Transcript Eri taimerühmade paljunemine

Eri taimerühmade paljunemine
Nii samblad kui ka sõnajalgtaimed on eostaimed,
st nad paljunevad ja levivad eostega.
 Eosed pole sugurakud ega ka seemened ning
nende abil paljunemine pole suguline
paljunemine.
 Eostaimedel arenevad ka sugurakud, kuid need
arenevad alles järgmises etapis, st eosest
arenenud uuel organismil.
 Seemneid eostaimedel ei arene.

Eostaimede paljunemine
Kõikide eostaimede elutsüklis saab eristada
kahte põhietappi: ühes moodustuvas eosed ja
teises sugurakud.
 Kõikide eostaimede viljastamiseks, st
sugurakkude ühinemiseks on vaja vett, sest
viburitega varustatud isassugurakud jõuavad
munarakuni vaid vees liikudes. Viljastatud
munarakust areneb uus taim, millel jällegi
arenevad eosed ning tsükkel kordub.

Mis on kõikidel eostaimel ühist?







Kollad, osjad ja sõnajalad ei arene mitte otse eosest, vaid
viljastatud munarakust.
Sõnajalgtaimedel valmib väga palju tolmpeeneid eoseid,
mis levivad tuulega emataimest kaugemale.
Sobivatesse kasvutingimustesse sattunud eos idaneb ja
sellest areneb väike eelleht.
Sõnajalal on see südamekujuline ja umbes 2 – 20 mm
suurune.
Eellehe alumisel pinnal arenevad isas- ja
emassuguorganid, ning nendes valmivad sugurakud.
Kuid erinevalt eostest peab kaks sugurakku enne liituma,
kui neist hakkab arenema uus organism.
Kui munarakk on viljastunud, areneb sellest uus
sõnajalgtaim ning sellega saab üks paljunemistsükkel täis
Sõnajalgtaimede paljunemine






Paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed
paljunevad ja levivad seemnetega.
Semnetega paljunemine on suguline paljunemine,
sest seemne areng algab sugurakkude ühinemisest,
st viljastamisest.
Sugurakud valmivad täiskasvanud taimedel isas- ja
emassuguorganeis.
Pärast sugurakkude ühinemist areneb seeme, milles
on taimealge ja ka toitekude.
Seemned on sageli varustatud karvakeste, tiivakeste
või haagikestega, mistõttu nende levimisvõimalused
on mitmekesisemad kui eostel.
Seemnetest kasvab uus taim, mis on vanema sarnane.
Seemnetaimede paljunemine
Seemnetaimed paljunemistsükkel on palju lühem
kui eostaimedel, seszt sugurakkude valmimiseks
pole vaja läbida eellehe etappi.
 Viljastamiseks pole vaja vett. Tolmuteras areneva
isassuguraku kannab munarakuni tuul, putukas
või mõni temast suurem loom. Viljastatud
munarakust areneb seeme ja seemnest taim.
 Seemnetaimede levikuvõimalused on
mitmekesisemad.

Seemnetaimede eelised võrreldes
eostaimedega








Isaskäbis valmivad tolmuterad
Tuul kannab need emaskäbi seemnealgmetele
Tolmuterast areneb tolmutoru, mis tungib
seemnealgmesse
Seemerakk liigub mööda tolmutoru muanrakuni ja
viljastab selle
Viljastatud munarakust ja seemnealgmes teistest
osadest hakkab arenema seeme
Paljasseemnetaimede seemend arenevad ja valmivad
katmatult käbisoomustel
Valminud seemned vabanevad käbist ja levivad
emastaimest kaugemale
Soodsates tingimustes seeme idaneb ja sellest
areneb uus taim
Katteseemnetaimede paljunemine







Tolmukates valmivad tolmuterad, mis kanduvad
emakasuudmele
Tolmuterast areneb tolmutoru, mis tungib seemealgmesse
Seemnerakk liigub mööda tolmutoru munarakuni ja
viljastab selle
Viljastatud munarakust ja seemnealgme tesitest osadest
hakkab arenema seeme
Seemned arenevad kaitstult emaka sees sigimikus. Samal
ajal muutub sigimik ja moodustab koos seemnetega vilja
Vilja sees seemned valmivad ja levivad emataimest
kaugemale
Soodsates tingimustes seeme idaneb ja sellest areneb
uus taim
Katteseemnetaimede paljunemistsükkel
Organismirühm
Paljunemisorganid
Tolmlemine ja levimine
Paljasseemnetaimed
•Paljunemisorganid on
käbid. Isaskäbides
moodustuvad tolmuterad
•Emakäbis asuvates
seemnealgmetes
moodustuad munarakud
•Paljasseemnetaimed on
kõik tuultolmlejad
•Seemned arenevad
katmatult käbisoomustel
•Seemned levivad peamiselt
tuulega, harvem loomadega
Katteseemnetaimed
•Paljunemisorganid on õied
•Õites asuvates tolmukates
valmivad tlmuterad ja
emakas asuvates
seemnealgmetes munarakud.
•Enamikul taimedel on
tolmukad ja emakad ühes
õies
•Vähesed on tuultolmlejad,
enamikul tolmeldavad õisi
putukad
•Seemend arenevad kinnises
emakas, kus nad on
välisolude eest paremini
kaitstud
•Katteseemnetaimede
seemned ja viljad ning nende
levimisvõimalused on väga
mitmekesised