Transcript oitsvad_taimed_ruumis
Slide 1
Õitsvad taimed ruumis
Esitluse koostas: Tiia Niiduviir
Materjal on osa sisehaljastuse kursuse
teemadest
Räpina 2006
1
Slide 2
Õitsemise saladus:
Inglise ja saksa teadlased avastasid, kuidas on taimedel tagatud
õigeaegne õitsemine õigel taimeosal, nimelt indutseerib väike,
lehtedes moodustuv molekul taime kasvukuhikus õite algmed.
Avastus selgitab, kuidas välissignaalid käivitavad õiealgmete
arengu, paljusid taimede õitsemine on ära määratud päeva
pikkusega *. Taimelehtede tundlikkust päevapikkusele teati juba
1930. aastatel, ning kuna õied tekivad tavaliselt
võrsetippudesse, siis järeldati, et lehtedes algav signaal peab
liikuma võrsetippu algmete moodustumiseks. /.../
Allikas: John Innes Centre koduleht
http://www.jic.ac.uk/corporate/media-and-public/currentreleases/050811.htm
2
Slide 3
Selleks, et õitseda, vajab taim:
piisavalt valgust
õiepungade moodustumise ajal korralikku
kastmist ja piserdamist
õiget väetamist (P,K)
õiepungades taime pole soovitav pöörata
(pungad pudenevad!)
õiget temperatuuri (näit. looduses oleneb
lillede õitseaeg eelkõige ilmadest,
õhutemperatuurist!)
3
Slide 4
Veel temperatuurist...
pungade puhkemise ajal võiks ruum olla
mõne kraadi võrra madalam tavalisest
toatemperatuurist – seega 16-18˚C, õitsemise
ajal soojem 18-22˚C;
pakasese ilmaga ostetud õitsev taim vajab
korralikku pakkimist ning peale toasooja
toomist mõne aja paberis seismist, et taim
temperatuurimuutustega paremini kohaneks
õitsemisjärgselt peaks laskma taimel 1-1,5
kuud puhata 2-3˚C kraadi võrra jahedamas
ruumis – sel ajal vähem kasta, mitte väetada!
4
Slide 5
Õitsemise kestuse järgi
jagunevad toataimed:
pikaajalised õitsejad:
- 1-3 nädalat (ratsuritäht, kliivia jt.)
- 1-3 kuud (flamingolill, säntpoolia, alpikann jt.)
lühiajalised õitsejad:
- alla 1 nädala (lehtkaktus, siilikkaktus jt.)
- üks öö (öökuninganna e. suureõieline
kuukaktus);üks päev (rooshibiski ja kannatuslille
üks õis)
5
Slide 6
Õitsemise sagedus
monokarpsed – 1 kord elus õitsevad
(agaav, ekmea)
polükarpsed – korduvalt
õitsevad ja viljuvad
(sidrunipuu, koralltomat)
Toatingimustes harva (vanemas eas)
õitsevad taimed on draakonipuud,
tääkliiliad jmt.
6
Slide 7
Lõhnavad ja lõhnatud õied
Lõhnadel on tähtis osa selles, kuidas
me tunnetame nähtusi ja situatsioone,
need äratavad mälestusi ning neid
leidub kõikjal , olenemata sellest, kas
me oleme sellest teadlikud või mitte.
Lõhnavate õitega toalilled on looduses
enamasti putuktolmlejad.
7
Slide 8
Õite aroom võib olla inimese
jaoks...
meeldiv (näit. sidrunipuu,
gardeenia, jasmiin, jt.)
ebameeldiv (näit.
stapeelia, titaanjuur jt.)
8
Slide 9
Lõhnatud õied
Mõnede toataimede õied on suured,
erakordselt värvikad (näit.
paradiisilinnulill, kannatuslill jt.)– nemad
on looduses lindtolmlejad
9
Slide 10
Valik silmatorkavamaid
õitsejaid toataimede hulgast:
Korallpõõsas – õisikud ilmuvad
allarippuvate roosade õisikuvarte otsa.
Õisikuvarrel on ülestikku mitu paberja
tekstuuriga kõrglehte, nende vahel
puhkevad suured ereroosade õisikute
kobarad
10
Slide 11
11
Slide 12
Valik silmatorkavaid õitsejaid...
Roniliilia – kroonlehed sarlakpunased,
südamik ja kroonlehtede servad
kuldkollased. Kõik kuus kroonlehte
keerduvad tagasi, puudutades vart. Õie
südamikust, kroonlehtede vahelt
kaarduvad välja pikad pilku köitvad
tolmukad
12
Slide 13
13
Slide 14
Valik silmatorkavaid õitsejaid...
Kannatuslill – õied ühekaupa,
rohekasvalgete kroonlehtede ning
sinaka, valge või purpurse neljarealise
lisakrooniga
14
Slide 15
15
Slide 16
Valik silmatorkavaid õitsejaid...
Ratsuritäht – õisikuvars pikk, selle
tipus suured kreemikad, valged,
punased või kahevärvilised kellukjad
õied
16
Slide 17
17
Slide 18
Valik silmatorkavaid õitejaid...
Kängurukäpp – püstine õisik, õied
viltjad, torujad, värvuselt punased,
kollased või oranzid, sarnanevad
känguru käpaga
18
Slide 19
19
Slide 20
Kasutatud kirjandus:
Bland Jane, Davidson William – Toataimed,
valik ja hooldamine, Varrak 2004
Lancaster, Biggs - Iga toataim õigel kohal,
Tallinn 2000
Nissen Donte - Toataimede piibel,
Sinisukk 2005
Roost Virve – Toalilled, Varrak 1980
Pildid internetist
20
Õitsvad taimed ruumis
Esitluse koostas: Tiia Niiduviir
Materjal on osa sisehaljastuse kursuse
teemadest
Räpina 2006
1
Slide 2
Õitsemise saladus:
Inglise ja saksa teadlased avastasid, kuidas on taimedel tagatud
õigeaegne õitsemine õigel taimeosal, nimelt indutseerib väike,
lehtedes moodustuv molekul taime kasvukuhikus õite algmed.
Avastus selgitab, kuidas välissignaalid käivitavad õiealgmete
arengu, paljusid taimede õitsemine on ära määratud päeva
pikkusega *. Taimelehtede tundlikkust päevapikkusele teati juba
1930. aastatel, ning kuna õied tekivad tavaliselt
võrsetippudesse, siis järeldati, et lehtedes algav signaal peab
liikuma võrsetippu algmete moodustumiseks. /.../
Allikas: John Innes Centre koduleht
http://www.jic.ac.uk/corporate/media-and-public/currentreleases/050811.htm
2
Slide 3
Selleks, et õitseda, vajab taim:
piisavalt valgust
õiepungade moodustumise ajal korralikku
kastmist ja piserdamist
õiget väetamist (P,K)
õiepungades taime pole soovitav pöörata
(pungad pudenevad!)
õiget temperatuuri (näit. looduses oleneb
lillede õitseaeg eelkõige ilmadest,
õhutemperatuurist!)
3
Slide 4
Veel temperatuurist...
pungade puhkemise ajal võiks ruum olla
mõne kraadi võrra madalam tavalisest
toatemperatuurist – seega 16-18˚C, õitsemise
ajal soojem 18-22˚C;
pakasese ilmaga ostetud õitsev taim vajab
korralikku pakkimist ning peale toasooja
toomist mõne aja paberis seismist, et taim
temperatuurimuutustega paremini kohaneks
õitsemisjärgselt peaks laskma taimel 1-1,5
kuud puhata 2-3˚C kraadi võrra jahedamas
ruumis – sel ajal vähem kasta, mitte väetada!
4
Slide 5
Õitsemise kestuse järgi
jagunevad toataimed:
pikaajalised õitsejad:
- 1-3 nädalat (ratsuritäht, kliivia jt.)
- 1-3 kuud (flamingolill, säntpoolia, alpikann jt.)
lühiajalised õitsejad:
- alla 1 nädala (lehtkaktus, siilikkaktus jt.)
- üks öö (öökuninganna e. suureõieline
kuukaktus);üks päev (rooshibiski ja kannatuslille
üks õis)
5
Slide 6
Õitsemise sagedus
monokarpsed – 1 kord elus õitsevad
(agaav, ekmea)
polükarpsed – korduvalt
õitsevad ja viljuvad
(sidrunipuu, koralltomat)
Toatingimustes harva (vanemas eas)
õitsevad taimed on draakonipuud,
tääkliiliad jmt.
6
Slide 7
Lõhnavad ja lõhnatud õied
Lõhnadel on tähtis osa selles, kuidas
me tunnetame nähtusi ja situatsioone,
need äratavad mälestusi ning neid
leidub kõikjal , olenemata sellest, kas
me oleme sellest teadlikud või mitte.
Lõhnavate õitega toalilled on looduses
enamasti putuktolmlejad.
7
Slide 8
Õite aroom võib olla inimese
jaoks...
meeldiv (näit. sidrunipuu,
gardeenia, jasmiin, jt.)
ebameeldiv (näit.
stapeelia, titaanjuur jt.)
8
Slide 9
Lõhnatud õied
Mõnede toataimede õied on suured,
erakordselt värvikad (näit.
paradiisilinnulill, kannatuslill jt.)– nemad
on looduses lindtolmlejad
9
Slide 10
Valik silmatorkavamaid
õitsejaid toataimede hulgast:
Korallpõõsas – õisikud ilmuvad
allarippuvate roosade õisikuvarte otsa.
Õisikuvarrel on ülestikku mitu paberja
tekstuuriga kõrglehte, nende vahel
puhkevad suured ereroosade õisikute
kobarad
10
Slide 11
11
Slide 12
Valik silmatorkavaid õitsejaid...
Roniliilia – kroonlehed sarlakpunased,
südamik ja kroonlehtede servad
kuldkollased. Kõik kuus kroonlehte
keerduvad tagasi, puudutades vart. Õie
südamikust, kroonlehtede vahelt
kaarduvad välja pikad pilku köitvad
tolmukad
12
Slide 13
13
Slide 14
Valik silmatorkavaid õitsejaid...
Kannatuslill – õied ühekaupa,
rohekasvalgete kroonlehtede ning
sinaka, valge või purpurse neljarealise
lisakrooniga
14
Slide 15
15
Slide 16
Valik silmatorkavaid õitsejaid...
Ratsuritäht – õisikuvars pikk, selle
tipus suured kreemikad, valged,
punased või kahevärvilised kellukjad
õied
16
Slide 17
17
Slide 18
Valik silmatorkavaid õitejaid...
Kängurukäpp – püstine õisik, õied
viltjad, torujad, värvuselt punased,
kollased või oranzid, sarnanevad
känguru käpaga
18
Slide 19
19
Slide 20
Kasutatud kirjandus:
Bland Jane, Davidson William – Toataimed,
valik ja hooldamine, Varrak 2004
Lancaster, Biggs - Iga toataim õigel kohal,
Tallinn 2000
Nissen Donte - Toataimede piibel,
Sinisukk 2005
Roost Virve – Toalilled, Varrak 1980
Pildid internetist
20