Õitsvad taimed ruumis Esitluse koostas: Tiia Niiduviir Materjal on osa sisehaljastuse kursuse teemadest Räpina Aianduskool 2007
Download ReportTranscript Õitsvad taimed ruumis Esitluse koostas: Tiia Niiduviir Materjal on osa sisehaljastuse kursuse teemadest Räpina Aianduskool 2007
Slide 1
Õitsvad taimed ruumis
Esitluse koostas: Tiia Niiduviir
Materjal on osa sisehaljastuse kursuse
teemadest
Räpina Aianduskool 2007
1
Slide 2
Õitsemise saladus:
Inglise ja saksa teadlased avastasid, kuidas on taimedel
tagatud õigeaegne õitsemine õigel taimeosal, nimelt
indutseerib väike, lehtedes moodustuv molekul taime
kasvukuhikus õite algmed.
Avastus selgitab, kuidas välissignaalid käivitavad õiealgmete
arengu, paljusid taimede õitsemine on ära määratud päeva
pikkusega.
Taimelehtede tundlikkust päevapikkusele teati juba 1930.
aastatel, ning kuna õied tekivad tavaliselt võrsetippudesse,
siis järeldati, et lehtedes algav signaal peab liikuma
võrsetippu algmete moodustumiseks. /.../
Allikas: John Innes Centre koduleht:
http://www.jic.ac.uk/corporate/media-and-public/currentreleases/050811.htm
2
Slide 3
Selleks, et õitseda, vajab taim:
piisavalt valgust
õiepungade moodustumise ajal korralikku
kastmist ja piserdamist
õiget väetamist (P,K)
õiepungades taime pole soovitav pöörata
(pungad pudenevad!)
õiget temperatuuri (näit. looduses oleneb
lillede õitseaeg eelkõige ilmadest,
õhutemperatuurist!)
3
Slide 4
Veel temperatuurist...
pungade puhkemise ajal võiks ruum olla
mõne kraadi võrra madalam tavalisest
toatemperatuurist – seega 16-18˚C, õitsemise
ajal soojem 18-22˚C;
pakasese ilmaga ostetud õitsev taim vajab
korralikku pakkimist ning peale toasooja
toomist mõne aja paberis seismist, et taim
temperatuurimuutustega paremini kohaneks
õitsemisjärgselt peaks laskma taimel 1-1,5
kuud puhata 2-3˚C kraadi võrra jahedamas
ruumis – sel ajal vähem kasta, mitte väetada!
4
Slide 5
Õitsemise kestuse järgi
jagunevad toataimed:
Pikaajalised õitsejad:
1-3 nädalat (ratsuritäht, kliivia jt.)
1-3 kuud (flamingolill, säntpoolia, alpikann jt.)
Lühiajalised õitsejad:
alla 1 nädala (lehtkaktus, siilikkaktus jt.)
üks öö (öökuninganna e. suureõieline
kuukaktus); üks päev (rooshibiski ja kannatuslille
üks õis)
5
Slide 6
Õitsemise sagedus
monokarpsed – 1 kord elus
õitsevad (agaav, ekmea)
polükarpsed – korduvalt
õitsevad ja viljuvad
(sidrunipuu, koralltomat)
- Toatingimustes harva (vanemas eas) õitsevad taimed on
draakonipuud, tääkliiliad jmt.
6
Slide 7
Lõhnavad ja lõhnatud õied
Lõhnadel on tähtis osa selles, kuidas
me tunnetame nähtusi ja situatsioone,
need äratavad mälestusi ning neid
leidub kõikjal , olenemata sellest, kas
me oleme sellest teadlikud või mitte.
Lõhnavate õitega toalilled on looduses
enamasti putuktolmlejad.
7
Slide 8
Õite aroom võib olla inimese
jaoks...
meeldiv (näit. sidrunipuu,
gardeenia, jasmiin, jt.)
ebameeldiv (näit.
stapeelia, titaanjuur jt.)
8
Slide 9
Lõhnatud õied
Mõnede toataimede
õied on suured,
erakordselt värvikad
(näit. paradiisilinnulill,
kannatuslill jt.) –
nemad on looduses
lindtolmlejad
9
Slide 10
Valik silmatorkavamaid
õitsejaid toataimede hulgast:
Korallpõõsas –
õisikud ilmuvad
allarippuvate roosade
õisikuvarte otsa.
Õisikuvarrel on
ülestikku mitu paberja
tekstuuriga kõrglehte,
nende vahel puhkevad
suured ereroosade
õisikute kobarad
10
Slide 11
Valik silmatorkavaid õitsejaid...
Roniliilia – kroonlehed sarlakpunased,
südamik ja kroonlehtede servad
kuldkollased. Kõik kuus kroonlehte
keerduvad tagasi, puudutades vart. Õie
südamikust, kroonlehtede vahelt
kaarduvad välja pikad pilku köitvad
tolmukad.
11
Slide 12
Roniliilia
12
Slide 13
Valik silmatorkavaid õitsejaid...
Kannatuslill –
õied ühekaupa,
rohekasvalgete
kroonlehtede ning
sinaka, valge või
purpurse
neljarealise
lisakrooniga
13
Slide 14
Valik silmatorkavaid õitsejaid...
Ratsuritäht –
õisikuvars pikk,
selle tipus suured
kreemikad,
valged, punased
või kahevärvilised
kellukjad õied
14
Slide 15
Valik silmatorkavaid õitsejaid...
Kängurukäpp –
püstine õisik, õied
viltjad, torujad,
värvuselt
punased, kollased
või oranzid,
sarnanevad
känguru käpaga
15
Slide 16
Kasutatud kirjandus:
Bland, Jane & Davidson, William – Toataimed,
valik ja hooldamine, Varrak 2004
Lancaster, Biggs - Iga toataim õigel kohal,
Tallinn 2000
Nissen, Donte - Toataimede piibel,
Sinisukk 2005
Roost, Virve – Toalilled, Varrak 1980
Pildid internetist
16
Slide 17
Tagasiside:
Mis taim see on ja
millist nõuannet
annaksid selle
taime hooldajale?
17
Slide 18
Kes õitseb?
18
Slide 19
Kes õitseb?
19
Slide 20
Tänan vaatamast!
20
Õitsvad taimed ruumis
Esitluse koostas: Tiia Niiduviir
Materjal on osa sisehaljastuse kursuse
teemadest
Räpina Aianduskool 2007
1
Slide 2
Õitsemise saladus:
Inglise ja saksa teadlased avastasid, kuidas on taimedel
tagatud õigeaegne õitsemine õigel taimeosal, nimelt
indutseerib väike, lehtedes moodustuv molekul taime
kasvukuhikus õite algmed.
Avastus selgitab, kuidas välissignaalid käivitavad õiealgmete
arengu, paljusid taimede õitsemine on ära määratud päeva
pikkusega.
Taimelehtede tundlikkust päevapikkusele teati juba 1930.
aastatel, ning kuna õied tekivad tavaliselt võrsetippudesse,
siis järeldati, et lehtedes algav signaal peab liikuma
võrsetippu algmete moodustumiseks. /.../
Allikas: John Innes Centre koduleht:
http://www.jic.ac.uk/corporate/media-and-public/currentreleases/050811.htm
2
Slide 3
Selleks, et õitseda, vajab taim:
piisavalt valgust
õiepungade moodustumise ajal korralikku
kastmist ja piserdamist
õiget väetamist (P,K)
õiepungades taime pole soovitav pöörata
(pungad pudenevad!)
õiget temperatuuri (näit. looduses oleneb
lillede õitseaeg eelkõige ilmadest,
õhutemperatuurist!)
3
Slide 4
Veel temperatuurist...
pungade puhkemise ajal võiks ruum olla
mõne kraadi võrra madalam tavalisest
toatemperatuurist – seega 16-18˚C, õitsemise
ajal soojem 18-22˚C;
pakasese ilmaga ostetud õitsev taim vajab
korralikku pakkimist ning peale toasooja
toomist mõne aja paberis seismist, et taim
temperatuurimuutustega paremini kohaneks
õitsemisjärgselt peaks laskma taimel 1-1,5
kuud puhata 2-3˚C kraadi võrra jahedamas
ruumis – sel ajal vähem kasta, mitte väetada!
4
Slide 5
Õitsemise kestuse järgi
jagunevad toataimed:
Pikaajalised õitsejad:
1-3 nädalat (ratsuritäht, kliivia jt.)
1-3 kuud (flamingolill, säntpoolia, alpikann jt.)
Lühiajalised õitsejad:
alla 1 nädala (lehtkaktus, siilikkaktus jt.)
üks öö (öökuninganna e. suureõieline
kuukaktus); üks päev (rooshibiski ja kannatuslille
üks õis)
5
Slide 6
Õitsemise sagedus
monokarpsed – 1 kord elus
õitsevad (agaav, ekmea)
polükarpsed – korduvalt
õitsevad ja viljuvad
(sidrunipuu, koralltomat)
- Toatingimustes harva (vanemas eas) õitsevad taimed on
draakonipuud, tääkliiliad jmt.
6
Slide 7
Lõhnavad ja lõhnatud õied
Lõhnadel on tähtis osa selles, kuidas
me tunnetame nähtusi ja situatsioone,
need äratavad mälestusi ning neid
leidub kõikjal , olenemata sellest, kas
me oleme sellest teadlikud või mitte.
Lõhnavate õitega toalilled on looduses
enamasti putuktolmlejad.
7
Slide 8
Õite aroom võib olla inimese
jaoks...
meeldiv (näit. sidrunipuu,
gardeenia, jasmiin, jt.)
ebameeldiv (näit.
stapeelia, titaanjuur jt.)
8
Slide 9
Lõhnatud õied
Mõnede toataimede
õied on suured,
erakordselt värvikad
(näit. paradiisilinnulill,
kannatuslill jt.) –
nemad on looduses
lindtolmlejad
9
Slide 10
Valik silmatorkavamaid
õitsejaid toataimede hulgast:
Korallpõõsas –
õisikud ilmuvad
allarippuvate roosade
õisikuvarte otsa.
Õisikuvarrel on
ülestikku mitu paberja
tekstuuriga kõrglehte,
nende vahel puhkevad
suured ereroosade
õisikute kobarad
10
Slide 11
Valik silmatorkavaid õitsejaid...
Roniliilia – kroonlehed sarlakpunased,
südamik ja kroonlehtede servad
kuldkollased. Kõik kuus kroonlehte
keerduvad tagasi, puudutades vart. Õie
südamikust, kroonlehtede vahelt
kaarduvad välja pikad pilku köitvad
tolmukad.
11
Slide 12
Roniliilia
12
Slide 13
Valik silmatorkavaid õitsejaid...
Kannatuslill –
õied ühekaupa,
rohekasvalgete
kroonlehtede ning
sinaka, valge või
purpurse
neljarealise
lisakrooniga
13
Slide 14
Valik silmatorkavaid õitsejaid...
Ratsuritäht –
õisikuvars pikk,
selle tipus suured
kreemikad,
valged, punased
või kahevärvilised
kellukjad õied
14
Slide 15
Valik silmatorkavaid õitsejaid...
Kängurukäpp –
püstine õisik, õied
viltjad, torujad,
värvuselt
punased, kollased
või oranzid,
sarnanevad
känguru käpaga
15
Slide 16
Kasutatud kirjandus:
Bland, Jane & Davidson, William – Toataimed,
valik ja hooldamine, Varrak 2004
Lancaster, Biggs - Iga toataim õigel kohal,
Tallinn 2000
Nissen, Donte - Toataimede piibel,
Sinisukk 2005
Roost, Virve – Toalilled, Varrak 1980
Pildid internetist
16
Slide 17
Tagasiside:
Mis taim see on ja
millist nõuannet
annaksid selle
taime hooldajale?
17
Slide 18
Kes õitseb?
18
Slide 19
Kes õitseb?
19
Slide 20
Tänan vaatamast!
20