Transcript Õis ja vili
Õis ja vili Õisi on mitmesuguseid Õis on taime sugulise paljunemise organiks, mille tolmukates valmivad tolmuterad. Emakas aga munarakud. Enamasi on õitesnii tolmukad kui ka emakas. Aga leidub ka taimi, millel on kehte moodi õisi (kurk, kõrvits). Silmatorkamatud ja väiksemad õied on neid tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks koondunud tihti kogumikesse ehk õisikutesse. Õie kuju reedab tolmlemiseviisi Seemned saavad areneda vaid siis, kui õis on tolmeldatud. Õitel on kujunenud selline ehitus, et paljunemine oleks võimalikult edukas. Esineb putuktolmlejaid ja tuultolmlejaid. Putuktolmlejad Õied sisaldavad putukate ligimeelditamiseks toitu (nektarit) On silmapaistvad Õied on suured ja värvilised Tolmukad ja emakas asuvad õie sisemuses Emakasuue on kleepuv Tolmukatel valmivad suuremad, kleepuvad tolmuterad Õies on meenäärmed, mis toodavad nektarit Kroonlehed on suured, värvilised Hästi lõhnavad Tuultolmlejad Õied väikesed Tolmukad ja emakas Silmatorkamatud Tuulele avatud ulatuvad õiest välja Emakas on sulgjas Tolmukates valmib palju väikseid kergeid tolmuteri Kroonlehed on väikesed, tagasihoidliku värvusega Lõhnatud Kuidas moodustuvad õitest viljad? Tolmutera satub sama liiki taime emakasuudmele – tolmuterast kasvab tolmutoru – seda mööda liigub seemnerakk munarakuni – toimub viljastumine – munarakk asub sigimiku seinale kinnituvas seemnealgmes – seemnealgmest kujunevad seemned – emakast saab viljakest Vilju on mitmesuguseid pärast viljastamist arenevad ja kasvavad seemned sigimiku sees, kuni saavad küpseks. Sigimik koos selles arenevate seemnetega moodustab vilja. Veesisalduse järgi jaotatakse viljad kuivviljadeks ja lihakviljadeks. Kuivviljadel veesisaldus vilja valmides väheneb, lihakviljadel suureneb. Kuivviljad on nt teraviljadel, päevalill Lihakviljad on nt kurk, tomat, jõhvikas Kui viljas olevad seemned on valmis, avanevad paljude taimede viljad ning seemned kukuvad välja. Nt hernel, oal, moonil Enamikul taimedel jäävad viljad siiski suletuks. Seemned saavad välja alles siis, kui vili laguneb, nt pähkel, teraviljad, mustikas, tamm, õunapuu. Miks peavad seemend levima? Valminud seemetest peavad kasvama uued taimed. Kui kõik taimed jääksid emataime lähedale, ei jätkuks kõigile valgust, ruumi, toitaineid. Et seda ei juhtuks, on taimedel välja kujunenud mitmesuguseid mooduseid viljade ja seemnete levitamiseks. Loomlevi – viljad ja seemned maitsvad, toitainerikkad. Seemned levivad loomade välaheidetega. Osadel viljadel on haakuvad karvakesed Tuullevi – viljad ja seemned on kerged, varustatud sageli ka lendtiibadega Veelevi – veekogude lähedal kasvavad taimed, viljadel ja seemnetel on õhuruumidega viljad ja seemned, et nad ei upuks. Iselevi – seemned paiskuvad ise välja kiirel avamisel taimest eemale.