Transcript Sots - Tartu Emajõe Kool

Nägemispuue,
nägemispuudega õpilaste
õppimisvõimalused ja
rehabilitatsioon
Tartu Emajõe Kooli Õppenõustamiskeskus
Nõustamine
Nõustatakse nägemispuudega lapsi ja
õpilasi, nende vanemaid ja pedagooge
jt nägemispuudega laste ja õpilastega
kokkupuutuvaid inimesi
Eripära
 Nõustamine toimub sageli lapse/õpilase
kodus, lasteaias, koolis

Pakutavad teenused




Eripedagoogi teenus
Logopeedi teenus
Psühholoogi teenus
Sotsiaalpedagoogi teenus
Nägemine


Nägemine on inimese võime tajuda
valgust, värvust, esemete kuju,
mõõtmeid ja asukohta
Nägemismeel on kõige tähtsam meel,
sest selle abil saame 80-90%
informatsioonist
Nägemise funktsioonid


Nägemine koosneb erinevatest
funktsioonidest: nägemisteravus,
vaateväli, kontrastitundlikkus, värvuste
eristamine, kohanemine erinevate
valgustustasemetega, kahe silma
koosnägemine
Kahjustatud võib olla üks või mitu
funktsiooni
Nägemispuue

Harvaesinev puue: kooliealiste laste hulgas 2 last

Heterogeenne rühm
1000st nägemispuudega, tööealiste hulgas ca 0.5%
nägemispuudega; pensionieas nägemispuudeliste arv
mitmekordistub (Soomes nägemispuudelistest 68% 65
aastased ja vanemad).
-
-
Pimedad: nägemisteravus väiksem kui 0.02 (0.05)
Vaegnägijad: nägemisteravus väiksem kui 0.3,
igaühel nägemine erinev
Liitpuudega nägemispuudelised
Kõrvalekaldele võib viidata
silmade välisilme






Põletikulised, tuhmid, pisarais silmad
Tursunud silmalaud
Silmad ei vaata ühte punkti
Silmade tahtmatud kiired liigutused
Silmade pilgutamine, hõõrumine,
valguskartlikkus
Sarvkesta hägusus
Õppimisel avalduvad
sümptomid










Käe-silma koordinatsioon kohmakas
Laps liigutab lugemise ajal pigem pead kui silmi
Silmade kaugus tekstist liiga suur või liiga väike
Lugemist mõjutab trükikvaliteet
Vead kirjutamisel ja lugemisel, sageli esineb tekstiosade
kordamist või vahelejätmist, segistatakse sarnaseid tähti ja
tähekombinatsioone
Lugemine aeglane, järg kipub kaduma
Raskused info leidmisel
Raskused rea hoidmisega
Probleeme oma kirjutatu lugemisega
Silmade väsimine ja nägemisteravuse langus
Nägemispuuete põhjused








Pärilikkus
Infektsioonid raseduse ajal
Enneaegsus
Sünnitraumad
Raskekujulised haigused, ajukasvajad
Peatraumad
Pikaajaline teatud tüüpi ravimite
(steroidhormoonide) tarvitamine
Teadmata põhjused
Normaalne nägemine
lääts
sarvkest
iiris
võrkkest
Refraktsioonihäired
Lühinägevus e müoopia





Valguskiired koonduvad võrkkesta ette
Lähedale näeb hästi,
kaugele ähmaselt
Korrigeerivad
nõgusad e miinusklaasidega prillid
Lähitöö tegemine võib
olla mugavam
prillideta
Kasutada lugemisalust, kontrastsust,
kvaliteetseid materjale, abivahendeid
lääts
sarvkest
iiris
võrkkest
Refraktsioonihäired
Kaugelenägevus e hüpermetroopia





Valguskiired koonduvad võrkkesta taha
Kaugele näeb hästi,
lähedale häguselt
Korrigeerivad kumerad e plussklaasidega
prillid
Vältida pikaajalist
lähitööd (väsimus,
pingetunne silmades,
peavalu)
Vajadusel
abivahendid
lääts
sarvkest
iiris
võrkkest
Refraktsioonihäired:
Astigmatism





Põhjustatud sarvkesta
või läätse erinevast
refraktsioonivõimest
Võrkkestal tekib
moonutatud kujutis
Korrigeeritakse
silindriliste läätsedega
Algkoolis võivad
segistada tähti ja
numbreid
Silmad väsivad
fookus
sarvkest
valgus
lääts
võrkkest
Teised nägemishäired
Albinism





Pigmendi puudulikkus, võrkkesta alaareng
Enamasti blondid juuksed ja hele nahk
Nüstagmid
Nägemisteravuse langus
Vältida ereda valguse sattumist silma, anda
piisavalt aega, kasutada abivahendeid
Teised nägemishäired
Achromatopsia





Pärilik maakulas asuvate kolvikeste
patoloogia
Värvipimesus
Valguskartlikkus
Nüstagmid
Kaugnägevuse
langus
Teised nägemishäired
Glaukoom







Silma siserõhu suurenemine
Nägemisnärvi degeneratsioon
Vaateväljade ahenemine
Kanapimesus
Tihti silmad suurenenud
Ebamugavustunne silmades,
silmade väsivus
Silmade valguskartlikkus
Teised nägemishäired
Katarakt





Silmalääts läbipaistmatu
Silmade valguskartlikkus
Pimestamise vältimine
Hea trükikvaliteet
Sobilik kirjašrift
Teised nägemishäired
Nüstagmid




Silmade tahtmatud
rütmilised liigutused
Sageli koos mõne teise
silmahaigusega:
albinism, aniriidia,
katarakt
Raskused pilgu
fikseerimisega
Anda piisavalt aega
Teised nägemishäired
Nägemisnärvi atroofia

Võib esineda: nägemisteravuse langust,
vaateväljade ahenemist, kontrastide tajumise
häireid, kohamisraskusi hämaras, perifeerse
ja/või tsentraalse nägemise kadumist
Teised nägemishäired
Võrkkesta pigmentdüstroofia
e retinitis pigmentosa







Progresseeruv võrkkesta perifeerse osa kahjustus
Esineb mitmete sündroomide puhul (Usheri)
Tunnelnägemine
Kanapimesus
Valguskartlikkus
Kasutada kontrastsust,
kvaliteetseid materjale,
väiksemat šrifti
Teised nägemishäired
Enneaegsete retinopaatia – ROP



Tekib enneaegsetel
Nägemisteravuse langus
või pimesus, sageli
kaasuvad: glaukoom,
nüstagmid, võrkkesta
irdumine
Kasutada vaegnägevuse
abivahendeid, head kontrastsust, kvaliteetseid
materjale
Diabeetiline retinopaatia




Suhkruhaigusest põhjustatud silma võrkkesta
kahjustus
Kahjustuvad silma võrkkesta veresoonte
seinad; tekivad verevalumid ja armkude;
häirub võrkkesta töö; võrkkest võib irduda
Tekivad nägemishäired: hägusus,
kanapimesus, hõljundid, pimesus
Ravida ei saa; laserravi võimaldab haiguse
arengut aeglustada
Teised nägemishäired
Kõõrsilmsus e strabism




Silmade nägemisteljed pole suunatud ühte
fiksatsioonipunkti
Võib olla püsiv või vaheldav
Takistab binokulaarset nägemist
Istekoht peab võimaldama terve silma
maksimaalset kasutamist
Nägemispuudega lapse varane
areng



Arengut hakata mõjutama alates 4.
elukuust
Eriti olulised 4. elukuu ja 7.-11. elukuu
Uuringute järgi 5-6 a pimedatel lastel
suur mahajäämus käelises tegevuses,
igapäevaoskustes ja üldmotoorikas;
vähene mahajäämus sotsiaalsetes ja
verbaalsetes oskustes
Mida peab õpetaja teadma





Kaasasündinud või omandatud puue
Üldine areng, prognoos
Nägemise eri funktsioonide toimimine
Nägemiskasutus
Abivahendid ja nende kasutamine
Nägemiskasutus




Kommunikatsioon
Orienteerumine ja liikumine
Pikaajaline täpsust nõudev lähitöö
Igapäevaste tegevuste sooritamine
Õppimisvõimalused
-
Tavakoolid: Vanalinna Hariduskolleegium jt
-
tavakoolid
Erinevad erikoolid
Tallinna Heleni Kool
-
Tartu Emajõe Kool




Nägemispuudega õpilastele hariduse andmine 3 eri
koolitüübis
Õppematerjalide kohandamine
Nägemispuudeliste rehabiliteerimine
Õppenõustamine
Parema hakkamasaamise
tagavad










Keskkonna kohandamine, nt valgustus, kontrastid
Kvaliteetsed, liigse infoga koormamata materjalid
Sobiv kirjašrift ja -suurus
Õppematerjalide kohandamine
Abivahendite kasutamine
Suurem ajalimiit
Teiste meelte kasutamine
Arvestamine lisapuhkuse vajadusega
Pedagoogide ja kaasõpilaste teadlikkus
Koostöö kodu ja kooli vahel
Kohanemine kooliprogrammiga
Lugemine







Materjali vähendamine, piisavalt aega
Aidata leida lehekülge, aidata sõnaraamatute
jms kasutamisel
Matt paber, kontrastsed materjalid
Vajadusel suurendada
Rea alguse märgistamine, joonlaud rea all,
lugemisraam
Võimalusel heliraamatud
Kasutada raamatualust
Kohanemine kooliprogrammiga
Kirjutamine
Piisavalt aega
 Kontrastsete joontega vihikud
 Reaalguse märgistamine
 Vähem kasutada ärakirja
Kirjatehnika
 Käe ja silma halb koordinatsioon
 Võib alustada kirjatähtedest
 Kasutada nägemise abivahendeid

Kohanemine kooliprogrammiga
Matemaatika






Sageli raskusi, tingitud tajumise
iseärasustest ja kogemuste vähesusest
Palju praktilisi tegevusi
Materjalide suurendamine
Kontrastne joonlaud
Markeriga märgistamine
Reljeefsed või kontrastsed joonised
Kohanemine kooliprogrammiga
Loodusteadused




Selgitus lühike ja selge, kasutades laste
kogemustega seonduvaid näiteid
Sobivas formaadis õppematerjalid
Palju praktilisi töid, vajadusel
nägemispuudelisega eraldi
Illustreerivate materjalide kasutamine
Kohanemine kooliprogrammiga
Geograafia, ajalugu



Kasutada palju praktilisi tegevusi
Kaartide lihtsustamine
Lugemisteleri, lugemise aknakeste jt
abivahendite kasutamine
Kohanemine kooliprogrammiga
Võõrkeeled




Üldiselt saavad hästi hakkama
Vähendada visuaalset materjali
Vähem kasutada ärakirja,
sõnaraamatust otsimist
Kasutada kohandatud arvutit,
materialiseerimist, rollimänge jms
Kohanemine kooliprogrammiga
Infotehnoloogia


Võtta varakult õppetöös kasutusele
arvuti
Kasutada suurendusprogrammi või
ekraanilugemisprogrammi
Muusikaõpetus
 Enamasti õpitakse kuulmise abil
Kohanemine kooliprogrammiga
Kehaline kasvatus






Lapse silmahaiguse ja selle mõju teadmine
Terminite tutvustamine
Ruumi tutvustus
Täpsed juhtnöörid, vajadusel keha seadmine
õigesse asendisse
Spetsiaalne või kohandatud varustus
Lapse poole pöördudes nime nimetamine
Kohanemine kooliprogrammiga
Kunsti- ja tööõpetus




Tutvumine erinevate kunstiliikidega:
maalide puhul reljeefne koopia või
heliline kirjeldus
Ruumiliste mudelite kasutamine
Erinevate materjalide ja tehnikate
kasutamine
Nägemise abivahendite kasutamine
Sotsiaalsed ja emotsionaalsed
asjaolud





Suurem iseseisvus
Ühisüritustel osalemine
Klassikaaslaste teadlikkus
nägemispuudest
Osalemine grupitöödes
Võrdne kohtlemine
Edasiõppimisvõimalused,
kutseõpe




Enamus põhi- või keskkooli lõpetamise järel
edasi õppima
Kõrgkoolides praegu teadaolevalt 20
nägemispuudega noort
Kutsekoolides õpivad vaegnägijad
lapsehooldust, üldehitust, pagariks, pagari
abiks, kodumajandust, abikokaks
Paljud pimedad noored läbivad 6kuulise
massöörikoolituse Pimemassööride Ühingu
Koolituskeskuses
Nägemispuudeliste
rehabiliteerimine



Kolm asutust Eestis: Nägemispuudega
inimeste Rehabiliteerimiskeskus, Tallinna
Heleni kool, Tartu Emajõe Kool
Erioskuste õpe: orienteerumis- ja
liikumisõpetus, punktkirjaõpetus,
igapäevatoimingute õpetus, arvuti
kasutamisõpetus eriprogrammide ja –
seadmete abil
Abivahendite soovitamine ja koolitus
Orienteerumis- ja liikumisõpetus
Tehnikad
 Saatmine
 Põhioskused: kaitseasendid; liini järgimine; suuna
võtmine; otse liikumine; võõra ruumiga tutvumine;
asjade otsimine; hääle äratundmine, selle suuna ja
kauguse määramine
 Valge kepi tehnikad
 Liikumine siseruumides
 Liikumine väljas
II Paralleelselt orienteerumine, teiste meelte ja
abivahendite kasutamine
Nägemispuudeliste liikumine
Vaegnägijad
Liiguvad säilinud nägemise abil tuttavas kohas
sageli iseseisvalt, kasutades abivahendeid,
eritehnikaid ja –võtteid. Tempo aeglasem.
Suuri probleeme tasapinnaerinevustega.
 Pimedad
Saavad tuttavatel marsruutidel liikuda
iseseisvalt valge kepi või juhtkoera abil.
Tõhusaks abiks liikumisel on nägev saatja.

Punktkiri






Rahvusvaheline kiri, välja töötatud L. Braille
poolt aastatel 1825 - 1829
Põhineb kuuepunktilistel ristkülikutel
Erinevate punktikombinatsioonidega saame
tähistada tähti ja muid märke
Punktkirjaraamatud on tavaraamatutest
tunduvalt mahukamad
Punktkirjalugemine on ca 2 korda aeglasem
kui tavakirja lugemine
Punktkirja kirjutatakse punktkirjamasinaga
Keskkonna kohandamine







Hea üld- ja kohtvalgustus
Kontrastide kasutamine
Reljeefne tähistus tasapinnaerinevuste,
ülekäiguradade jms ees
Helisignaaliga valgusfoorid
Liikumisteed erinevast materjalist
Pimestamise vältimiseks mattide toonide
kasutamine
Takistuste vältimine liikumisteedel
Abivahendid


Vaegnägijatele: tugevamate joontega paber,
tume kirjutusvahend, reguleeritav laualamp,
sülearvutid, luubid, lugemistelerid jms
Pimedatele: manuaalsed ja elektroonilised
punktkirjamasinad, punktkirjaprinterid,
joonestusvahendid, reljeefsete tähistustega
mõõtmisvahendid jm,
ekraanilugemistarkvaraga (JAWS) ja
eriseadmetega (punktkirjakuvar, skänner)
varustatud arvuti, diktofon jne
Suurendav videosüsteem
Vahendid vaegnägijale
Filtrid
Igapäevatoimingute õpetus









Enese eest hoolitsemine
Rahaasjad
Asjaajamine, reisimine, info saamine
Vaba aja toimingud
Turvalisus
Kodu korrashoid
Riietumine
Toiduvalmistamine
Käitumine