Transcript Juhtimisteooriate areng (1)

Loeng 2
Sissejuhatus juhtimisse juhtimisteooriad
Koostas: Riina Rohelaan
Allikas: Ruth Alas. Juhtimise alused. Külim (2008)
1
Juhtimisteooriate areng (1)
Teadusliku juhtimise koolkond – Frederic Taylor 1911.a. teos “The
Principles of Scientific Management”
• Tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesande
täitmiseks
• Töötaja võimed ja oskused peavad olema talle antud tööga vastavuses,
seega tuleb töötajaid hoolikalt valida
• Töötajaid tuleb hästi treenida ja teha nendega koostööd, et rakendada
teaduslikke juhtimispõhimõtteid
• Töötajaid tuleb innustada töö planeerimisel, et nad tunneksid osalust ja
vastutust
2
Juhtimisteooriate areng (2)
Bürokraatia koolkond – Max Weber (1910)
Organisatsiooni õigeks toimimiseks peab olema:
• Selge tööjaotus
• selge hierarhia
• formaalsed reeglid ja protseduurid
• reeglite sõltumatus isikust, kes sellel ametikohal töötab
• tulemuste hindamise alusel toimiv edutamissüsteem
3
Juhtimisteooriate areng (3)
Administratiivse juhtimise koolkond – Prantsuse tööstur Henry Fayol
(1920)
Koostas 14 punktist koosnevad juhtimispõhimõtted:
• Tööjaotuspõhimõte: spetsialiseerumine on tõhus, ühele inimesele peab
andma sarnased ülesanded
• Võimupõhimõte: õigused ja vastutus peavad olema vastavuses
• Distsipliin: töötajatel on kohustus järgida organisatsioonis kehtestatud
reegleid
• Käskude ühtsus: igal alluval on ainult üks ülemus
• Suundade ühtsus: sarnased tegevused on koondatud sama ülemuse
juhtimise alla
• Isiklike huvide allutatus firma huvidele
• Õiglane hüvitamine: tasu peab olema õiglane nii töötaja kui firma
seisukohast
4
Juhtimisteooriate areng (4)
•Tsentraliseerimine: võim peab olema koondunud organisatsioonis
nii kõrgele kui võimalik
• Ahela põhimõte: võim peab kulgema ülevalt alla kindlat ahelat pidi
• Kord: ressursside (inimesed, raha) õige koordineerimine
• Õiglus: juhid peavad alluvaid õiglaselt kohtlema
• Stabiilsus: vältida suurt tööjõu voolavust
• Initsiatiiv: Juhi peavad kuulama alluvate ettepanekuid ja ideid
• Kooskõlastatus: igasuguse koostöö ja meeskonnatöö
soodustamine
Henry Fayol sõnastas esimesena juhi peamised kohustused:
planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine,
kontrollimine
5
Juhtimisteooriate areng (5)
Inimsuhete koolkond – algus Hawthorne eksperimentidega 1920ndatel aastatel (eksperimendid käsitlesid töötingimuste mõju
töötulemustele)
• Elton Mayo: eksperimendid valgustusega, eksperimendid
konveieriga. Tuvastas, et lisaks töötingimustele sõltub töö tulemus
inimsuhetest
• Mary Parker Folett pidas töö puhul määravaks ühtset vaimu ja
meeskonnatööd; enesekontrolli võimalust (inimene saab ise oma
tööd kontrollida, mitte ainult ülemus
• Douglas McGregor. Teooria X (inimene on laisk, töötab karistuse
kartuses, väldib vastutust, ei ole võimeline loominguliseks tööks) ja
Y inimesest (töö on sama loomulik tegevus kui puhkus; inimene on
võimeline tööle pühenduma, ennast kontrollima, võtma vastutust,
tegema loomingulist tööd)
6
Juhtimisteooriate areng (6)
Süsteemi koolkond – organisatsiooni saab vaadelda kui süsteemi ehk koos
toimivatest osadest tervikut (organisatsiooni võrdlus inimindiviidi kui osadest
koosneva tervikuga). 1960.a. paiku, teooria loojad küberneetikud.
Organisatsiooni iseloomustab
• Entroopia – info määramatuse hulk
• Sünergia – tervik on midagi enamat kui üksikute osade summa
• Allsüsteemid – üksteisest sõltuvad süsteemi osised. Kui üks süsteemi
osadest on halvatud ei saa kogu süsteem hästi töötada
Süsteemid jagatakse avatud (sõltub väliskeskkonnast) ja suletud (ei sõltu
väliskeskkonnast) süsteemideks
SISENDID
PROTSESS
VÄLJUNDID
toore,
personal,
finantsid
juhtimine,
tehnoloogia
tooted,
teenused;
tagasiside
Kasum/kahjum
7
Juhtimisteooriate areng (7)
Radikaalne ümberkorraldus (reengineering) – organisatsiooni kõikide
aspektide radikaalne muutmine (näiteks personali juhtimine,
klienditeenindus vms). Alates 2000.a.
ÜMBERKORRALDUSPROTSESS
Ümberkorralduse eesmärkide ja strateegia väljatöötamine
Tippjuhtkonna osaluse rõhutamine ümberkorraldusprotsessis
Ümberkorralduse hädavajalikkuse teadvustamine organisatsiooni
liikmetele
Täiesti uuelaadsel lähenemisel põhineva süsteemi loomise alustamine
Eestvedamise ja altpoolt tuleva initsiatiivi hoidmine optimaalses
tasakaalus
8
Juhtimisteooriate areng (8)
Tulemusjuhtimine, tasakaalustatud tulemuskaart (Kaplan, Norton)…–
põhinevad organisatsiooni tegevuse eesmärgistatusel. Leiavad laialdast
kasutust erinevate mudelitena, mille ühine omadus on eesmärkide seadmine
alates organisatsiooni tasandist kuni üksiku organisatsiooni töötaja tasandini.
Valdavalt kasutusel alates 1990 ndate teisest poolest.
F IN A N T S V A A D E
Missioon
“E t ra h u ld a d a a ktsio n ä rid e
va ja d u si, m illise id fina n ts
e e sm ä rke p e am e saa vu ta m a ?
Visioon
K L IE N D I V A A D E
“E t sa a vu ta d a fin a n tse e sm ä rke ,
m illise id klie n d i va ja d u si p e am e
ra h u ld am a ? ”
PRO TSESSI V AAD E
S T R A T E E G IA
“E t ra h u ld a d a klie n tid e va ja d u si,
m illise id sisem isi ä rip ro tse sse
p e am e p a rem in i so oritam a ? ”
Eesmärgid
ARENGUVAADE
Strateegia
Tegevusplaanid
“E t sa a vu ta d a e e sm ä rke , m id a
p e a b m e ie o rg a n isa tsio o n õ p p im a
ja a re n d am a ? ”
9
Rühmatöö: Henry Fordi otsus alustada
autode masstootmist
Milline oli Henry Fordi keskne äriidee ja sellele suunatud
strateegia?
Kuidas ta laiendas oma strateegiat töötajate
tasustamisele? (Vt ka Ford Motor Company kohta
www.ford.com)
Täiendav info Fordi toodangu kohta:
aasta
Sõiduautode arv Auto hind
dollarites
1903
195
Info puudub
1908/1909
10660
950
1911/1912
76150
600
1913/1914
264972
490
1918/1919
537452
525
1921
1013958
415
1923
2090959
295
10
• Fordi tehases on 7882 erinevat tööliiki, millest
949 liiki rasket kehalist tööd tugevaile mehile
3338 liiki keskmise normaalse tugevusega mehile
3595 liiki ilma kehalise pingutuseta (sobivad ka naisile ja alaealisile)
• Töötempo: Rauamaak – Ford-auto – Raha
Tooraine muutub 50 tunni jooksul sularahaks (sisaldab 15 tundi
sõiduaega), sellest tööaeg vedelrauast sõiduvalmis autoni vältab
järgmiselt:
Vedelrauast kuni jahutatud vormrauani 62 minutit
Silindripea valmistus
57 minutit
Mootori montaaz
95 minutit
Kogu auto viimistlusmontaaz
70 minutit
KOKKU
284 minutit (4 tundi ja 44 minutit)
Allikas: Poom, Eduard. Moodne töötehnika ja majanduskriis. Tartu, 1932
11