Transcript õnnetusest teavitamine

RISKIANALÜÜS
HÄDAOLUKORRA LAHENDAMISE PLAAN
ÕNNETUSEST TEAVITAMINE
Kady Danilas
Kriisireguleerimise osakond
Päästeamet
29. märts 2012
Tallinn
Päästeamet
• Kemikaaliseaduse alase järelevalve - päästekeskuste
kriisireguleerimise bürood:
– Päästeameti Põhja päästekeskus (Harjumaal)
Raua 2, 10124 Tallinn, 6282100, [email protected],
www.ttpa.ee
– Päästeameti Ida päästekeskus (Ida- ja Lääne-Virumaal)
Lai 7, 30328 Kohtla-Järve, 3391900, [email protected],
www.rescue.ee/ida
– Päästeameti Lõuna päästekeskus (ülejäänud maakondades)
Vanemuise 64, 50410 Tartu, 7337327 [email protected],
www.rescue.ee/louna
2
RISKIANALÜÜS
Õnnetuse tagajärgede hindamine
Ohtlikud veosed
3
Õnnetuse tagajärgede hindamine
Vabariigi Valitsuse 17.02.2011. a määrus nr 28
“Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikule
dokumentatsioonile ning selle koostamisele ning avalikkusele edastatavale
informatsioonile ja õnnetusest teavitamisele.”
§ 2 Riskianalüüs sisaldab järgmisi andmeid:
5) õnnetuste tagajärgede raskuse ja ulatuse hinnang ja kirjeldus.
Õnnetuse tagajärgede raskuse hindamisel ja kirjeldamisel
tuuakse välja tõenäoline kannatanute ja evakueeritavate arv,
mõjud elutähtsatele teenustele, keskkonnakahjustused,
materiaalne kahju ja tagajärgede likvideerimiseks vajalikud
ressursid. Õnnetuse tagajärgede ulatuse kirjeldamisel tuuakse
välja selle piirkonna plaan, mida käitisest lähtuv õnnetus võib
mõjutada, koos ohuala koordinaatidega. Õnnetuse tagajärgede
ulatuse hindamisel lähtutakse käesoleva määruse lisas toodud
ohuala parameetritest;
4
OHUALA (1)
• Ohuala – ala, mida ettevõttes toimuv õnnetus võib
mõjutada.
• Ohuala tuleb pärast ANALÜÜSI, mis ja kus võib juhtuda!
• Võimalikud ohtlikud väljundid:
– Soojuskiirgus (tulekahju, plahvatus)
– Ülerõhk (plahvatus)
– Mürgise kemikaali kontsentratsioon õhus (mürgise
kemikaali leke)
– SUITS/KAHJULIKUD PÕLEMISGAASID!
• Soojuskiirguse, ülerõhu ja mürgise kemikaali ohuala
parameetrid toodud VV määruse nr 28 Lisas!
5
OHUALA (2)
• MIKS Ohuala?
1. Et ettevõte saaks teada, mida õnnetus temale
võib kaasa tuua!
2. Et riik saaks teada, mida õnnetus temale võib
kaasa tuua!
• MIKS Parameetrid?
1. Et ühesugused ettevõtted ei saaks erinevaid
ohualasid.
2. Et ohuala tähendus oleks paremini mõistetav.
6
OHUALA (3)
• Tulekahju
– Erinevad tuleohtlikud vedelikud (nt bensiin, diisel)
– Eriti tuleohtlikud gaasid (nt propaan, butaan)
• Plahvatus
– Eriti tuleohtlikud gaasid (propaan, butaan) –
gaasipilve plahvatus, BLEVE (anuma lõhkemine)
– Eriti tuleohtlikud vedelikud (toornafta, bensiin) –
kütuse aurude plahvatus
– Ammooniumnitraat (kui N sisaldus üle 28%, kui
puistes)
– Pürotehnika jt lõhkematerjalid – ohuala
lõhkematerjali seaduse alusel!
7
OHUALA (4)
• Mürgise kemikaali kontsentratsioon
– Eelkõige mürgisena klassifitseeritud kemikaalid
(lenduvad vedelikud ja gaasid, nt ammoniaak)
• Teatud kemikaalide VV määruses nr 28 Lisas
toodud ohuala parameetritele vastavad
kontsentratsioonid on toodud Päästeameti
kodulehel ettevõtetele mõeldud juhendite juures:
– http://www.rescue.ee/kemikaaliohutus/juhen
dmaterjalettevottele
KEMIKAAL
Ammoniaak
CAS nr
7664-41-7
LC50 (30 min) AEGL-3 (30 min)
10347 ppm
1600 ppm
IDLH
300 ppm
8
OHUALA (5)
• Kuidas leida:
1. Arvutus/modelleerimine/graafikud!
2. Kirjandus (kindlad väärtused, varasemad õnnetuse
kogemused)
• NB! VIIDE ja selgitus peab olema
olemas!
9
OHUALA (6)
• Modelleerimise näiteks ALOHA:
– USA, vabatarkvara
http://www.epa.gov/osweroe1/content/cameo/aloha.ht
m
– Võimaldab leida ohuala:
• Mürgise kemikaali levimine õhus;
• Tulekahju (jugatuli, lombituli, sähvaktuli)
• Plahvatus (kütuse aurude plahvatus, BLEVE)
– Ei võimalda arvutada:
• Laialipaiskuvate kildude võimalikku kaugust
• Mittepuhaste ainete (segude) ohualasid (näiteks
kütused).
10
OHUALA (5)
• Lähtuda kogustest, millega korraga võib maksimaalne
õnnetus juhtuda!
• Mitte summeerida kõiki aineid ohuala leidmiseks, kui
neid koos ei käidelda!
• Õnnetuse mõju ulatust hinnata kõigile
stsenaariumitele.
• Selgus, kust ohuala lähtub (koordinaadid).
• Ohualadest pildid/kaardid (tsoonidena).
• Piirkonna plaan, mida õnnetus võib mõjutada.
11
OHUALA (6)
Esitamise näide
Ettevõtte territooriumi
piir
Ohuala koordinaadid:
X: 6582247.9
Y: 635278.5
Ohuala raadiused:
Re – 50 m
Rv – 90 m
Ro – 200 m
12
KANNATANUTE JA EVAKUEERITAVATE ARV
• Hinnang anda lähtuvalt õnnetuse stsenaariumist ja
ohuala suurusest ning ohualas asuvast.
• Ettevõtte siseselt täpsemalt!
• Ettevõtte väliselt hinnanguline (kui palju inimesi
ligikaudu ohualas). Väike ohuala – täpsemad
andmed.
• Vastata põhimõtteliselt küsimustele:
– Kui palju töötajaid võib saada kannatada?
– Kui palju ohualas inimesi võib kannatada saada
(kui palju inimesi jääb ohualasse)?
13
MÕJUD ELUTÄHTSATELE TEENUSTELE
• Elutähtsad teenused:
– Hädaolukorra seadus § 34
– Elutähtsaid teenuseid kokku 43.
• Ettevõtte riskianalüüsis:
– Viide, kui ettevõtja ise elutähtsa teenuse osutaja!
– Mõjud kommunikatsioonidele (näiteks gaas, vesi,
elekter, telefon, kanalisatsioon, põhjavee varud)
liiklusteedele ja peamistele transpordi sõlmedele
(näiteks maanteed, raudteed, veeteed, sadamad,
lennuväljad, kaubajaamad jne).
14
KESKKONNAKAHJUSTUSED
• Võimalikud mõjud looduskeskkonnale!
– Kemikaalide keskkonnaohtlikkus!
– Reostused ja nende võimalik ulatus (pinnase
reostus, veekogu reostus, põhjavee reostuse
võimalikkus jms)!
15
MATERIAALNE KAHJU
• Ligikaudne varalise kahju hinnang endale ja
mõjualas.
• Kirjeldus (hoonete, seadmete purustused jne)!
16
Tagajärgede raskusaste
• Et hinnata kokkuvõtvalt tagajärgede raskusastet, võib
koostada kriteeriumid ja vastavalt sellele anda
kokkuvõttes raskusaste:
– Näiteks:
Raskusaste
Tagajärg Tagajärje valdkond
Kirjeldus/kriteerium
A
Puudub
Inimesed
Ei ohusta
Vara
Ei ohusta
Looduskeskkond
Ei ohusta
Elutähtis valdkond
Ei ohusta
Jne
17
TAGAJÄRGEDE LIKVIDEERIMISEKS VAJALIKUD
RESSURSID
• Ettevõtte vahendid ja valmisolek! Nende piisavus!
• Hinnang, kas vajadus välise ressursi järele!
18
Ohtlikud veosed
Vabariigi Valitsuse 17.02.2011. a määrus nr 28
§ 2 Riskianalüüs sisaldab järgmisi andmeid:
7) andmed käitise tegevusega kaasnevate ohtlike veoste
kohta (veetav ohtlik aine, veose mass tonnides, vedude
sagedus, transpordi liik, vedusid tegev ettevõte ja veose
marsruut).
Mida veetakse?
Kui palju korraga?
Kui tihti?
Kuidas?
Kes?
Mis teekonda pidi?
Vormistada riskianalüüsi LISA-na!
19
HÄDAOLUKORRA LAHENDAMISE
PLAAN
20
Hädaolukorra lahendamise plaan
(HOLP) (1)
•
•
•
•
NB! Eelkõige ettevõttele!
nn Tegutsemise ABC!
Mida? Kes? Millega? ettevõttes teeb õnnetuse korral.
Päästeteenistusele teave, millega saab arvestada (mis
vahendid ettevõttel olemas).
• Nõuded: Vabariigi Valitsuse 17.02.2011. a määrus nr 28
§ 5.
• Juhend:
http://www.rescue.ee/kemikaaliohutus/juhendmaterja
lettevottele
• Uuendada 3 aasta tagant! (Oluliste muudatuste korral
21
jooksvalt.)
HOLP (2)
• selle isiku nimi, ametikoht ja kontaktandmed, kes vastutab
käitises päästetööde algamise ja koordineerimise eest;
• selle isiku nimi, ametikoht ja kontaktandmed, kes vastutab
sidepidamise eest päästeasutusega ja kohaliku
omavalitsuse üksusega
• Nimest olulisem ametikoht ja kontakttelefon!
22
HOLP (3)
• ülevaade rakendatavatest abinõudest mis tahes
võimaliku, suurõnnetuse käivitumise seisukohalt olulise,
olukorra või sündmuse üle kontrolli saavutamiseks ja
tagajärgede piiramiseks. Ülevaade sisaldab ka kasutada
olevate kaitsevahendite ja ressursside loetelu;
• Inimeste tegevus
• Paigaldatud süsteemid (tulekustutussüsteemid,
süsteemide seiskamise seadmed jne)
• Muud vahendid (tulekustutid, lekke sulgemise
vahendid, lekete piiramise vahendid,
isikukaitsevahendid jne)
• Veevarud
• Jne
23
Näide
Võimalik
hädaolukord
Põleng
tootmishoones.
Tagajärjed
Olemasolev ja
vajalik ressurss
1.Tooraine kadu,
1. Välja õpetatud
sisseseadme osaline töötajad.
hävimine.
2.Tulekustutusvah
2.Töötajate
endid:
tervisekahjustuse
oht, max 3 inimest 3.Isikukaitsevahe
ndid:
vahetuses.
Tegevusjuhised
1.Teavitada juhtumist
kaastöötajaid,
vastutavaid töötajaid,
dispetšerit.
2.Teavitada
Häirekeskust!
2.Seisata töötav
4.Esmaabivahend sisseseade,
id
ventilatsioon (Juhend
nr 28).
KIRJELDUSED
(mis täpselt, kui
4.Asuda põlengut
palju ja kus asub) olemasolevate
VÕIVAD OLLA
vahenditega kustutama
LISAS
(Juhend nr 113).
VIIDE TÄPSEMA
JUHENDI NUMBRILE
Vastutavad isikud
ja nende
ülesanded
1.Esimene
põlengut
märganud
töötaja teavitab
juhtumist
kaastöötajaid ja
Häirekeskust.
2.Vahetuse
vanemoperaator
teavitab
ettevõtte
dipetšerit.
3.Dispetšer
teavitab
allüksuse
juhtkonda.
NIMETATUD
ISIKUTE
KONTAKTID
24
LISAS
HOLP (4)
• õnnetusest mõjutatavas piirkonnas olevatele inimestele
mõjuvate ohtude vähendamiseks kasutatavad abinõud,
kaasa arvatud varajase hoiatuse süsteemi kirjeldus ja
juhendid ohuolukorras käitumiseks
• Varajase hoiatuse süsteem – sireen, telefon vms
• Juhendid – õnnetuse iseloomust sõltuvalt lühike
tegutsemisjuhis.
• Ohtudest eelnev teavitamine
(riskikommunikatsioon) kohustuslik suurõnnetuse
ohuga ettevõttele. Ohtlikule ettevõttele
soovituslik (kui mõjud ettevõttest välja).
25
Näide
Lähipiirkonna
Elanike ja
elanikke või
Elanike
Abinõud ohu
ettevõtete
ettevõtteid ohustav
käitumisjuhendid vähendamiseks
teavitamise viis
olukord
Elanike teavitus: Varjumine (uksed,
Elanikud - tulekahju
Raadio
aknad sulgeda, Käitumisjuhiste
suits
Televisioon
oodata edasisi järgimine
Ise tuvastatav
juhendeid)
AS Naaberettevõte –
Käitumisjuhiste
tulekahju suits,
valvetelefon:
järgimine, õigeaegne
soojuskiirguse
Evakueerumine
5290….
reageerimine
kahjulik mõju
Jne
26
HOLP (5)
• Häirekeskuse, Tehnilise Järelevalve Ameti ja kohaliku
omavalitsuse üksuse teavitamine õnnetusest. Määratakse
kindlaks informatsioon, mis peab sisalduma õnnetusteates,
ning edasine üksikasjalik infovahetuse korraldus
päästeasutusega, niipea kui informatsioon saab
kättesaadavaks;
• Häirekeskus 112! Ettevõttest helistamisel
loodame saada täpsemat teavet (mis kemikaal,
mis õnnetus, milline võimalik mõju).
• Tehnilise Järelevalve Ameti teavitamine esimesel
võimalusel (tööajal).
• Kohaliku omavalitsusega enne kontakt luua ja
27
teavitamine kokku leppida.
Näide
Häirekeskusele edastatav informatsioon:
•Helistaja andmed (nimi, perekonnanimi, amet)
•Asukoht (ettevõte, tsehh, pääsla aadress ja täpne õnnetuse
asukoht)
•Olukorra iseloomustus sh võimalikud lähenemisteed
•Andmed kannatanute ja ohvrite kohta
•Kahjustused
•Inimesi, keskkonda ja vara ohustavad tegurid
•Edasised võimalikud olukorra arengud
•Töös olevad protsessid
•Kasutusele võetud abinõud
•Kasutatud jõud ja ressursid
•Abivajaduse määr
•Juhtiv töötaja kohapeal
•Informeeritud asutused (politsei, kiirabi, jne)
28
HOLP (6)
• personali koolitamise kord vastavalt ülesannetele, mida
see peab täitma, ja vajaduse korral selle korra
kooskõlastamine Päästeametiga;
• Kõik ohtlike kemikaalide käitlemise ja õnnetuse
korral käitumisega seotud koolitused.
• Tuleohutuskoolitused.
• NB! HOLP-i koolitamine määratud töötajatele.
• Õppused vajadusel Päästeametiga kooskõlastada.
29
Näide
Koolituse teema
Sihtgrupp
Tuleohutuse koolitus
Uued töötajad
Evakuatsiooni- ja
tulekahju korral
tegutsemise õppus
Kõik töötajad
HOLP koolitus
Korraldamise
aeg
Vastavalt
vajadusele
Kord aastas
Vastutav
korraldaja
Ohutusjuht
Ohutusjuht
HOLP-s määratud Vähemalt kord
Ohutusjuht
isikud
aastas
Jne
30
HOLP (7)
• väljaspool käitist toimuvate päästetööde abistamise
võimalikkus.
• KAS ettevõttel on vahendeid abistamaks
päästetöid väljaspool ettevõtet?
• Millised vahendid, mis hulgas?
• Kui vahendeid ei ole, siis see välja tuua.
31
Näide
Võimalik ettevõtteväliste
mõjudega sündmus
Happe leke, pinnase reostus
Abistamise võimalus ja
pakutava abi liik
Absorbendid,
neutraliseerivad kemikaalid
(kustutatud lubi)
Jne
32
ÕNNETUSEST TEAVITAMINE
33
• Mõju piirkonnas olevate inimeste
teavitamine
• Asutuste kohene teavitamine õnnetusest
• Teave pärast õnnetust
34
Inimeste teavitamine
• Kemikaaliseadus § 132 lõige 2
Ohtlikus või suurõnnetuse ohuga ettevõttes toimuva
õnnetuse korral teavitab ohtlikku kemikaali käitlev isik
õnnetuse mõju piirkonda jäävaid isikuid kohe õnnetusest.
• VV määrus 28 § 7 lõige 2
Käitaja peab suurõnnetuse korral tagama suurõnnetuse
mõju piirkonda jäävate isikute kohese teavitamise
õnnetusest ja esmastest käitumisjuhistest. Õnnetusest
teavitamiseks kasutatav varajase hoiatuse süsteem peab
vastama käitisest lähtuvale ohule ning tagama õnnetuse
korral kõigi ohustatud isikute teavitamise õnnetusest.
• Varajase hoiatuse süsteem töötajate ja otsese
mõju piirkonnas olevate inimeste teavitamiseks
(sireen, valjuhääldi, telefon….)
35
Asutuste kohene teavitamine
• VV määrus nr 28 § 7 lõige 1
Õnnetusest tuleb viivitamata teavitada Häirekeskust
numbril 112, Tehnilise Järelevalve Ametit ja kohaliku
omavalitsuse üksust.
• Kohe teavitada Häirekeskust võimalikult täpse
õnnetusteatega!
• Tehnilise Järelevalve Ametit teavitada esimesel
võimalusel (tööajal).
• Kohaliku omavalitsusega varasemalt kokku
leppida, kuidas toimub õnnetusest teavitamine.
36
Teave pärast õnnetust
• VV määrus nr 28 § 8
Pärast õnnetust annab käitaja 30 kalendripäeva jooksul
Päästeametile, Tehnilise Järelevalve Ametile ja kohaliku
omavalitsuse üksusele järgmist teavet:
1) õnnetuse asjaolud;
2) õnnetuse põhjustamisega seotud ja õnnetuse tagajärjel
vabanenud ohtlikud kemikaalid;
3) kirjeldus õnnetuse mõjudest inimesele ja keskkonnale;
4) rakendatud kaitsemeetmed ja tegutsemisjuhised õnnetuse
mõju vähendamiseks;
5) õnnetuse keskmise ja pikaajalise toime leevendamiseks
kavandatud meetmed;
6) õnnetuse kordumise vältimiseks kavandatud meetmed.
• Õnnetuse aruanne ja analüüs!
37
Tänan!
[email protected]
6287534
http://www.rescue.ee/kemikaaliohutus/juhendmaterjalettevottele
Mihhail Kozõrev – Põhja päästekeskus, kriisireguleerimise büroo
[email protected]
Diana Belyaeva – Ida päästekeskus, kriisireguleerimise büroo
[email protected]
Erich Olup – Ida päästekeskus, kriisireguleerimise büroo
[email protected]
Reelika Punning – Lõuna päästekeskus, kriisireguleerimise büroo
[email protected]
38