Transcript Lehma tiinuse diagnoosimine

TIINUSE DIAGNOOSIMINE
LEHMAL
• Tähtsamaid tegevusi ahtruse tõrjel
• Mittetiinete loomade väljaselgitamine ja nendel
sigimatuse põhjuste kindlakstegemine
• Peab olema täpne (arsti autoriteet, majanduslik kahju)
• Kui kahtlus peaks uuesti kontrollima
TIINUSE DIAGNOOSIMINE LEHMAL
• ANAMNEES
a) Andmed poegimis- ja seemendusaja kohta
b) Inna tekkimine või puudumine pärast seemendust
• VÄLINE UURIMINE
a) Kaasajal harva kasutusel
b) Alates tiinuse teisest poolest on kõht paremal
pool välja kummunud ja kõhu piirjoon muutub
asümmeetriliseks. Kõhuseina võnkumine
c) Alates 6. tiinuskuust komplemine (põlveliigese ja
roidekaare vahelises piirkonnas)
Tiinusele osutavad järgmised tunnused:
1. inna puudumine pärast seemendust,
2. isu ja toitumuse paranemine,
3. looma muutumine rahulikumaks ja kiirem
väsimine,
4. piimatoodangu vähenemine ja kinnijäämine,
5. piima omaduste muutumine,
6. välissuguelundite ja udara tursumine,
7. udara suurenemine,
8. kõhu suurenemine
• VAGINAALNE UURIMINE
Ei oma lehma puhul praktilist tähtsust
• REKTAALNE UURIMINE
a) Kõige laialdasemalt kasutatav ja kõige täpsem meetod
b) Võimaldab välja selgitada ka sigimatuse põhjusi
c) Põhineb suguelundite morfoloogiliste ja topograafiliste
muutuste kindlakstegemisel
d) Iseloomulike muutuste leidmine eelkõige emaka juures
e) Tiinuse puudumisel palpeeritakse ka munasarju ja teisi
suguelundeid
f) Mõnikord vajalik ka emakaarterite uurimine
EELTINGIMUSEKS OSKUS LEIDA
EMAKAT, EMAKAARTEREID JA
MUNASARJU, TEADA NENDE
NORMAALSET ASENDIT JA
SEISUNDIT MITTETIINEL LEHMAL JA
MUUTUSI TIINUSE KORRAL
• Emakaarterite uurimine tiinuse diagnoosimisel oluline,
sest emaka verevarustuse suurenemise tagajärjel
tiinusajal suureneb nende läbimõõt, õheneb arteri sein ja
tekib iseloomulik surin e. vibratsioon
• Mittetiinel loomal on emakaarteri Ø 4 – 5 mm
• Alates 3 – 4 tiinuskuust ca 1 cm ja tiinuse
lõpul kuni 18 mm
• Surinat võimalik tunda alates neljandast
tiinuskuust
• Normaalne mitetiine emakas: asetseb enam vähem
kogu ulatuses vaagnaõõnes (mullikatel), korduvalt
poeginutel osaliselt kõhuõõnes.
• Palpeerimisel selgelt tunda bifurkatsioonivagu
• Sarved enam vähem ühesuguse suuruse, kuju ja
konsistentsiga, ei sisalda vedelikku
• Korduvalt poeginud lehmadel üks sarv teisest veidi
suurem
• Palpeerimisel emakas tõmbub kokku (kontraheerub)
ja selle tõttu suureneb veidi ja muutub kõvemaks.
Pärast selle toimumist on kõige parem sarvi võrrelda
TIINUSE DIAGNOOSIMINE KUUDE LÕIKES
• I kuu tiinust:
- Emakas pole veel tiinusest tingitud muutusi.
- Bifurkatsioon hästi tunda, loodet sisaldav emakasarv on mittetiinest
emakasarvest kuni 1.5 korda jämedam ja tema sein õhem.
- Palpeerimisel tiine emakasarv ei kontaheeru või teeb seda nõrgalt.
- Tiine sarve laienenud osas võimalik tunda fluktuatsiooni.
- Esmastiinuse korral võimalik tunda ka ca tuvimuna suurust lootepõit.
- Munasarjas kollakeha.
• II kuud tiinust:
-
Emakas enamasti laskunud kõhuõõnde
Tiine emakasarv 3 – 4 sõrme laiune ja mittetiinest 2 – 3 korda suurem
Ka mittetiine sarv ca 2 korda suurem kui normaalne mittetiine emaka korral
Bifurkatsioonivagu eristatav
Tiine sarve seinad märgatavalt õhenenud, selgelt tuntav fluktuatsioon
Emakas ei kontraheeru
Lootevedelikku on ca 0.3 – 0.5 l
• III kuud tiinust:
-
Emakas kõhuõõnes ja on käega vaevalt haaratav
Tiine emakasarv on loodet mittesisaldavast 3 – 4 korda suurem ja
peopesa laiune
Emakasein tuntavalt õhenenud ja bifurkatsioon nõrgalt tunda
Mõnikord võib tunda ka loodet
• IV kuud tiinust:
- Emakas kõhuõõnes ja käega pole võimalik teda ümber haarata
- Bifurkatsioon vaevalt tuntav
- palpeerimisel tunda platsentoome (oasuurused) ja loodet
- Lootevedeliku 3 – 4 l ja tunda on tiine sarve poolse emakaarteri surin
• V kuud tiinust:
- Emakas kõhuõõnes, kombelda võimalik emaka kaudaalset osa
- Bifurkatsioon pole tuntav, platsentoomid tammetõru suurused
- Kuna emakas sügaval kõhuõõnes pole loodet võimalik palpeerida
- Tiine sarve poolne emakaarter pliiatsijämedune ja mõningast
vibratsiooni võib täheldada ka mittetiine sarve poolses arteris
- Võib segi ajada püometraga (mädaemakas)
• VI kuud tiinust:
- Emakas sügaval kõhuõõnes ja loodet pole võimalik alati kombelda
- Platsentoomid tuvimunasuurused
- Tiine sarve poolne emakaarter on sõrmejämedune (10 – 13 mm),
vibratsioon tuntav mõlemas arteris
• VII kuud tiinust:
- Loode asub vaagna lähedal, platsentoomid kanamuna
suurused, emakaarterid sõrmejämedused (12 – 15 mm) ja
mõlemas vibratsioon
• VIII ja IX kuud tiinust:
- Loode vaagna läheduses või osaliselt vaagnas
70 päeva tiinust
90 päeva tiinust
110 päeva tiinust
Tiinuse lõpp (ca 8 tiinuskuu)
37. päevane tiinus
60. päevane tiinus
105 päeva tiinust
105 päevane loode
Loote soo määramine:
Pärast 50’ndat tiinuspäeva genitaalköbru asukoha
määramise teel (emasloode) ja munadikoti arenemise järgi
(isasloode)
Kogemuse olemasolu korral usaldusväärne (92 – 100%)
Vaatlema peab loote ventraalset kehapinda
Vanematel ja suurematel loomadel (Holstein) alates 55 päevast
kuni 70 tiinuspäevani, väiksematel loomadel 55 – 80 tiinuspäev)
a)
b)
Kaks faktorit mis mõjutavad tulemust:
Loote suurenedes on järjest raskem liigutada andurit nii et
saavutame soovitud kujutise
Vanematel ja suurema kehamassiga loomadel langeb emakasarv
kõhuõõnde varem, mis teeb protseduuri ilma emakat tõstmata
võimatuks
A
B
Loote vanuse määramine:
• vajalik abordi ja enneaegse sünnituse korral
• Otsustatakse loote pikkuse ja kaalu ning karvastikuga kattumise järgi
• Pikkuse ja kaalu järgi ainult tiinuse esimesel poolel
• Tiinuse teisel poolel karvkatte arengu järgi
1 kuu tiinust: koorionihatud puuduvad amnion pingul täis vedelikku ja
selle sees ca 1 cm pikune loode
2 kuud tiinust: kotüledoonid täheldatavad, lootevedelikku 200 ml, loote
pikkus 6 – 7 cm, kaal 17 – 18g. Näha välissuguelundite ja udara alged,
kõik elundid moodustunud ja lootel veisele iseloomulik kuju
3 kuud tiinust: kotüledoonide läbimõõt 2 – 3 cm amnioni ja
allantoisipõies kokku 0.5 – 1 l vedelikku. Loode 14 – 17 cm pikk ja kaal
140 – 150 g. Munandikott selgelt eristatav
4 kuud tiinust: pikkus 24 – 27 cm, kaal 1 – 2 kg, lootevedelikku 3 – 3.5
l millest 2.5 l amnionivedelikku
5 kuud tiinust: platsentoomid omandanud poole lõplikust suurusest
(5x7 cm). Loote pikkus 35 – 40 cm kaal 3 – 4 kg. Karvad mokkadel,
lühikesed ripsmed ülalaul, suguelundid ja nisad hästi eristatavad.
Isaslootel munandid munandikotis. Lootevedelikku 4 – 8 l.
6 kuud tiinust: pikkust 50 – 60 cm, kaal 4 – 5 kg. Mokkadel tihedad
karvad, ülalaul tihedad lühikesed ripsmed, kulmudel üksikud karvad,
karvad sabatipul. Lootevedelikku 4 – 8 l.
7 kuud tiinust: pikkus 65 – 70 cm, kaal 13 – 14 kg, karvakte hästi
väljakujunenud mokkadel, kulmudel laugudel, jäsemete distaalsetel
osadel ja sabaotsas. Lootevedelikku 6.5 – 8.5 l.
8 kuud tiinust: pikkus 65 – 75 cm, kaal 18 – 20 kg. Karvad kõrvade
servadel. Tihe lühike karvkate kogu kehal, eriti seljal kaelal ja
kõrvadel, lootevedelikku 8 – 12 l.
9 kuud tiinust: pikkus 80 – 100 cm, kaal 35 – 50 kg. Loote kaal tiinuse
lõpul ja ka sünnikaal on 7 – 8% emalooma kaalust, esmastiinuse
korral 8% ja korduva tiinuse puhul 7 – 7.5%