Transcript Document

Jüri Vilipõld
Informaatikainstituut, Raja 15, IT-136
Telefon: 6 202 302, e-mail: vilip&cc.ttu.ee
Vastuvõtuajad (IT-136):
Kolmapäev 16:00 - 17:00
Reede 12:00 - 13:00
Arvuk
Kursuse struktuur ja korraldus
Loengud:
2 t/n, 3 nädalat = 6 t => e-õppe
Praktikumid: 2 t/n, 16 nädalat = 32 t (IT213, Raja 15)
Iseseisev töö: 62 t
Kokku:
100 t 4 AP
E-õppe. Õpikeskkond: WebCT => Blackboard Vista
Arvestus: praktikumides ja iseseisvalt tehtud tööde (4)
kaitsmise alusel
NB! Kui pole tähtajaks esitatud – arvestustöö
NB! NB! Deklareerida praktikumi õppejõu nimele!!!
Igal hommikul, kui gasell ärkab, ta mõtleb:
"Et jääda ellu, ma pean jooksma kiiremini, kui
kõige kiirem gepard!"
Igal hommikul, kui gepard ärkab, ta mõtleb:
"Et mitte surra nälga, ma pean jooksma kiiremini,
kui kõige aeglasem gasell!"
Ükskõik, kas sa oled gasell või gepard,
kui hommikul ärkad - jookse!!!
Informaatika
Informaatika käsitleb meetodeid ja vahendeid
informatsiooni kasutamiseks ja loomiseks
programmjuhtimise süsteemide abil (PJS)
PJS
Informatsioon
kasutamine
loomine
Riistvara
Andmevara
Keha
Hing
Mõistus
Tarkvara
Informatsioon
Tavaelus. Suvaline teave meid ümbritseva maailma
kohta
Filosoofia & füüsika. Üks kolmest maailma
aluskomponentidest
Mateeria
Informatsioon
Maailm
Energia
Informaatika. Teadmised ja ettekujutused
reaalsetest ja abstraktsetest süsteemidest ja
objektidest: struktuur, omadused, protsessid,
sündmused jm
Programmjuhtimisega süsteemid






arvutid
arvutivõrgud
programmjuhtimisega seadmed
robotid
mobiilid
…
Informatsiooni kasutamine ja loomine

Tegevused








lugemine
kirjutamine
uue informatsiooni tuletamine
arvutamine
informatsiooni hankimine ja korrastamine
informatsiooni edastamine
otustamine
…
Infoühiskond
Väike on ilus!
Daniel Bell, Alvin Toffler, ... , Toomas Mikli



agraarühiskond
industriaühiskond
infoühiskond
ca 10 000
tagasi
James Watt’i
aurumasin, 1770
ENIAC
esimine
elektroonarvuti
1946
Peamised tootmisharud
Industriaühiskond



rasketööstus
energeetika
transport
Infoühiskond



elektoonika
arvutustehnika
side
Infoühiskond
Muutused töötajate struktuuris
Töötajate struktuur arenenud riikides
• töölised
10-15 %
• teenindajad
15-20 %
• infotöötajad
65-75 %
Infoühiskond
Muutused töötajate struktuuris
Töötajate struktuur arenenud riikides
• töölised
10-15 %
• teenindajad
15-20 %
• infotöötajad
65-75 %
Kursuse põhisisu
Rakenduste loomise alused
Informaatika valdkonnad
Infotöö – informatsiooni kasutamine,
loomine ja edastamine
info hankimine ja korrastamine, tekstitöötlus,
arvutamine, joonestamine, ...
Arendustöö – vahendite loomine infotööks:
tarkvara, rakendused, infosüsteemid
modelleerimine, analüüs, disain, realisatsioon
(programmeerimine, kujundus, testimine, ...)
Rakenduste loomine Exceli keskkonnas
a) ainult Excel b) Excel + VBA (Visual Basic)
Vahendid

MS Office: Excel, Word, MS Drawing, Equation


Office 2007
UML – unifitseeritud modelleerimiskeel
Unified Modeling Language. Näited
Rasvuvaheline standard – Object Managment Group (OMG)

VBA – arendussüsteem Visual Basic
Visual Basic for Application

Scratch – graafiline programmeerimiskeel.
Massachusetts Institute of Technology (MIT)
http://scratch.mit.edu
Eeldused
Arvutikasutaja oskustunnistuse (AO - http:/www.ao.ee)
tase järgmiste moodulite osas:

AO-1 – infotehnoloogia põhimõisted ja infoühiskond

AO-2 – arvuti kasutamine ja failihaldus

AO-3 – tekstitöötlus

AO-4 – tabelitöötlus

AO-7 – informatsioon ja kommunikatsioon
Vastab Euroopas laialt levinud süsteemi European
Computer Driving Licence (ECDL) ühele osale (põhi)
ECDL.pdf
Eesmärgid
•
•
pragmaatilised
üldarendavad ja -harivad
Pragmaatilised



kasutamine õppetöös
paralleelsed ja järgnevad ained
kasutamine tulevas kutsetöös
ülesnnete püstitamine, osalemine IT projektides,
eeldus täiendavate IT ainete õppimiseks
Üldarendavad ja -harivad
eesmärgid
Arendada loogilist, analüütilist ja algoritmilist
mõtlemist ning süsteemset ja mudelipõhist
lähenemisviise probleemide ja ülesannete lahendamisel
Teadvustada ja tunnetada programmjuhtimisega
süsteemide töö ja informatsiooni töötlemise põhimõtteid
Õppevahendid
Paberkandjal


I. Amitan, J. Vilipõld. MS Excel. Rakenduste loomise
põhielemendid. TTÜ, 2001...2006
J. Vilipõld. MS Excel. Arendussüsteem Visual Basic. TTÜ,
2001...2007
E-õpikud


I. Amitan, J. Vilipõld. MS Exceli rakenduste loomise vahendid
J. Vilipõld, I. Amitan. Arendussüsteemi VBA kasutamine Excelis
Õppematerjalid WebCT’s

õppemoodulid (teooria) – tekst, ekraanivisioonid

harjutused, näited, demod
Praktikumide korraldus
Arvutiklassid: Raja 213 a, b, c, d, e, h, i
Suurematel rühmadel tavaliselt kaks näiteks 213a+b
Juurdepääsuks igale kasutajale:
kasutajanimi kujul: tmatrikli_nr (t091313)
parool: valib kasutaja või genereeritakse keskuses
Avavad juurdepääsu klientarvutile ja serverile.
Serveris saad salvestada oma faile: harjutused,
ülesanded jm
WebCT kasutamine
WebCT - Web Course Tools => Blackboard Vista
Õppematerjalid: õppemoodulid, e-õpikud, harjutused, ülesanded, ...
oma failid: My Files
Teha endale juurdepääsu atribuudid: kasutajanimi ja parool

Minna WebCT saidile: http://webct.e-uni.ee
lmub leht koolide loeteluga. Valida Tallinna Tehnikaülikool

Ilmunud lehel klõpsata nuppu Create Account

Ilmuvas vormis: kasutajanimi - t091313, parool, ...
Valida kursus
TTU_I - Informaatika I (IDK0011) (Jüri Vilipõld ehitus & mehaanika)
Harjutused, ülesanded, testid

Harjutused õppeklassides 2 t/n
Elektroonilised töövihikud

Neli ülesannet. Esitamine WebCT kaudu

Testid, sõltuvalt teemadest
Mis on rakendus?
Rakendus (Application) on tarkvara süsteem või
programm teatud tegevuste täitmiseks arvutil
rakendus – rakendusprogramm – programm, programmipakett
• üldotstarbeline rakendustarkvara (rakendusprogrammid):
brauserid, tekstitöötluse-, tabeli-, graafikaprogrammid jm
• spetsialiseeritud rakendused: erineva otstarvega ja
mahuga
ruutvõrrandi lahendamine, palgaarvestus, müükide arvestus,
talade projekteerimine, mäng...
Rakenduste loomise vahendid

Üldised programmeerimiskeeled ja – süsteemid
C, C++, C#, Java, Visual Basic, Fortran, ...
Võimaldavad luua autonoomseid rakendusi

Üldotstarbelised rakendusprogrammid



Kontoripaketid: MS Office, Open Office, Corel Office, ...
tabeli-, teksti-, ..., andmebaasiprogrammid, ...
Graafikaprogrammid: AutoCAD, Corel Draw, ..
...
Rakendused luuakse mingi baasrakenduse keskkonnas ja nad töötavad ainult
sellega
a) Kasutatakse ainult baasrakenduse vahendeid
b) Kasutatakse baasrakenduse vahendeid ja arendusvahendeid (näit
VBA)

Modellerimiskeeled ja –süsteemid
UML – Unified Modeling Language, UML-redaktorid
Rakenduste loomise vahendid (järg)

Võrgurakenduste arendusvahendid

HTML-redaktorid
Front Page, Dreamveawer, HTML Kit, ...

Brauserid
Netscape, Mozilla, IE, ...

Keeled
Java, JavaScript, VBScript, PHP, Visual Basic .Net, ...

CASE-süsteemid - Computer Aided Software Engineering
modelleerimine, programmeerimine, dokumendihaldus jm
Rakenduste arendusprotsess (põhifaasid)
Ülesande püstitus
Analüüs
Kasutajaliidese
kavandamine
põhifunktsioonid, nõuded, tingimused, ...
Koostakse kontseptuaalsed mudelid, määratletakse
andmed, valemid, seosed, realisatsiooni vahendid jm
Disain
Liidese, valemite ja
programmide koostamine
Täpsed mudelid, andmete ja
programmide struktuur, ... Projekt
Realisatsioon
Algandmete sisestamine, tulemite kuvamine,
printimine, hindamine, ...
silumine, testimine,
vormistamine, ...
Kasutamine
Lihtsamal juhul – loomise ja kasutamise faas
Ruutvõrrandi lahendaja
Antud rakendus võimaldab leida
ruutvõrrandi ax2+bx+c=0 juured
a
b
c
2
3
-9
Lahenda
-3
x1
Vorm
1,5
x2
 b  b 2  4ac
x1, 2 
2a