias) geneetilise info ülekanne DNAlt RNAle
(ingl k) kõne üleskirjutus
seepärast nimekirjutuses sageli täiendiga praktiline transkriptsioon
(=tavaümberkirjutus)
Transliteratsioon (ümbertähtimine)

Kirjadevaheline graafilise teisendamise
meetod, mis annab lähtekirja märke edasi
sihtkirja märkide abil
 teisendada
saab täht- ja silpkirja märke
 “keerukad” kirjapildid (sh diakriitiliste
märkidega)
 teisendusreeglid on sageli lihtsad
 (ideaaljuhul) pööratavad
Diakriitilised märgid
 akuut
 graavis
 haak
 makron
 sedilja
 tilde
 tsirkumfleks
 täpid

á, é, í, ú
à, è, ì, ù
č, ě, š, ž
ā, ē, ī, ō
ç, ş, ņ
ã, ñ, õ
â, ê, î, û
ä, ï, ü
Diakriitikute kasutamine eristusvahendina:
 kreeka
ι → i, η → i
Pööratavus





vene ц [ts] → c (mitte “ts”) → ц (mitte “тс”)
Ельцин → El’cin → Ельцин
vrd Ельцин → Jeltsin → Йелтсин?
Арбатская → Arbatskaja → Арбатская
Vrd ka:
 Василисса
→ Vasilissa / Vassilissa
 Горький → Gor’kij / Gorki
 Горки → Gorki / Gorki
Transliteratsioon Transkriptsioon
Puudutab
tähti v silpkirja
märke
häälikuid v
foneeme
Kajastab
algset kirjapilti
algset hääldust
Teisendusreeglid
on
Nimede ja
häälduse suhe on
suhteliselt lihtsad
suhteliselt
keerukad
suhteliselt lihtne
Kasutusvaldkonnad
Allikad
teadus,
dokumentatsioon
filoloogilised tööd,
raamatukogu, ISO
sageli suhteliselt
keerukas
ajakirjandus,
ilukirjandus
õigekirjasõnaraamatud, hääldusjuhised
Rahvusvahelised
ümberkirjutussüsteemid




Esimesed alged juba antiikrahvastel
Kindlamad reeglid kreeka ja heebrea nimede edasiandmisel ladina
keeles (Vulgata)
XX sajandi alguse “latiniseerimisusk”
Esimesed standardid:


ümberkirjutusreeglid Ameerika raamatukogudes 1889 (praegu ALA-LC),
Preisi juhised 1897
Pärast Teist maailmasõda:

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO)


Ühinenud Rahvaste Organisatsioon


peamiselt bibliografeerimise huvides, ei ole mõeldud laiaks tarbeks
eeskätt kohanimede edasiandmiseks
Filoloogilised ühendused

nt XIX rahvusvahelise orientalistide kongressi araabia transliteratsioon
ISO transliteratsioonid

Seni vastu võetud:











araabia (ISO 233:1984, lihts. 233-2:1993, pärsia lihts. 233-3:1999)
armeenia (ISO 9985:1996)
gruusia (ISO 9984:1996)
heebrea (ISO 259:1984, lihts. 259-2:1994)
hiina (ISO 7098:1991)
India keelte kirjad (ISO 15919:2001)
jaapani (ISO 3602:1989)
kirillitsa (ISO 9:1995)
kreeka (ISO 843:1997)
tai (ISO 11940:1996)
Formaalselt on olemas vastav töörühm TC46/SC2 (ei tegutse 2000.
aastast)
ÜRO ja ISO latinisatsioonid
ÜRO: ühtse latinisatsiooni
põhimõte


Ladina tähestikuga keelte nimesid tavaliselt ei
muudeta (nt Västerås)
Mitteladina tähestikuga keelte nimed tuleb
ümber kirjutada, mida saab teha erineval viisil,
nt vene nime Шахты:
 ш – ch / s / š /
 х – ch / h / kh
ы–i/ı/õ/y

ş / sch / sh / sj / sz
Üks mitteladina tähestikus nimi – üks ladina
kirjapilt
Latinisatsioonide kirevus
Omaladinast rahvusvaheliseks

1. samm: omaladina väljatöötamine ja vastuvõtmine


kaasata keeleeksperte, geograafe jm, samuti potentsiaalsete
kasutajate esindajaid
Nõuded omaladinale:




peab olema teaduslikult piisav, esindamaks keele fonoloogilisi
omadusi süstemaatiliselt,
peab olema võimalikult kerge kirjutada, lugeda (hääldada),
meelde jätta ja salvestada,
peab olema pööratav,
kasutusjuhised peavad olema lihtsad ja ühemõttelised
Omaladinast rahvusvaheliseks

2. samm: omaladina rakendamine oma
riigis:
 süsteemi
kasutamine kaartidel, siltidel ja
viitadel, ametlikus teabes, ajakirjanduses jne;
 (uusi latinisatsioonisüsteeme võetakse
arutusele üksnes siis, kui nad on lähteriigis
piisavalt ellu rakendatud)
Omaladinast rahvusvaheliseks

3. samm: süsteemi esitamine ÜRO
kohanimeekspertide rühmale
arutamiseks
 ÜRO
kohanimeekspertide rühma
latinisatsioonisüsteemide töörühm
 aruteludeks ja eri vaadete väljendamiseks
vajatakse piisavalt aega, et teha selgeks kõik
võimalikud tehnilised probleemid uue
süsteemi rakendamisel
Omaladinast rahvusvaheliseks

4. samm: süsteemi esitamine
resolutsiooni kujul ÜRO
kohanimekorralduskonverentsile
 pärast
resolutsiooni vastuvõtmist muutub
süsteem ÜRO standardiks
 (probleeme: ühe keele ühtse latinisatsiooni
põhimõte, vrd araabia ja korea)
Omaladinast rahvusvaheliseks

5. samm: süsteemi riikliku ja rahvusvahelise
rakendatuse jälgimine
 riigid
peavad hoiduma heakskiidetud süsteemi
muutmisest (kuid ka muudetud süsteeme on heaks
kiidetud, vrd tai latinisatsioon 2002, heebrea uus
süsteem 2007)
 kõiki süsteeme ei ole tegelikkuses rakendatud, isegi
mitte lähteriigis (ÜRO 2007. a resolutsioon: kui
süsteemi ei ole kümne aasta jooksul rakendatud,
tuleb see üle vaadata)
ÜRO kohanimede latiniseerimise
süsteemid

Riikides ja rahvusvaheliselt rakendatud:


Riikides rakendatud:


assami, bengali, gudžarati, hindi, kannada, malajalami, marathi, nepali,
oria, pandžabi, tamili, telugu, urdu
ÜRO süsteem puudub, olemas omaladinad:


bulgaaria*, kreeka, vene [* on praegu muutumas]
Rakendamata:


amhari*, araabia*, heebrea, hiina, khmeeri*, makedoonia kürilliline,
mongoli (Hiinas), pärsia, serbia, tai, tiibeti, uiguuri
dzongkha, gruusia, jaapani, korea, maldiivi, ukraina, valgevene
Ei ole ÜRO süsteemi ega omaladinat:

armeenia, birma, kasahhi, kirgiisi, lao, mongoli (kürilliline), puštu, singali,
tadžiki, tigrinja
ÜRO kohanimeekspertide rühma (UNGEGN)
latinisatsioonisüsteemide töörühm (WGRS)
Report on the Current Status of United
Nations Romanization Systems for
Geographical Names (2.2, jaanuar 2003
+ Technical reference manual, 2007,
osaliselt 3.0 /heebrea, tigrinja, valgevene/)
 Lähemalt vt töörühma veebilehelt
http://www.eki.ee/wgrs/

Ümberkirjutussüsteemid Eestis

Rahvusvahelised ja oma süsteemid:

rahvusvahelised (sh inglise tavas): amhari, araabia,
heebrea, hiina, jaapani, khmeeri, korea, pärsia, serbia, tai;
(India keeled, birma, lao, puštu)
 rahvusvahelised (ent mitte inglise tavas): bulgaaria
 eesti süsteemid: armeenia, gruusia, kasahhi, kirgiisi,
tadžiki, ukraina, valgevene, vene, (mongoli)

Ümberkirjutussüsteemi ei ole vaja, kui keel on läinud üle
ladina tähestikule (aserbaidžaani, türkmeeni, usbeki;
osaliselt: tatari, tšetšeeni)
Vene nimede kirjutamine eesti
tekstis

Kasutusel ametlikult kaks süsteemi:

eesti transkriptsioon (esimest korda reeglistati 1926, praegune kehtib
põhijoontes 1976. aastast, hiliseim parandus 2005)


rahvusvaheline, ÜRO latinisatsioon (1987)


sobib juhtudel, kui taotletakse täpsust (bibliograafilistes kirjetes); võib
kasutada isikunime dokumenteerimiseks, kui seda soovitakse
Faktiliselt on Eestis kasutusel ka inglise süsteem:

Vene kodanike passides (täpsed reeglid on ametkondlikud)


sobib kasutamiseks nimede ja sõnade edasiandmisel, isikunimede
dokumenteerimisel
juriidilises mõttes kehtivad need Eestis ametlike nimekujudena!
Maailmas on nimekirjutuspraktika endiselt väga kirev, inglise
transkriptsioon ei ole ühtne, vaid paljude modifikatsioonidega
Kas ümberkirjutust on vaja?

Võõrkirjaliste keelte sõnade ja nimede edasiandmise
vajadus on püsiv



enamasti piisab lihtsamast ümberkirjutussüsteemist, mis on
piisavalt ühemõtteline
Filoloogilistes rakendustes on täpsemad edasiandmise
meetodid otstarbekad (vrd foneetiline transkriptsioon jm)
Raamatukogunduses on latiniseerimise võimalusi üle
hinnatud:


kasutaja seisukohalt on mugavam otsida originaalkirjapildis
nimetusi, tutvumata eelnevalt kohalikus raamatukogus kasutusel
oleva latinisatsioonisüsteemiga
tehnilised võimalused muukirjaliste kirjete fikseerimiseks on
tänapäeval kõigiti rahuldavad