MOLEKULAARGENEETILISED PROTSESSID Vali protsess: REPLIKATSIOON TRANSLATSIOON TRANSLATSIOON MOLEKULAARGENEETILISED PROTSESSID Molekulaargeneetilised põhiprotsessid on: • replikatsioon ehk DNA süntees • transkriptsioon ehk RNA süntees • translatsioon ehk valgusüntees Nende kaudu kandub edasi.
Download ReportTranscript MOLEKULAARGENEETILISED PROTSESSID Vali protsess: REPLIKATSIOON TRANSLATSIOON TRANSLATSIOON MOLEKULAARGENEETILISED PROTSESSID Molekulaargeneetilised põhiprotsessid on: • replikatsioon ehk DNA süntees • transkriptsioon ehk RNA süntees • translatsioon ehk valgusüntees Nende kaudu kandub edasi.
Slide 1
MOLEKULAARGENEETILISED
PROTSESSID
Slide 2
Vali protsess:
REPLIKATSIOON
TRANSLATSIOON
TRANSLATSIOON
Slide 3
MOLEKULAARGENEETILISED
PROTSESSID
Molekulaargeneetilised põhiprotsessid on:
• replikatsioon ehk DNA süntees
• transkriptsioon ehk RNA süntees
• translatsioon ehk valgusüntees
Nende kaudu kandub edasi ja avaldub pärilik info.
TRANSKRIPTSIOON
REPLIKATSIOON
DNA
TRANSLATSIOON
RNA
VALK
Erinevalt teistest biosünteesidest on need matriitssünteesid, see tähendab, et DNA, RNA ja
valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA) ahelate alusel, mis määravad
sünteesitavate molekulide monomeerse järjestuse.
Transkriptsiooni käigus sünteesitakse rakutuumas paikneva DNA struktuuri alusel mRNA molekulid,
mis liiguvad tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse. Seal toimub translatsioon, mille tulemusena
saadakse mRNA nukleotiidsele järjestusele vastavad valgu molekulid.
Slide 4
TRANSKRIPTSIOON
Transkriptsioon on protsess, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela
nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub
rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm RNA-polümeraas.
Transkriptsiooni käigus keeratakse DNA biheeliks järk-järgult lahti ning
sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul.
Et RNA koostises on lämmastikalus tümiin asendunud uratsiiliga, siis rakendub
transkriptsioonil alljärgnev komplementaarsus:
DNA monomeer
adenosiinfosfaat
tümidiinfosfaat
tsütidiinfosfaat
guaniinfosfaat
RNA monomeer
A
T
C
G
U
A
G
C
uridiinfosfaat
adenosiinfosfaat
guaniinfosfaat
tsütidiinfosfaat
Transkriptsiooni alustamiseks peab ensüüm seostuma DNA nukleotiidse järjestusega, mida
nimetatakse promootoriks (geeni algusosa) . RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA
piirkonnani, mida nimetatakse terminaatoriks (geeni lõpp). Seal ensüüm eraldub DNA molekulist,
mis taastab oma endise kaksikspiraalse kuju ning sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraani
pooride tsütoplasmasse.
Slide 5
MUDELI KASUTAMINE
Lämmastikalus
Monosahhariid –
desoksüriboos
Käesolev mudel annab lihtsustatud ülevaate RNA molekuli sünteesist
ehk transkriptsioonist ning selgitab komplementaarsusprintsiipi
Vesiniksidemed
Animatsioon rakus näitab, millises raku
osas uuritav protsess toimub
Fosfaatrühm
Transkriptsiooni läbiviiv
ensüüm RNA-polümeraas,
mis keerab DNA kaksikspiraali järk-järgult lahti
vastavalt sellele, kas
valitud RNA nukleotiid oli
õige või mitte
RNA nukleotiidid, mille hulgast
tuleb valida DNA nukleotiidiga
komplementaarne. Selleks kliki
sobiva nukleotiidi ees oleval
roosal nupukesel
DNA transkribeeritav
ahel
Sünteesitav
RNA ahel
MOLEKULAARGENEETILISED
PROTSESSID
Slide 2
Vali protsess:
REPLIKATSIOON
TRANSLATSIOON
TRANSLATSIOON
Slide 3
MOLEKULAARGENEETILISED
PROTSESSID
Molekulaargeneetilised põhiprotsessid on:
• replikatsioon ehk DNA süntees
• transkriptsioon ehk RNA süntees
• translatsioon ehk valgusüntees
Nende kaudu kandub edasi ja avaldub pärilik info.
TRANSKRIPTSIOON
REPLIKATSIOON
DNA
TRANSLATSIOON
RNA
VALK
Erinevalt teistest biosünteesidest on need matriitssünteesid, see tähendab, et DNA, RNA ja
valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA) ahelate alusel, mis määravad
sünteesitavate molekulide monomeerse järjestuse.
Transkriptsiooni käigus sünteesitakse rakutuumas paikneva DNA struktuuri alusel mRNA molekulid,
mis liiguvad tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse. Seal toimub translatsioon, mille tulemusena
saadakse mRNA nukleotiidsele järjestusele vastavad valgu molekulid.
Slide 4
TRANSKRIPTSIOON
Transkriptsioon on protsess, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela
nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub
rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm RNA-polümeraas.
Transkriptsiooni käigus keeratakse DNA biheeliks järk-järgult lahti ning
sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul.
Et RNA koostises on lämmastikalus tümiin asendunud uratsiiliga, siis rakendub
transkriptsioonil alljärgnev komplementaarsus:
DNA monomeer
adenosiinfosfaat
tümidiinfosfaat
tsütidiinfosfaat
guaniinfosfaat
RNA monomeer
A
T
C
G
U
A
G
C
uridiinfosfaat
adenosiinfosfaat
guaniinfosfaat
tsütidiinfosfaat
Transkriptsiooni alustamiseks peab ensüüm seostuma DNA nukleotiidse järjestusega, mida
nimetatakse promootoriks (geeni algusosa) . RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA
piirkonnani, mida nimetatakse terminaatoriks (geeni lõpp). Seal ensüüm eraldub DNA molekulist,
mis taastab oma endise kaksikspiraalse kuju ning sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraani
pooride tsütoplasmasse.
Slide 5
MUDELI KASUTAMINE
Lämmastikalus
Monosahhariid –
desoksüriboos
Käesolev mudel annab lihtsustatud ülevaate RNA molekuli sünteesist
ehk transkriptsioonist ning selgitab komplementaarsusprintsiipi
Vesiniksidemed
Animatsioon rakus näitab, millises raku
osas uuritav protsess toimub
Fosfaatrühm
Transkriptsiooni läbiviiv
ensüüm RNA-polümeraas,
mis keerab DNA kaksikspiraali järk-järgult lahti
vastavalt sellele, kas
valitud RNA nukleotiid oli
õige või mitte
RNA nukleotiidid, mille hulgast
tuleb valida DNA nukleotiidiga
komplementaarne. Selleks kliki
sobiva nukleotiidi ees oleval
roosal nupukesel
DNA transkribeeritav
ahel
Sünteesitav
RNA ahel