Transcript Õistaimede organid ja koed

ÕISTAIMEDE ORGANID JA KOED
Nii nagu loomadel, saab ka taimedel eristada
erinevaid kindla ehituse ja ülesandega osi ehk
organeid.
 Taimel on need: juur, vars, leht, õis ja vili
 Kui loomadel ei ole organid palja silmaga näha,
siis taimedel on enamik organeid silmaga
nähtavad.
 Maa – aluse osa moodustavad juured.
 Maapealse osa moodustavad vars, pungad, lehed,
õied, viljad – seda nimetatakse võsuks.

Juur varustab taime vee ja selles lahustunud
ainetega
 Leht valmistab toitaineid
 Vars kannab toitained laiali ja toetab taime
 Õis on sugulise paljunemise organiks,
võimaldades taimel seemnetega paljuneda

MIS ON KUDE
Rakk – kude- organ
 Koeks nimetatakse ühetaolise ehitusega rakkude
rühma, mis täidab üht kindlat ülesannet.
 Kõigil taimedel on väljakujunemata rakke, mis
on võimelised kiirsti paljunema, nt
kambiumirakud – nendest kujunevad aja jooksul
kindla ehituse ja ülesandega koed.
 Tähtsamad väljakujunenud taimekoed on katte-,
põhi- ja juhtkude (need esinevad kõigis
organites).

KATTEKUDE







Taimedel täidab kaitseülesannet tihedalt üksteise
kõrval asuvatest rakkudest kiht, so kattekude.
See katab kõiki taimeosi.
See kude on värvusetu, sest see ei sisalda kloroplaste.
Kaitseb taime nii mehaaniliste vigastuste kui ka
kahjurite eest.
Varre ja lehtede kattekude reguleerib vee
aurustumist taimest, gaaside liikumist taime ja sealt
välja.
Osadel taimedel arenevad kattekoerakkudest välja
karvad e väljakasved
Taime kaitseb liigse veekao eest ka värvitu vahakiht
(kattekoe rakud eritavad seda taime pinnale)
PÕHIKUDE








Paikneb kattekoe all
Seda leidub ka sisemiste kudede vahel
Enamik põhikoe rakke on õhukese kesta ja suure
vakuooliga
Noortele taimedele annab tugevuse peamiselt
rakusisene rõhk
Vanematel taimedel põhikoe rakkude kestad
paksenevad ning toestavad rakku
Neis rakkudes valmistatakse ja säilitatakse taimele
vajalikke toitaineid
Seal asuvad kloroplastid ja neis toimub fotosüntees
Varuained kogunevad eeskätt juure (porgand)
jämenenud maa – aluse varre (nt kartul) ning viljade
ja seemnete (nt õuna, herne) põhikoerakkudesse
JUHTKUDE






Vedelikke on vaja transportida pidevalt taime ühest
osast teise. Taimede rakukestad ja - membraanid aga
takistavad vedelike liikumist
Arenenumatel taimedel on osa rakke torutaoliselt
ühinenud ning moodustavad loomade veresooni
meenutava võrgustiku – juhtkoe
Seda mööda voolavad vedelikud peaaegu
takistamatult ja taime varustamine toitainetega
kiireneb tunduvalt
Juhtkude osaleb ka taime toestamisel. Seda
ülesannet täidavad pikad puitnud kestaga surnud
juhtkoerakud.
Juures asub juhtkude keskosas.
Rohtaime varres moodustavad juhtkoerakud
kogumikke,mida nimetatakse juhtkimpudeks.
JUHTKUDE
Koosneb peamiselt puidu- ja niineosast.
 Pikad õõnsad puidu – ja niinerakud on otsapidi
ühendatud ja neid mööda saavad kergesti liikuda
vesi ja lehtedes valmistatud toitained.
 Need juhteteed ulatuvad juuretipust läbi varre
igasse taimeossa.

NB

a.
b.
c.

a.
b.
c.

a.
b.
c.
Leht:
Kattekude – kaitse ja gaasivahetus
Põhikude – fotosüntees
Juhtkude – ainete transportimine, tugiülesanne
Vars:
Kattekude – kaitse ja gaasivahetud
Põhikude – säilitus – ja tugiülesanne
Juhtkude – ainete transportimine, tugiülesanne
Juur:
Kattekude – kaitse ning mullast vee ja selles
lahustunud mineraalainete omastamine
Põhikude – säilitus- ja tugiülesanne
Juhtkude – ainete transportimine, tugiülesanne