Transcript File

Sissejuhatus botaanikasse.
Õistaimede organid.
Karl Pütsepp
TTG 2014
Õistaimede organid
V
Õ
S
U
J
U
U
R
E
S
T
I
K
ÕIS
LEHT
VARS
JUUR
JUUR (Radix)
Ülesanded, ehitus ja liigitus.
Karl Pütsepp
2013
Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine
samadel tingimustel 3.0 Eesti CC BY-SA 3.0” alusel.
1. Mõiste
• Juur on harulise ehitusega
maasisene taimeorgan,
millel on tipmine
kasvukuhik.
• Juur ei kanna kunagi lehti,
ent võivad tekkida pungad,
millest arenevad
maapealsed võsud.
2. Juure ülesanded
• Taime kinnitamine mulda
• H₂O ja selles lahustunud mineraalainete
vastuvõtt ja transport võssu
• Säilitusorgan
• Vegetataiivse paljunemise vahend
JUUREVÖÖTMED – skeem
JUUREKARVAD
IMEVVÖÖDE
KASVUVÖÖDE
KASVUKUHIK
JUUREKÜBAR
4. Talitlus
• Vesi liigub juurde osmoosi teel.
• OSMOOS – nähtus, kus ainemolekulid liiguvad
läbi poolläbilaskva membraani suurema
kontsentratsiooniga lahuse suunas.
• Vesi liigub puidusoones ülespoole tänu
juurerõhule.
Vee liikumine juurde – skeem
5. Juurestik
• Kõik taime juured kokku moodustavad
juurestiku.
• Peajuur e skelettjuur
• Külgjuur e imijuur
JUUR – sammas- ja narmasjuurestik
6. Juuremuudendid
1.
2.
3.
4.
5.
6.
Säilitusjuured
Tõmbjuured
Seenjuur e mükoriisa
Õhujuured
Ronijuured
Tugijuured
7. Juurte kooselu teiste organismidega
• Mükoriisa e seenjuur – muundunud juur, mis
tekib seene ja taime kooselu tagajärjel juurte
läbipõimumisel seeneniitidega.
• Bakteritega – mügarbakterid (elavad kooselus
liblikõielistega juures asuvates mügarates)
8. Kasutamine
1.
2.
3.
4.
Toiduks inimestele ja loomadele
Tööstuses
Raviks
Takistavad erosiooni ja puhastavad mulda
VARS
• Vars võimaldab vees lahustunud ainete
liikumist taimes, lehtede sobivamat asetust
päikese suhtes, varuainete kogumist. Noortes
rohelistes vartes toimub fotosüntees.
Varre kasutamine
— Varsi kasutatakse toiduks (kartul, suhkruroost
suhkur) ja loomasöödaks;
— puitunud varsi aga mitmesugusel moel
ehituses ja tekstiilitööstuses (lina);
— keemiatööstuses toorainena (vaik, tõrv,
värvained);
— farmaatsias ravimite toorainena (näiteks
piimmahlad)
Leht (folium)
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Kastani_lehed.jpg
8.klass bioloogia
Karl Pütsepp 2013
Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile
viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti CC
BY-SA 3.0” alusel.
Mis on leht?
• Asub õhukeskkonnas
• Vegetatiivne organ
Lehe funktsioonid:
1. Fotosüntees
2. Transpiratsioon (vee aurumine lehe pinnalt)
Miks on vee aurumine lehe pinnalt vajalik?
V: paneb vee taimes ülespoole liikuma.
https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Leaf_Morphology.png
Lehe morfoloogia
LEGEND:
1 – pearood
2 – külgrood
3 – lehe serv
4 – lehelaba alus
5 – lehelaba tipp
Liht- ja liitlehed
https://en.wikipedia.org/wiki/File:Acer_platanoides_1aJPG.jpg
https://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Illustration_Sorbus_aucuparia0.j
Priestley katse
Õis ja vili
Õie ehitus, tüübid, õisikud. Õievalemid.
Ühe- ja mõlemasugulised taimed.
Tolmlemine. Viljad.
Karl Pütsepp
2013
Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine
samadel tingimustel 3.0 Eesti CC BY-SA 3.0” alusel.
1. Õis
• Õis on õistaime sugulise paljunemise organ.
• Pärast tolmlemist ja viljastumist tekivad õiest
seemned ja viljad.
•KASUTUSALA
Õite kasutamine:
NÄIDE
Esteetiline
Roose ja liiliaid on kasvatatud juba üle 2000 aasta
Meditsiinis
pärn, kummel
Vürtsidena
nelgipuu puhkemata õied
Parfümeerias
roosiõli
Toiduks
lillkapsa arenemata lihakad õisikud
ÕISI ON
MITMESUGUSEID.
2. Õisikud
• Õisik on õite kogumik
taimevarrel.
• Õite arv õisikus on
erinev: mõnest kümnete
tuhandeteni.
Õisikud on näiteks
põdrakanepil.
2.1. Õisikute bioloogiline tähtsus
• Õisikute bioloogiline tähtsus seisneb
tolmlemise tõenäosuse suurendamises.
Mida rohkem õisi ühel
taimel, seda suurem
tõenäosus, et mõni
putukas, seda
tolmeldab.
2.2. Õisikutüübid
kobar
Pea e tähk
pööris
tõlvik
nutt
korvik
kännas
sarikas
liitsarikas
urb
3. Õite ehitus
TÄHISED:
D – kroonleht
P – emakasuue
H – tolmukas
L – sigimik
O – seemnealge
C – tuppleht
B - õiepõhi
3.1. Emakas
A
B
C
D
A – emakasuue
B – emakakael
C – seemnealge
D – sigimik
Emakas (pistillum) on õistaimede
emassugurakke sisaldav organ, milles arenevad
seemnealgmed.
http://www.edplace.com/worksheet_preview.php?eId=1948&type=topic
3.2. Tolmukas
tolmukapea
tolmukaniit
Tolmukas on õie osa,
milles valmivad
tolmuterad e
isassugurakud.
Elektronmikroskoobis saab
näha tolmukapead ja sellel
asuvaid tolmuterasid.
4. Ühe- ja mõlemasugulised õied
• Vastavalt sellele, kas õies paiknevad nii emakas, kui ka
tolmukad, jaotatakse õied ühe- ja mõlemasuguliseks.
• Ühe- ehk lahksugulised õied on nt. sarapuul, kurgil.
• Kui emas- ja isasõied on ühel ja samal taimel, on taim
ühekojaline (tamm, lepp), kui erinevatel taimedel, siis
kahekojaline (pajud, murakas).
• Mõlemasugulised nt. toomingas.
6. Tolmlemine
• Tolmlemine – õietolmu kandumine tolmukalt
emakasuudmele. (õietolm = isassugurakkude
kogum)
tolmukapea
Tolmuterade levimine
t.-niit
emakas
TOLMLEMINE
ISETOLMLEMINE
RISTTOLMLEMINE
Putuk- ja tuultolmlemine
PUTUKTOLMLEMINE
• Enamik õistaimi.
• Õied eredavärvilised, et hästi silma paista.
• Sageli õisikud – suurem tõenäosus
tolmeldamisele.
• Õied lõhnavad ja sisaldavad tihti nektarit.
• Tolmuterad karedad või kleepuvad.
TUULTOLMLEJAD
• Õied väikesed, ilmetud, lõhnatud ja
taandarenenud õiekattega.
• Õietolmu rohkem, kui putukt.
• Tolmuterad kerged, väikesed ja kuivad.
• Tuulele avatud.
Kõrrelised on ühed
tuntumad
tuultolmlejad.
7. Viljastamine
• On munaraku ja seemneraku ühinemine.
• Kui tolmlemine on edukas st. kui tolmutera
jõuab emakasse, toimub viljastamine.
• Selle tulemusena areneb seeme.
• Seemnete arv sõltub seemnealgete arvust.
8. Vili
• Vili (fructus) on vaid õistaimedele omane
organ, mis sisaldab seemneid.
• Ülesandeks on seemne(te) kaitsmine.
Vilju on erinevaid.
Vilja teke
Viljade kasutamine ja tähtsus
1. Toiduks paljudele loomadele (sealhulgas
inimesele);
2. Toiduainete valmistamine (rapsiõli, kohv,
pipar);
Viljatüübid
• Lihakviljad (suur veesisaldus) – õun, tomat,
apelsin jne.
• Kuivviljad (madal veesisaldus) – hernes,
pähklid jne.
Marjad on lihakviljad.
Seeme
Mõiste, ehitus ja idanemine.
Karl Pütsepp
2013
Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine
samadel tingimustel 3.0 Eesti CC BY-SA 3.0” alusel.
1. Mõiste
• Seeme on seemnetaimede paljunemis- ja
levimisvahend.
1. Millised taimehõimkonnad kuuluvad
seemnetaimede hulka?
2. Seemne ehitus
• Seemnes paikneb uue taime alge e idu ja
toitekude (endosperm), mis on kaetud
seemnekattega.
• Idu koosneb iduvarrest, idulehest (või –
lehtedest) ja idupungast.
• Neist arenevad tulevase taime organid.
• Toitekoe moodustavad tärklis, valk ja
õlitilgakesed, nendest hakkabki arenev idu
toituma.
SEEMNE EHITUS
IDUPUNG
IDULEHT
SEEMNEKEST
IDUVARS
IDUJUUR
Seemne ehituse seos levimisviisiga
• Seemnete suurus ja varuainete hulk on seotud
taime levimisviisiga.
• Väikesed, väheste varuainetega seemned on
tavaliselt tuulleviga taimedel.
• Suured, rikkaliku toitainetehulga ja hästi
varustatud kaitse- ja levivahenditega varustatud
seemned on tavaliselt loomadega levivatel
taimedel.
• Tuullevivaid seemneid on taimel palju,
loomlevivaid vähe.
Kaheidulised ja üheidulised taimed
• Kahe idulehega taimedel (nt liblikõielised ja
korvõielised) paikneb toitainetevaru
idulehtedes.
• Paljude üheiduleheliste (nt kõrreliste)
seemnes paikneb toitekude väljaspool idu.
3. Seemnete koostis
• Seeme sisaldab nii orgaanilisi aineid (tärklis ja
valk) kui ka mineraalaineid.
• Kõiki neid aineid nimetatakse varuaineteks,
sest nad moodustavad toiduvaru idanevale
seemnele.
• Lisaks mineraalainetele, tärklise- ja
valguteradele sisaldavad seemned ka
õlitilgakesi (eriti lina, rapsi ja päevalille
seemnetes).
Seemnete koostis (%)
Seeme
H₂O
Valgud e
proteiinid
Rasvained
e lipiidid
Tärklis ja
tselluloos
Mineraalained
Nisuteris
11,9
18,2
1,6
66,6
1,7
Rukkiteris
12,8
13,2
1,7
70,4
1,9
Herneseemned
10,8
23,3
1,9
58,3
2,7
Linaseemned
8,9
22,8
34,4
19,2
4,2
Päevalilleseemned
6,7
26,3
44,3
29,7
3,5
• Võrdle rukki- ja päevalilleseemet.
4. Seemnete idanemine
4.1. Idanemistingimused
• Idanemiseks nimetatakse idu arenema
hakkamist seemnes.
• Seemned vajavad idanemiseks vett, soojust ja
õhku.
A H₂O kui seemne idanemistingimus
• Seemnepilu kaudu tungib seemnesse vesi.
• Vee toimel algab seemnes intensiivne
elutegevus.
https://www.youtube.com/watch?v=G2RuVxdr0mA
Vesi kui seemne idanemistingimus
• Varuained lagunevad ensüümide toimel
väiksemateks osadeks, mida kasutavad
paljunevad rakud.
• ENSÜÜM – valgud, mis kiirendavad
biokeemilisi reaktsioone organismis jäädes ise
muutumatuks (bioloogilised katalüsaatorid).
• Seeme paisub ja hakkab kasvama.
B Temperatuur kui seemne
idanemistingimus
• Kõigi eelnevate muutuste kulg sõltub
keskkonna temperatuurist.
• Eri liigid vajavad erinevat soojust.
• Rukis hakkab idanema, kui mullatemp. tõuseb
5 °C.
• Lõunamaise päritoluga kurk, aga 10 °C juures.
C O₂ kui seemne idanemistingimus
• Idanevad seemned hingavad ja tarbivad hapnikku ning
eraldavad keskkonda CO₂.
4.2. IDANEMISVÕIME
• Seemnete idanemisvõimeks nimetatakse seemnete
võimet pärast puhkeperioodi idaneda.
• Mõnest päevast (pappel, sidrunipuu) saja aastani
(ubapõõsas).
• Idanemisvõime teadmine on tähtis taimekasvatuses.
• Kui seemnete idanemisvõime on väike tuleb külviks
kasutada teisi seemneid.
Päevalilleseemnete idanemine
4.3. Pärast idanemist
• Fotosünteesimise algusega lõpeb
idanemisperiood.
• Idanenud seemnest saab noor taim, mis
kasvab ja areneb.
• KASVAMINE – organismi mõõtmete
suurenemine.
• ARENEMINE – organismi ehitus muutub
keerulisemaks.
5. Viljade – seemnete levimine
• Levi on taksoni või koosluse järk-järguline
laienemine. See jaguneb:
• Lähilevi – levised jäävad olemasoleva koosluse
piiridesse;
• Kauglevi – osa leviseid kantakse kooslusest
välja; see võimaldab geneetilise
informatsiooni vahetust teiste kooslustega
ning uute kasvukohtade hõivamist.
LEVIMISVIISID
•
•
•
•
•
Autohooria ehk iselevi (lemmalts);
Anemohooria ehk tuullevi (võilill);
Hüdrohooria ehk veelevi (valge vesiroos);
Zoohooria ehk loomlevi (pihlakas).
Levised ehk diaspoorid taimedel on viljad ja
seemned.
Võilille levised