Transcript Getter Toome ettekanne

VALMISOLEK ORGANISATSIOONISISESEKS
RAHVUSVAHELISEKS MOBIILSUSEKS, SELLE
SEOS TUNNETATUD VÕIMEKUSE JA
OODATAVATE TAGAJÄRGEDEGA
Magistritöö organisatsioonikäitumises
Tallinna Ülikool
Getter Toome
09.02.2011
Sissejuhatus

Järjest suureneva globaliseerumise tõttu on suurenenud rahvusvaheliste
organisatsioonide vajadus töötajate järele, kes oleksid valmis välisriigis töötama
(Boies & Rothstein, 2002; Tharenou, 2002).

Kui hierarhilisel liikumisel on mõju indiviidi tööelule, siis geograafiline liikumine
võib oluliselt mõjutada ka töövälist elu (Noe & Barber, 1993). Eelnevast tulenevalt
ei ole otsus rahvusvaheline tööpakkumine aktsepteerida paljude töötajate jaoks
automaatne tegevus (Brett & Reilly, 1988). Seetõttu on organisatsiooni jaoks
oluline teada töötajate valmisolekut rahvusvaheliseks mobiilsuseks.

Sotsiaalkognitiivse karjääriteooria järgi ennustavad tuleviku karjääri huvi
tunnetatud võimekus (Kas ma suudan seda?) ja oodatavad tagajärjed (Kui ma seda
teen, siis mis juhtub?) (Tharenou, 2003).
Uurimuse eesmärk

Uurimuse eesmärk on välja selgitada organisatsioonisiseseks
rahvusvaheliseks mobiilsuseks valmisoleku seos rahvusvaheliseks
tööks tunnetatud võimekuse ja organisatsioonisisese rahvusvahelise
mobiilsusega seotud oodatavate tagajärgedega.

Antud uurimustöö uudsus seisneb selles, et rahvusvaheliseks
mobiilsuseks valmisoleku, tunnetatud võimekuse ja oodatavate
tagajärgede konstrukte uuritakse organisatsioonisisese rahvusvahelise
mobiilsuse kontekstis, mida autorile teadaolevalt pole varem tehtud.
Teoreetiline taust

Valmisolek rahvusvaheliseks mobiilsuseks on käitumuslik kavatsus, mis on
eelduseks ja ennustab tegelikku mobiilsuse otsust (kas aktsepteerida või tagasi
lükata tööpakkumine, mis eeldab asukoha vahetust) (Boies & Rothstein, 2002;
Brett & Reilly, 1988; Noe & Barber, 1993).

Tunnetatud võimekus tähendab indiviidi uskumust oma suutlikkusse
organiseerida ja teostada erinevaid tegevusi, mis on vajalikud, et saavutada
määratud eesmärke (Bandura, 1977b; Bandura, 1997, tsit. Landry, 2003 järgi).

Oodatavad tagajärjed on indiviidi hinnang, uskumus või ettekujutus selle kohta,
et teatud käitumine annab tulemuseks teatud väljundi (Bandura, 1997; Bonitz,
Larson & Armstrong, 2010; Landry, 2003; Rimm & Jerusalem, 1999).
Hüpoteesid

Hüpotees 1. Valmisolek asuda kõrgemale ametipositsioonile on kõrgem võrreldes
välisriiki tööleasumise teiste põhjustega.

Hüpotees 2. Tunnetatud võimekus rahvusvaheliseks tööks on positiivselt seotud
vastaja valmisolekuga rahvusvaheliseks mobiilsuseks.

Hüpotees 3. Vastajad, kes peavad rahvusvahelisest mobiilsusest tulenevaid
positiivseid tagajärgi enam tõenäoliseks kui negatiivseid tagajärgi, on enam valmis
rahvusvaheliseks mobiilsuseks.

Hüpotees 4. Vastajad, kelle tunnetatud võimekus on kõrge ja negatiivsete
oodatavate tagajärgede tõenäosus kõrge, on vähem valmis rahvusvaheliseks
mobiilsuseks võrreldes nendega, kellel tunnetatud võimekus on kõrge ja kes
ootavad positiivseid tagajärgi.

Hüpotees 5. Indiviidi varasem õpi- või töökogemus välisriigis on positiivselt
seotud valmisolekuga rahvusvaheliseks mobiilsuseks.
Valim

14 riigis finantsvahendusega tegeleva rahvusvahelise organisatsiooni Eesti esinduse
spetsialistid ja juhid.

Uurimuses osales 173 vastajat.
naisi oli 57% ja mehi 43%.
keskmine vanus oli 32 aastat (SD=6,6; min=21; max=53)
spetsialiste oli 80% vastajatest ning juhte 20%
93,5% vastajatest olid rakenduskõrghariduse, bakalaureuse või
magistriharidusega
varasem välisriigis õppimise või töötamise kogemus oli 43% vastajatest
Mõõtmisvahendid:
Andmete kogumiseks kasutati küsimustikku, mis koosnes kolmest skaalast.

Rahvusvaheliseks mobiilsuseks valmisoleku mõõtmiseks kasutati Landau,
Shamir’i ja Arthur’i (1992) mobiilsuseks valmisoleku skaalat (α=0,85).

Tunnetatud võimekust mõõdeti Tharenou (2003) rahvusvaheliseks tööks
tunnetatud võimekuse skaalaga (Self-efficacy for International Work), mis
mõõdab indiviidi kindlustunnet oma võimekuses töötada ja elada teistsuguse
kultuuriga riigis (α=0,94).

Oodatavate tagajärgede mõõtmiseks kasutati Tharenou (2003) oodatavate
tagajärgede (Outcome Expectancies) skaalat, mis antud uurimuses jagati
kaheks alaskaalaks:
- positiivsete oodatavate tagajärgede skaala (α=0,89)
- negatiivsete oodatavate tagajärgede skaala (α=0,87)

Lisaks küsiti vastaja huvi välisriiki tööle minna, sugu, vanust, haridustaset,
perekonnaseisu, laste arvu, positsiooni, tööstaaži, töös sisalduvat rahvusvahelist
mõõdet ning varasemat välisriigis õppimise ja töötamise kogemust.
Protseduur

Kuna teadaolevalt pole ühtegi eelpool nimetatud skaaladest varem eesti keeles
kasutatud, siis tõlgiti need eesti keelde ning testiti sõnastust testgrupi peal. Lisaks
paluti testgrupil mõõta küsimustikule vastamiseks kuluvat aega.

Uurimuses osalemise kutse saadeti valimisse kuulunud töötajatele e-maili teel.
Küsitlus viidi läbi perioodil 25. märts – 05. aprill 2010.

Vastuste töötlemiseks kasutati andmeanalüüsi programmi Statistica 9.0.
Tulemuste analüüsimiseks kasutati kirjeldavaid statistikuid, dispersioonanalüüsi
(T-test), korrelatsioonanalüüsi (kasutades Pearson´i korrelatsioonikordajat),
regressioonanalüüsi, klasteranalüüsi ning skaalade reliaabluse hindamiseks
Cronbachi alfat. Kõik otsustused ja järeldused tehti olulisusnivool p<0,05,
p<0,01 või p<0,001.
Tulemused (1)

Esimene hüpotees ei leidnud kinnitust: kõige kõrgem oli valmisolek välisriiki
tööle asuda eesmärgil tegeleda arenguvõimalust pakkuva rahvusvahelise projekti
või ülesandega.

Teine hüpotees leidis kinnitust: tunnetatud võimekus rahvusvaheliseks tööks on
positiivselt seotud vastaja valmisolekuga rahvusvaheliseks mobiilsuseks.

Kolmas hüpotees leidis kinnitust: vastajad, kes peavad rahvusvahelisest
mobiilsusest tulenevaid positiivseid tagajärgi enam tõenäoliseks kui negatiivseid
tagajärgi, on enam valmis rahvusvaheliseks mobiilsuseks.

Neljas hüpotees leidis kinnitust: vastajad, kelle tunnetatud võimekus on kõrge ja
negatiivsete oodatavate tagajärgede tõenäosus kõrge, on vähem valmis
rahvusvaheliseks mobiilsuseks võrreldes nendega, kellel tunnetatud võimekus on
kõrge ja kes ootavad positiivseid tagajärgi.

Viies hüpotees leidis osaliselt kinnitust: vastajad, kes on varem välisriigis
töötanud, on enam valmis rahvusvaheliseks mobiilsuseks.
Tulemused (2)
Tabel 1. Välisriiki tööle mineku huvi, rahvusvaheliseks mobiilsuseks valmisoleku, tunnetatud
võimekuse ja oodatavate tagajärgede omavahelised seosed (kasutatud on Pearsoni
korrelatsioonikordajat)
1
2
3
4
1. Huvi välisriiki tööle minna
2. Valmisolek rahv. mobiilsuseks
0,81***
3. Tunnetatud võimekus
0,51***
0,50***
4. Pos. oodatavad tagajärjed
0,50***
0,46***
0,41***
5. Neg. oodatavad tagajärjed
-0,39***
-0,32***
-0,26***
-0,03
***p<0,001
Lisaks ilmnes rahvusvaheliseks mobiilsuseks valmisoleku seos vastaja varasema
välisriigis töötamisega kogemuse, olemasolevas töös sisalduva rahvusvahelise mõõtme
ja haridustasemega, samas ei ilmnenud seost mobiilsuseks valmisoleku ning vastaja soo,
vanuse, perekonnaseisu, laste arvu, tööstaaži, positsiooni ja välisriigis õppimise
kogemuse vahel.
Tulemuste rakendusvõimalused (1)

Kuivõrd kõige kõrgem oli valmisolek välisriiki tööle asuda eesmärgiga tegeleda
arenguvõimalust pakkuva rahvusvahelise projekti või ülesandega, siis võib öelda, et
rahvusvaheliselt mobiilsuselt oodatakse eelkõige midagi uut ning seejuures ei olegi
nii tähtis kõrgem positsioon, vaid üldine arenguvõimalus.

Rahvusvaheliseks mobiilsuseks valmisoleku suurendamiseks peaks organisatsioon
suurendada rahvusvaheliseks tööks tunnetatud võimekust. Tuginedes antud
uurimuse tulemustele aitavad seda teha järgnevad tegevused:
rahvusvahelise mõõtme suurendamine töötaja olemasolevas töös;
personali värbamise ja valiku protsessis kandidaadi varasema välisriigis
töötamise kogemuse arvestamine.
Tulemuste rakendusvõimalused (2)

Teades positiivsete ja negatiivsete oodatavate tagajärgede seost valmisolekuga
rahvusvaheliseks mobiilsuseks, peaks organisatsioon omapoolsete tegevustega
suurendama positiivsete tagajärgede esinemise tõenäosust ja vähendama
negatiivsete tagajärgede esinemise tõenäosust.

Teadmisest, et rahvusvaheliseks mobiilsuseks valmisolek on positiivselt seotud
tunnetatud võimekusega, on vähe abi kui oodatavad tagajärjed tähelepanuta jätta.
Seega peab organisatsioon tegelema nii tunnetatud võimekuse suurenemist
võimaldava keskkonna loomisega kui ka oodatavate tagajärgede
mõjutamisega.
Positiivsed oodatavad tagajärjed
keskmine SD
Teadmised maailmast ja teistest kultuuridest suurenevad
9,01
1,43
Kogen uusi või teistsuguseid kultuure
8,92
1,42
Isiklik areng tänu teistsuguse kultuuri kogemisele
8,86
1,54
Avardan oma kogemustepagasit ja isikliku arengu võimalusi
8,76
1,55
Laiendan oma kvalifitseeritust erinevates valdkondades ning avardan seekaudu
oma edasisi karjäärivalikuid ja väljavaateid
7,98
1,74
Täiustan seda tüüpi oskusi/töökogemust/õppimist ja arusaamu, mis ei ole
tavaliselt võimalikud riigipõhiste tööülesannete puhul
7,94
1,87
Teenin kõrgemat palka võrreldes koduriiki jäämisega
7,32
1,89
Välisriigis töötamine pakub rohkem väljakutset võrreldes oma riigis
töötamisega
7,25
1,97
Paremad võimalused reisimiseks uutesse sihtkohtadesse
7,13
2,19
Saavutan kiirema edutamise ja edasijõudmise karjääris
6,47
1,89
Saan huvitavama töö kui seni
6,27
1,94
Negatiivsed oodatavad tagajärjed
keskmine SD
Põhjustan segadust oma perele/lastele/kodusele elule/elustiilile/kohustustele
6,40
2,62
Kutsun esile probleeme elukaaslasel/abikaasal (nt vastupanu, tema töökoha ja
ametiga seotud probleemid)
5,95
2,65
Pole võimalik kasutada samasuguseid tervishoiusüsteemi eeliseid
5,93
1,90
Sean ohtu mõned oma isiklikud suhted või kaotan need üldse
5,60
2,58
Tekivad probleemid perekonna ja/või abikaasa/elukaaslasega
5,56
2,51
Kaotan sotsiaalsed kontaktid (sõbrad, perekonna) ning igatsen neid
5,39
2,52
Tunnen sotsiaalset isoleeritust teistest inimestest ja samuti üksindust
5,31
2,23
Sellega kaasnevad ebameeldivad või vähem meeldivad töötingimused või sisu (nt väljakutse või stressiga seotult)
5,29
1,96
Probleemid seoses eraldatusega vanematest ja sugulastest
4,93
2,36
Suuremas isiklikus ohus/ebastabiilsuses olemine või poliitilise ebastabiilsuse
kannatamine
4,71
2,05
Elustandardi halvenemine
4,24
1,91
Kannan finantsilist kahjumit/kulusid/kehva sissetulekut
3,98
1,88
Välisriigis töötamine on takistuseks ning ei too kasu minu karjääri arengule ja
väljavaadetele tulevikus
2,26
1,57
Kokkuvõte

Uurimuse
tulemuste
analüüsimisel
ilmnes,
et
kõrgem
valmisolek
organisatsioonisiseseks rahvusvaheliseks mobiilsuseks on vastajatel, kelle
tunnetatud võimekus rahvusvaheliseks tööks on kõrgem, kes ootavad suurema
tõenäosusega rahvusvahelisest mobiilsusest positiivseid tagajärgi ja väiksema
tõenäosusega negatiivseid tagajärgi.

Samuti selgus uurimuse tulemusel, et kõrgema haridustaseme, olemasolevas töös
sisalduva suurema rahvusvahelise mõõtme ja varasema välisriigis töötamise
kogemusega vastajad on enam valmis organisatsioonisiseseks rahvusvaheliseks
mobiilsuseks.

Magistritöö tulemusi võib kasutada organisatsioonisisese rahvusvahelise mobiilsuse
protsessi planeerimisel ja arendamisel. Teades, kuidas tunnetatud võimekus ning
positiivsed ja negatiivsed tagajärjed on seotud rahvusvaheliseks mobiilsuseks
valmisolekuga, saab organisatsioon omapoolsete tegevustega kaasa aidata
valmisoleku suurenemisele.
Aitäh kuulamast!
LISA (Tulemused)

Tabel 2. Välisriiki tööle mineku huvi, rahvusvaheliseks mobiilsuseks valmisoleku,
tunnetatud võimekuse ja oodatavate tagajärgede mõõtmistulemused
Muutuja
keskmine min
max
SD
1. Huvi välisriiki tööle minna
3,67
1
5
1,19
2. Valmisolek rahvusvaheliseks mobiilsuseks
3,63
1
5
1,02
2.1. Kõrgemale ametipositsioonile asumine;
3,47
1
5
1,28
2.2. Sarnasele ametipositsioonile asumine;
3,37
1
5
1,36
2.3. Arenguvõimalust loova rahvusvahelise projekti või ülesande
täitmine
3,99
1
5
1,03
2.4. Minu oskuseid vajatakse teises riigis;
3,56
1
5
1,21
3. Tunnetatud võimekus
7,52
2,5
10
1,51
4. Positiivsed oodatud tagajärjed
7,81
1,45
10
1,23
5. Negatiivsed oodatud tagajärjed
5,04
1
8,08
1,41