Transcript Vaimu pärilikkusest

Mis põhjustab tusatuju?
Sulev Kõks
Tartu Ülikool
füsioloogia instituut
Siirdemeditsiini Tippkeskus
Terminoloogia
Tusatuju - düsfooria
 “Paha tuju”
 “Tuju langus”
 Meeleolu langus või tõus, meeleloluhäire
 Depressioon, mania
 Ärevushäired, ärevus, paanika

Terminoloogia
VAIM - vaimutoit, vaimuhaigused,
pimevaim, kurivaim
 “Näen vaime”
 Vaimude tund
 Vaim tuli peale
 Vaimne tervis, vaimuhaigused
 Emotsioonid, tunded

Vaim
Vaim – ingl k “mind”, koondab endasse
mõtlemise, tajud, emotsioonid, soovid ja
kujutlused
 Termin kirjeldamaks käitumist kõige
mitmekesisemal moel
 Tähistab ühte poolt organismist (keha ja
vaim)
 “Inimesele ainuomane”

I stereotüüp
I stereotüüp
“mul on tuju halb, sest mul on halb töö”
 “…loll ülemus”
 “… mul on tuju halb, sest ilm on halb”
__________________________________
 Meie tuju sõltub meist endist ja väljendab
meie arvamist teistest
 Kes suhtub teistesse hästi, on ka ise
rõõmus

Vaim vs käitumine

Sotsiaalsete normidega kontrollitud
tegevus


Soorollid, ülemus-alluv, viisakus, jne
Bioloogiline, kontrollitud looduslike
tegurite poolt

Söömiskäitumine, käitumine ohuolukorras,
sigimine, jne
Vaim ja keha
Keha, kehaehitus, jms omadused on
pärilikud
 Kehakaal
 Sportlikud võimed - treeningute sobivuse
planeerimine
 Bioloogilised “käega katsutavad”
nähtused on pärilikud
 Ka vaim on bioloogiline

Vaimu ase
Limbiline süsteem
Närvisüsteem
Regulatoorne süsteem
 Vastutab meie organismi talitluse
terviklikkuse eest
 Tagab kiire kohanemise
 Kontrollib aeglaseid süsteeme –hormoone
 Annab evolutsiooniliselt suure eelise

Närvisüsteem
Närvisüsteemis on 100 miljardit neuronit
ehk närvirakku
 100 000 000 000
 Neuroneid ümbritsevad gliarakud
 Neuroneid ühendavad sünapsid
 Igal neuronil 10 000 sünapsit
 Sünapseid seega 1 000 000 000 000 000

Neuron
Neuron ja sünapsid
Sünaps
II stereotüüp
II “põhjamaa” stereotüüp
Meil on pime ja vähe valgus, vähe päikest
 Me oleme tõredad ning kinnised
 Kõik see on tingitud väheset valgusest
________________________________
 Kui vähe seda valgust ikkagi on?
 Kohaliku looduse eripärad, eripärad kui
tugevus (ilus talv, ilus suvi)
 Kas me ikka oleme kinnised?

DNA
Geenid
Geen - pärilikuse baaselement, DNA osa
millest sünteesitakse RNA ja edasi valk
 Geenide ekspressioon
 Genoom - kogu DNA järjestus rakus,
inimesel 3 500 000 000 (3.5 Gbp), 24 000
geeni
 Kvantitatiivne geneetika

Geen -> DNA -> RNA -> valk -> metabolism
 Genoom – rakus eksiteeriva DNA kogum
 Transkriptoom – raku poolt toodetava RNA kogum
 Proteoom – raku poolt toodetavate valkude kogum
 Metaboloom – raku madalmolekularsete ühendite

kogum (7900 metaboliiti)

Epigeneetika – ei muutu DNA primaarne järjestus,
kuid muutub ekspressioon/fenotüüp

Metagenoomika – genoomi analüüs heterogeensel
materjalil (pinnas, soolesisu, mikrobioom jne)
Geenid
Epigeneetika
Imprinting
 IGF2, IGF2r

Genoomika vs proteoomika vs
metaboloomika
• erinev aeg
• erinev tundlikkus
• erinev tehnol tase
• erinevad meetodid
DNA, RNA
Valk
Metaboliit
Oomika – “kogumi” profiili määramine, terviklik
kirjeldamine; süsteemibioloogia; süsteemimeditsiin
Genoom arvudes







3.5 miljardit ACGT-d
Keskmine geen 2700 bp, suurim 2.4 M
düstrofiin
ca 24 000 geeni, arvati 80-140K
Enamike geenide puhul pole teada nende
funktsioon
1,5% genoomist on eksonid
24% genoomist intronid
74,5% on intergeenne DNA, enamasti
transposoonid (variatiivne)
Genoom arvudes







Geenirikkad (GC rikkad) alad vahelduvad
geenivaeste (AT) aladega
Vaheldumine nähtav mikroskoobis: GC hele ja
AT tumedam
Suurim kromosoom – 3168 geeni
Väikseim kromosoom - 344 geeni (21)
Chr 19 – tihedaim, chr Y – hõredaim (80 geeni)
99,5% on sarnasust kromosoomide vahel (vrdl
šimpansiga)
LINE1, Alu kordusjärjestused, endogeensed
retroviirused
III stereotüüp
III stereotüüp “teised on süüdi”
Mind kiusatakse
 Teistel “läheb” hästi, minul halvasti
 Teised ei tee midagi, mina rabelen ja teen
tööd
___________________________________
 Peab rohkem vaatama peeglisse
 Me oleme ise oma õnne sepad

Isiksus
Kalduvus teatud kindlal viisil käituda
 Püsiv
 Läbiv
 Universaalne
 Välja kujunenud väga varakult
 Väga stabiilne

Emotsioonid
Füsioloogiline valmisolek, käitumuslik
väljendumine, teadvustatav
Subjektiivse hinnangu andmine
Kaitsekohastumuslik reaktsioon
Alternatiivse strateegia kiire leidmine
Meeleolu
Kaitsereaktsioon aitamaks (kiiresti)
kohaneda muutuvate tingimustega
 Evolutsiooniliselt konserveerunud
 Oluline pole mitte vastava stiimuli
füüsikalised omadused, vaid pigem
vastava stiimuli tajumine
 Selle taju alusel formeerub hinnang – kas
otseselt või läbi mäletamise

Isiksus loomadel
Temperament, tegutsemisstiil, käitumuslik
sündroom
 “Coping style”
 Ajas püsiv füsioloogiline ja käitumuslik
vastus muutuvatele tingimustele
 Evolutsiooniliselt väga laialt levinud (ka
kalad, putukad jne)

Isiksus loomadel
Loomade käitumine on vähem paindlik ja
aimatav kui arvatud
 Isiksus on teatavate omavahel seotud
käitumiste kogum
 See tagab konservatiivsuse
 Evolutsiooniliselt on oluline strateegia mis
valitakse järglaste saamiseks

Isiksused loomadel

Proaktiivne








Aktiivsed
Agressiivsed
Pesaehitajad
Rutiinile kalduvus
Rigiidsus
Pindmised uudistajad
Riskialtid
Panustavad kiirele
edule

Reaktiivne








Passiivsed
Väheagressiivsed
Kehvad pesaehitajad
Rutiinivabad
Paindlikud
Detailsed uudistajad
Riskivältivad
Panustavad edule
tulevikus
Katselised andmed (metsas)
Esialgu domineerivad riske rohkem
võtvad, aktiivsemad
 Teatud aja pärast populatsioon
kollabeerub
 Suureneb alalhoidlike arvukus
 Eduks on vajalik ohtudega toimetulek
(hirm ja vältimine)

Katselised andmed (laboris)
“Julged” on aktiivsemad uudistajad
 Hirmule reageerivad füsioloogiliselt
tugevamini - agressioon
 Kiiremini kulli küünte vahele
 “Arad” hiired on rahulikud
 Väldivad ohtu, hirmule reaktsioon
füsioloogiliselt nõrk

IV stereotüüp
IV Stereotüüp
“oleme vähetähtsad ja väikesed”
 “me oleme palju kannatanud ja
kannatame veelgi”
__________________________________
 Võrrelge teiste riikide ajalooga
 Mitte riigi suurus vaid mõjukus on oluline
(Taani füüsikud)
 Julge unistada ja selle nimel töötada

Hirmu füsioloogia
Isegi laborirotid kardavad
kassi/kassihaisu
Hirmu ajal aktiveeritavad geenid
Nii tuvastasime mõned geenid, mis
võiksid formeerida “hirmuringi”
Teatavate komponentide eemaldamine
ringist
Volframiin
Volframiin
Tundmatu funktsiooniga valk
Inimestel defekti korral tekitab väga
tõsiseid häireid regulatoorsetes
süsteemides - EK ja NS
Hiir ei suuda adekvaatselt reageerida,
liigselt kartlik
Ajus on süsteem, mis aktiveeritakse et
“ületada hirmutunnet”
Rottide selektsioon
Näiteid inimesel
DRD4 2R, 4R või 7R VNTR alleelid
 7R ja 2R seotud ADHDga
 Tõsine käitumishäire ja probleem
 7R ja 2R on evolutsiooniliselt uued vormid
 40.000 - 50.000 aastat vana
 Arvatavalt seotud migratsiooniga

DRD4 geneetika
DRD4 biokeemia
DRD4 ja migratsioon
Kokkuvõtteks
Vaim on bioloogiline nähtus
 Vaim on universaalne, elusale omane
 Inimvaim on füsioloogiline funktsioon
 Vaim vajab hoolt nagu ka keha
 Meie tusatuju tuleb meist endist - see
näitab väsinud vaimu

“A new scientific truth does not triumph
by convincing its opponents and
making them see the light, but rather
because its opponents eventually die,
and a new generation grows up that is
familiar with it”
Max Planck surivoodil
Tänan tähelepanu eest !