Transcript Seeme. Vegetatiivne paljunemine

Seeme on paljasseemne- ja
katteseemnetaimede paljunemis- ja
levimisvahend.
 Seemnes paikneb uue taime alge (idu ehk
loode) ja toitainevaru ning seda katab
tugev kest.
 Peamisteks varuaineteks on tärklis ja
valk, paljudel taimedel ka õlid.

Idul võib olla üks või kaks idulehte.
 Selle järgi jaotataksegi taimed kahe- ja
üheidulehelisteks.
 Kahe idulehega taimedel paikneb
toitainevaru idulehtedes.
 Paljudel üheidulehelistel aga väljaspool
idu.

Väiksed, toitainetega napilt varustatud
semned on tavaliselt tuulega levivatel
taimedel ja neid moodustub alati palju.
 Suuri, rikkaliku toitainehulga ja hästi
varustatud kaitse- ja levimisvahenditega
seemneid tekib tunduvalt vähem.
Tavaliselt levivad loomadega.

Ka seemned puhkavad
Kui seeme taimest vabaneb, on selles väga
vähe vett. Sellist veesisaldust aitab taimes
hoida tugev kest. Kuivas seemens on
ainevahetus aeglane ja loode ei alust kasvu,
kuid säilib kaua idanemisvõimelisena.
Mõnede taimede seemned võivad
ebasoodsates tingimustes jääda isegi
aastateks puhkeolekusse ning hakata
idanema alles siis, kui uue taimepõlvkonna
kasvuks on kõige paremad tingimused.
Kuidas seeme idaneb?
Idanemiseks nimetatakse idu arenema
hakkamist seemes.
 Seeme hakkab idanema siis, kui
tingimusd in kasvuks soodsad.
 Idanemiseks on vaja:
a. Soojust
b. Piisavalt niiskust
c. Hapnikku

Taim hakkab idanema siis kui seemnesse
tungib vesi, seeme paisub ning kest lõheneb.
Kõigepealt kasvab välja idujuur, mis tungib
allapoole mulda, ja seejärel võsu, mis
suundub ülespoole.
 Mulda tunginud idujuur hakkab sealt
omastama vett ja mineraalaineid, valguse
kätte jõudnud võsu hakkab fotosünteesima.
 Fotosünteesimise algusega lõpeb
idaneisperiood.

Kasvades taime mõõtmed suurenevad.
Osa rakke jaguneb ja suureneb ning
seetõttu taim kasvabki pikemaks ja
jämedamaks.
 Arenedes muutuvad rakkude ja
taimeosade kuju ning ülesanded.
 Kasvamine ja arenemine on omavahel
tihedalt seotud.

Taime kasvuks vajalikud
mineraalained





Selleks, et kasvada, õitseda ja seemneid
moodustada, peab taim mullast peale vee
saama veel mitmesuguseid mineraalaineid.
Suuremas koguses vajab taim: lämmastiku-,
fosfori- ja kaaliumisoolasid.
N – valkude tähtis koostisosa, ka
pärilikkuseaine koostises
P – keskne roll raku energiavahetuses, ka
pärilikkuseaine koostises
K – hingamiseks ja fotosünteesiks vajalik
Vegetatiivne paljunemine
Peale sugulise, st seemnetega
paljunemise, paljunevad paljud õistaimed
paljuneda mittesuguliselt ehk
vegetatiivselt.
 Vegetatiivsel paljunemisel areneb uus
taim mingist vanemtaime osast.
 Nt juurte, varte, lehtede või nende
osadega.

Vegetatiivse paljunemise korral on
järglased oma vanemaga täpseöt
ühesugused.
 Toimub väga kiirelt, sõltub vähe
ilmastkust.

Suguline paljunemine
Vegetatiivne paljunemine
Järglased arenevad viljastatud
munarakust, mis paikneb õies
Järglased arenevad mõnest vanemtaime
kasvuorgani osast
Järglased erinevad pärilikelt omadustelt
vanemtaimest ja üksteisest
Järglased sarnanevad pärilikelt
omadustelt vanemtaimega ja omavahel
Järglased võivad kasvada vanemtaimest
kaugel
Järglased kasvavad vanemate lähedal
Kiiresti moodustub palju järglasi
Taimede paljundamine

Taimekasvatajad kasutavad just
vegetatiivset paljunemist, et saada palju
ühesuguste omadustega taimi.