Transcript Intelligentsus (vaimsed võimed)

Vaimsed võimed
(intelligentsus)
Anu Leuska
2013
Intelligentsuse kohta on palju erinevaid teooriaid ja
vaatenurki. Intelligentsust on defineeritud erinevalt.
Intelligentsus kui:
 üldine võimekus
 eriandekus (muusikas, kunstis, kirjanduses jne)
 kohanemisvõime
 edukas toimetulek elus
 teadmiste hulk jne
2
Def.1: Intelligentsus on inimese üldine võimekus
käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla
keskkonnas edukalt toime (Wechsler, 1975)
Def.2: Intelligentsus on võime asjadest aru saada,
arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha
toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke
seoseid.
Pärilikkus vs keskkond - millest sõltub rohkem?
On uuritud palju kaksikuid (sarnane pärilik mõju) ja
lapsendatuid (sarnane keskkonna mõju).
Pärilikkus annab eeldused, keskkonnast sõltub, kas
eeldused avalduvad või jäävad varjatuks.
3
Intelligentsusteooriad
1) Üldfaktori teooria - Charles Spearman
- üldvõimekus (g-faktor)
- spetsiifiline võimekus – sõnaline, ruumiline,
matemaatiline, loogiline mõtlemine, muusikaline jm
Üldine võimekus mõjutab tulemusi ka spetsiifiliste
võimete osas.
2) Raymond Cattell
- Fluiidne e liikuv int. – võime arutleda, analüüsida,
tajuda seoseid, uusi teadmisi omandada jm
- Kristalliseerunud int. – üldine informeeritus,
omandatud oskused ja kogemused ning nende
rakendamine
4
3) Howard Gardneri mitmese intelligentsuse teooria
Intelligentsus koosneb mitmest võrdse tähtsusega
võimest, mille hulka kuuluvad:
 Keeleline int. – keele ja sõnaosavusega seotud (nt
kirjanikel, kõnemeestel)
 Loogilis-matemaatiline
int.
–
abstraktsete
probleemide, matemaatika- ja loogikaülesannete
lahendamine (nt matemaatikutel, füüsikutel)
 Ruumialane
int. – hea ruumitaju, ruumis
orienteerumine (nt arhitektidel, kunstnikel)
 Kehalis-kinesteetiline int. – keha tajumine, liigutuste
kiirus ja täpsus (nt sportlastel)
(jätkub järgmisel slaidil)
5


Muusikaline int. – muusika loomise, kuulamise ja
mõistmise võime
Personaalne int. – NB! Väga oluline!
- interpersonaalne (isikutevaheline) int. –
suhtlemisoskus, teiste inimeste mõistmise ja tajumise
võime
- intrapersonaalne (isikusisene) int. – enda
mõistmise ja tunnetamise võime (võimed, tunded,
käitumise põhjused)
Intelligentsustüübid on eraldiseisvad, st inimene, kes on
andekas ühel alal, ei pruugi olla andekas teisel alal.
Intelligentsustüüpide iseseisvust tõestab kindlakstehtud
fakt, et teatud võimetele vastavad kindlad ajupiirkonnad
(nt keeleline võimekus, musikaalsus)
6
4) Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria –
Robert Sternberg
Intelligentsus koosneb kolmest osast:
- Seesmine
komponent – inimeses toimuvad
kognitiivsed protsessid (vajaliku info omandamine,
probleemi
käsitluse
planeerimine,
teadmiste
kohandamine ülesannete lahendamisel)
- Kogemuslik
komponent
–
kogemuse
mõju
intelligentsusele (korduvas olukorras saab teadmisi ja
kogemusi kasutada automaatselt, uus olukord nõuab
uut lähenemist)
- Praktiline komponent (seotus väliskeskkonnaga) –
võime lahendada igapäevaelus ettetulevaid olukordi.
Eri kultuurid peavad oluliseks erinevaid võimeid (nt
Lääne kultuuris verbaalne võimekus, traditsioonilistes
kultuurides ruumis orienteerumise võime)
7
Emotsionaalne intelligentsus (D. Goleman,
1995)
Inimese edukus sõltub rohkem EQ-st, mitte IQ-st.
Emotsionaalne intelligentsus:
 Võime oma emotsioone ära tunda
 Võime oma emotsioone juhtida
 Võime ennast motiveerida
 Võime teiste emotsioone ära tunda
 Võime luua ja hoida suhteid teistega
 Stressitaluvus
 Kontroll oma soovide üle
8
Intelligentsuse mõõtmine
Intelligentsustestid (nt Wechsleri testid – laste ja
täiskasvanute
variandid,
Raveni
progressiivsete
maatriksite test jm)
Intelligentsuse hindamisel kasutatakse intelligentsuskvoodi mõistet – IQ
Alla 70 IQ punkti
- vaimne mahajäämus
70 – 89
- madal vaimne võimekus
90 – 109
- keskmine vaimne võimekus
(100 – keskmine skoor)
110 – 130
- hea vaimne võimekus
Üle 130
- väga hea vaimne võimekus
(andekus)
9
Mida on oluline teada intelligentsuse
testimisel:






Tulemust võivad mõjutada kõrvalised aspektid
(halb enesetunne, peavalu, muud mõtted jne)
Head tulemused on usaldusväärsemad kui
madalad tulemused
Testitulemust mõjutab testitegemise kogemus
Test on abivahend võimete tundmaõppimisel
Ainult testi põhjal ei saa teha järeldusi inimese
intelligentsuse kohta
Tulemused peavad olema konfidentsiaalsed
10
Õppimine
Anu Leuska
2013
Õppimine
Õppimine on seotud kõikide psüühiliste protsesside ja
omadustega:
- Aistingud, taju
- Tähelepanu
- Mälu
- Mõtlemine
- Motivatsioon, vajadused
- Emotsioonid
- Võimed
- Isiksuseomadused (temperament, huvid, hoiakud,
veendumused, iseloomuomadused)
- jne
12
Õppimine – protsess, mille käigus kujunevad
kogemuse
vahendusel
suhteliselt
püsivad
muutused inimese teadvuses.
Õppimise mehhanismid:
1) Harjumine ja harjutamine – kui inimene puutub
pidevalt mingi stiimuliga kokku, tekib kogemus (nt
laps saab selgeks koolitee). Tähtsusetuid
stiimuleid hakatakse harjudes eirama (nt
trammitee ääres elavad inimesed ei pööra
mürale enam tähelepanu).
13
2) Klassikaline tingimine – seotud tingitud refleksidega.
Pavlovi katsed koertega:
- Tingimatu
stiimul (toit)  tingimatu refleks
(süljeeritus)
- Neutraalne stiimul (kellahelin)  tingimatu refleks
puudub (süljeeritust ei teki)
- Tingimatu + neutraalne stiimul koos (toit + kellahelin)
 tingimatu refleks (süljeeritus)
- Tingitud
stiimul (kellahelin)  tingitud refleks
(süljeeritus)
John Watsoni katsed 11-kuuse Albertiga, kellel
kujundati tingitud refleks valge roti suhtes, seostades
seda valju müraga, mida Albert kartis. Hirm kandus üle
ka teistele karvastele esemetele. Hiljem aidati Albertil
hirmust vabaneda.
14
3) Operantne tingimine – seotud eeldatava pos. või neg.
tagajärjega. Inimene soovib saavutada head
tagajärge ja vältida halba. Tagajärjeks võib olla:
- kinnitus (positiivne) – toit, kiitus, tähelepanu, komm,
raha jm. Nt õpin ära – saan hea hinde ja kiita
- karistus (negatiivne) – laitus, valu jm. Nt ei õpi –
saan halva hinde, räägin lobisejast sõbrale saladuse
– räägib välja
Efektiseadus – kui käitumisele järgneb soovitud
tulemus, on sellise käitumise tõenäosus edaspidi
suurem, soovimatu tulemuse korral väiksem.
Kõige efektiivsem on soovitud käitumise kinnitamine
juhuslike ajavahemike tagant (täpset aega ei tea).
15
4) Sotsiaalne õppimine e mudelõppimine (A. Bandura) –
õppimine eeskuju jäljendamise kaudu. Püütakse
käituda, riietuda, välja näha jne eeskuju sarnaselt.
Eeskuju võib olla:
- reaalne (vanemad, sõbrad, tuntud inimesed)
- mittereaalne (filmikangelane, raamatutegelane)
Kes on eeskujud:
- väikelapseeas ?
- algkoolieas ?
- murdeeas ?
16
Sotsiaalse õppimise tunnused:
• uus
käitumisviis
omandatakse
tihti
pärast
ühekordset nägemist (ei pea kordama/harjutama)
• nähtut
jäljendatakse sobivas olukorras, mitte
ilmtingimata kohe
• uus käitumine omandatakse ilma välise nähtava
tasuta
• uue käitumisviisi kasutamine sõltub oodatavatest
tagajärgedest
Nt vägivaldsest perest pärit lapsed on tihti ka ise
vägivaldsed (on omandanud teatud käitumismustri)
17
Sotsiaalset õppimist kasutatakse palju ära reklaamis
(eeskuju kaudu mõjutamist) :
-
iidoli/arvamusliidri eeskuju (lauljad, sportlased,
näitlejad), eriti noortele suunatud reklaamides
-
nn tavalise inimese kasutamine (nt kodukeemiatoodete reklaamid)
-
atraktiivsuse rõhutamine – sõnum: kui kasutad seda
toodet, oled populaarne vastassugupoole hulgas
18