Transcript File
PUUD Loodusõpetus 2.klass Heli Pundonen Kaie Kink 2009 PUUDE JAOTUS LEHTPUUD Kuusk Mänd Kadakas Jugapuu OKASPUUD Pärn Õunapuu Tamm Kask Vaher Pihlakas LÕPETA LAUSED Puu on suur taim, millel on ... Puu kasvab kõrgemaks... Latv on... Varre ülesannet täidab puul ... Oksad moodustavad ... Puu tüve ... Lehtpuul on ... Okaspuul on ... okkad. lehed. kui 7 meetrit. katab koor. tüvi. tüvi, oksad ja le- hed või okkad. puu kõige ülemine osa. võra. TÖÖJUHEND: Tee joonis ja kirjuta õigetesse kohtadesse puu osad. KONTROLLI! juur tüvi võra oks leht vili PÄRN Pärn ehk lõhmus on kõigile hästi tuntud, ehkki harilik pärn ei olegi võib-olla linnahaljastuses kõige harilikum. Tema asemel võib sagedamini kohata suurelehist pärna. Nii nagu nimigi ütleb on viimasel lehed mõnevõrra suuremad KASULIKKUS Väga paljud on kindlasti joonud pärnaõieteed, et külmetusest või köhast vabaneda. Tema õitest saavad mesilased väga palju head nektarit, millest valmib suurepärane pärnamesi, see aga on jälle vitamiiniderikas ravim. Puit on tal huvitav selle poolest, et kuivades ei tõmba see kuskilt kokku, ei lähe kõveraks ega pragune ära. Kasutatakse nikerdamiseks ja mööbli meisterdamiseks. ÕUNAPUU Kasvab koduaedades sordipuuna, aga ka metsikult. Õied suured, roosakasvalged. Leht pealt sile, alt pehme ja heledam. Viljad suured ja mahlased, tarvitame toiduks, hoidistena jms TAMM Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu. Tammede all toimusid suured rahvakogunemised, peeti nii sõjaplaane kui pidusid. KASULIKKUS Tõrud on maitsvaks toiduks paljudele loomadele ja lindudele, näiteks oravale, metsseale, mägrale ja rähnidele. Tamme puit on hästi kõva, vastupidav ja kaunis, tema aastarõngad tulevad eriti selgelt esile. KAS TEAD,ET... Tamme vili on puitunud kestaga üheseemneline pähkel, mida nimetatakse sagedamini tõruks. Tamm võib saavutada hiiglaslikud mõõtmed. Eesti suurim tamm on Tamme-Lauri tamm Võrumaal, tema ümbermõõt on üle 8 meetri. Euroopa jämedaima tamme ümbermõõt on aga ligi 14 meetrit. KASK Kask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu. Kase õied on koondunud urbadesse. Viljaks on kasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Arukask KASULIKKUS Kask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust tehakse vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Kase laastudest punutakse kauneid korve. Eestis kasvavad kaseliigid: arukask, sookask, madal kask ja vaevakask. VAHER Vaher on levinud puu nii linna- parkides kui ka kodude ümbruses. Vahtral on suured, kuni 20 sentimeetri pikkused lehed. Vahtra õied on ilusad kollakasrohelised ja lõhnavad imehästi. Sügisel võib teda pidada üheks kõige ilusamaks puuks. Ninasid meenutavad vahtra viljad langevad keereldes puult nagu väikesed helikopterid. KASULIKKUS Vahtra õied on ka väga heaks meeallikaks mesilastele, ühelt puult võib saada kuni kümme kilogrammi mett. Vahtra puit on kollakas või punakas ja väga sitke, painduv ning vastupidav. Puitu kasutatakse vineeri, parketi, muusikariistade ja mööbli tootmiseks. Varakevadel saab koguda vahtramahla, mis on väga suhkrurikas. PIHLAKAS Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märka-matuks. Kevadel katavad kogu puud rohkeõielised suured õisikud, mis on lausa vastiku haisuga. Pihlaka leht koosneb paljudest väikestest lehekestest, mis on peene saagja servaga ning alt veidi karvased. KASULIKKUS Kõige rohkem on aga inimestel kasu pihlakamarjadest. Temast saab keediseid, mahlasid, veine, likööre. Pihlamarjad aitavad köha ning teiste hingamisteede hädade puhul. Tegelikult on nad ka paljudele lindudele sügiseti asendamatuks toiduks. Pihlaka kõvast puidust saab kauni punaka läikega mööblit. KAS TEAD,ET... Pihlaka vili ei olegi mari vaid hoopis õunvili. Pihlamarjade söömisel peab aga arvestama, et kui väike laps neid liialt pugib, siis võib tekkida oksendamine, pea- ja kõhuvalu. Õunaaedade läheduses ei ole pihlakas soovitud puu. Kuna pihlakas ja õunapuu on lähedased sugulased, on neil ka samad kahjurid. OKASPUUD Okaspuudel puuduvad õied ja viljad. Okaspuudel on käbid. Okkad on okaspuu lehed. Okaspuud on igihaljad. Mida tähendab, et puu on igihaljas? KUUSK Kuusk on üks levinumaid okaspuid Eesti metsades. Kuusk on varjutaluv puu. Kuuse keskmine eluiga on 200 aastat. KAS TEAD,ET... Eestis kasvavad kuused umbes 30 meetriseks, kuid siinsed kõige kõrgemad kuused on umbes 45-meetrised. Kuusk on orava toidupuu. Kuusk on parim puu, mille all vihmavarjus olla. Kuusk on meie jõulupuu. KASULIKKUS Kuusepuidust valmistatakse uksi ja aknaid, põrandaid ja lagesid ning ka majade seinu. Kuusepuust valmistatakse ka paberit. Kuusekäbisid saab kasutada tööõpetuse tundides meisterdamiseks. Mis puu see on ? MÄND Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Kasvamiseks vajab mänd valgust. Mets, kus enamus puud on männid, nimetatakse männikuks. KAS TEAD,ET... Enamasti kasvavad männid 30- meetriseks. Männid elavad tavaliselt 300-400 aastaseks. Männi levinud rahvapärased nimetused on pedak ja pedajas. KASULIKKUS Männi puidust saab head ehitusmaterjali ja ilusat mööblit. Männimetsas on väga hea puhkamise koht, kuna seal on väga puhas õhk. Mändi kasutatakse ka ravimtaimena – aitab köha vastu. Merevaik, millest tehakse ilusaid ehteid, on ka pärit männipuust. KADAKAS Kadakas kasvab enamasti 1-3m põõsaks. Kadaka käbisid nimetatakse marikäbideks. Need on söödavad. Kadakas võib elada üle 500 aasta vanaks. KASULIKKUS Kadaka puidust tehakse mööblit, puunõusid, aiaposte. Kadakal on palju raviomadusi – aitab köha, nohu ja kopsuhaiguste vastu. Kadaka okstest punuti kunagi korve. Kadakat kasutatakse ka ilutaimena. JUGAPUU on Eesti üks kaunimaid puid. Sügiseti kaunistavad jugapuud punased marikäbid. Jugapuu kasvab 1020m kõrguseks. ... KAS TEAD,ET... Eesti looduses leidub jugapuud harva ja seepärast on ta võetud looduskaitse alla. Jugapuu on üleni väga mürgine taim! Jugapuu on meil ainuke vaiguta okaspuu. Jugapuu võib elada kuni 4000 aastaseks. KASUTATUD ALLIKAD http://bio.edu.ee/taimed/ http://www.e- uni.ee/kutsekeel/moobrest/kuusk_ja_mn d.html