Julia Kjahrenova

Alternatiivenergeetika

1

L O E N G 1 . S I S S E J U H A T U S . P Ä I K E S E E N E R G E E T I K A

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

Alternatiivenergeetika teemad

2 Alternatiivkütuste kasutamise põhjused Päikeseenergeetika Hüdroenergia. Hüdroelektrijaamad. Hüdroenergia kasutamine Geotermaalne energia (Maaenergia) Tuul energiaallikana Biomassienergia Energiavõsa(biokütuse) kasvatamise katsed Eestis Alternatiivenergeetika mõju keskkonnale Julia Kjahrenova

Arvestuse saamiseks tuleb teha:

3  Individuaalne töö: referaadi kaitsmine toimub suuliselt (tähtaeg ja teema asuvad saidil http://juliatpt.weebly.com/ ) Kirjalike tööde juhend ›››› http://juliatpt.weebly.com/  Kontrolltööd  Alternatiivenergeetika seminari küsimustele vastamine Julia Kjahrenova

Alternatiivenergeetika

4        Tuuleenergia Päikeseenergia Geotermaalne (Maaenergia) Biokütus (energiavõsa- nt. paju, haab, lepp) Hüdroenergia Tõusuenergia. Laineenergia.

Vesinik, vesiniku tehnoloogia Julia Kjahrenova

Alternatiivkütuste kasutamise põhjused

5  Alternatiivenergia on kasutuskõlblik, loodussõbralik ning sõltumatu majanduse ja poliitika tõusudest mõõnadest

Kasutuskõlblikeks kulutusi.

loetakse varusid, mille muundamine tehisenergiaks (tavaliselt soojuseks või elektrienergiaks) ei nõua vastuvõtmatult suuri

 fossiilsete kütuste kasutamine suurendab pidevalt CO2 sisaldust õhus ning põhjustab kliima soojenemist Julia Kjahrenova

Alternatiivkütuste kasutamise põhjused

6  Alternatiivenergia allikate kasutamise suurendamist näevad ette mitte üksnes eri riikide energeetika arengukavad, vaid ka rahvusvahelised kokkulepped.

Taastuvate energialiikide vahel peaks need aastaks 2020 ette nähtud 20 % jaotuma Euroopa Liidus järgmiselt:

 

biomass 13,0 % tuuleenergia 2,4 %

 

hüdroenergia 2,1 % päikeseenergia soojuslik muundamine 1,5 %

 

geotermaalenergia 0,8 % päikeseenergia elektriline muundamine 0,2 %

Julia Kjahrenova

Alternatiivkütuste kasutamise põhjused

7  

bensiini asendamist etanooliga,

 Eesmärgiks rakendamise teel eriti naftasaaduste tarbimist. Kuna suur osa vähendada taastuvate naftasaadustest energiavarude kujutab endast mootorikütuseid, tuleb alternatiivina kõne alla

naftast saadava biodiislikütusega.

diislikütuse asendamist

Biokütuste (etanooli ja biodiislikütuse) tootmine

tähendab sisuliselt päikeseenergia salvestamist taimedes toimuvate keemiliste reaktsioonide ja taimse toote hilisema töötlemise kaudu.

Julia Kjahrenova

Alternatiivenergeetika Eestis

8 Eestis on taastuvatest energialiikidest 1.

esikohal puit (sealhulgas puidujäätmed, -hake ja graanulid) 2.

3.

4.

5.

6.

tuuleenergia hüdroenergia biogaasi koostootmisjaamades) tootmine ja biodiislikütuse tootmine.

(elektrienergia ja soojuse geotermaalenergia päikesekiirguse kasutamine Julia Kjahrenova

Tuul energiaallikana

9    Tuuleenergeetika on viimase 10 aasta jooksul arenenud tunduvalt kiiremini kui muud energeetikaharud, mis on tingitud tuuleagregaatide odavnemisest, üksikvõimsuse suurenemisest nende töökindluse tõusust  võimalusest rajada suuri tuuleparke lühikese ajaga (nt 1…2 aastaga).

Tuuleenergetika võimaldab toota enam kui 1 % maailma kogu elektrienergiast.

Julia Kjahrenova

Julia Kjahrenova

Tuul energiaallikana

10   Tuuleolude poolest on soodsamas olukorras mereäärsed riigid.

Kuna veel soodsamad on tuuleolud merel, on alanud võimsate tuuleelektrijaamade (võimsusega 500…1500 MW) rannikulähedasse merre, eeskätt rajamine mandrilava madalikele (nt. Taanis).

Tuul energiaallikana

11   Aastaks 2012 on maailma tuuleelektrijaamade koguvõimsus ulatub väärtuseni 285.5 GW (Annual Market Update 2012, www.gwec.net, andmeil ).

Ennustatakse, et turg taastub 2014. aastal ning aastail 2014-2017 kasvab TEJ-de koguvõimsus ja küündib 2017. aastaks 536 GW-ni. Enamik Euroopa osatähtsuse soodsate suurendamist tuuleoludega kogutoodangus väärtuseni ligikaudu 20 %.

riike kavandab tuuleelektrijaamadest saadava energia elektrienergia Julia Kjahrenova

Tuuleelektrijaamade negatiivset toimet energiasusteemidele vähendamine 12

Energiasüsteemide juhtimist koormusolukordades võivad raskendada

 

tuuleelektrijaamade võimsuse kasv tuuleolude ajaline muutlikkus

erandlikes



elektrijaamade automaatjuhtimise omapärasused

Likvideerimine: tuuleelektrijaamade varustamine elektrienergiasalvestitega



Selleks otstarbeks sobivad akumulaatorpatareid sedavõrd kallid, et nende kasutamine ei ole majanduslikult otstarbekohane.

Julia Kjahrenova

Tuuleelektrijaamade negatiivset toimet energiasusteemidele vähendamine 13 

vesiniku tootmine elektrolüüsi teel, kuid ka see salvestusviis on veel suhteliselt kallis



olemasolevate pumpelektrijaamade kasutamine



uute jaamade rajamine, kui tuuleelektrijaamade asukoha geoloogilised olud seda võimaldavad.

Julia Kjahrenova

TUULEELEKTRIJAAMAD(TEJ)

14 TEJ kasutamine on aga tehnilis-majanduslikult otstarbekohane üksnes piirkondades, kus tuule keskmine kiirus aasta jooksul on umbes 4,5 m/s.

Euroopa Tuuleenergialiidu (European Wind Energy Association, EWEA) hinnangute kohaselt on tuule aastakeskmine kiirus:

 hea, kui see on 6,9 m/s või üle selle,  keskpärane, kui see on 6,3 m/s,  aeglane, kui see on 5,4 m/s või alla selle.

Julia Kjahrenova

Aasta keskmine tuulekiirus Eesti rannikualadel ja Eesti TEJ-d

15 Julia Kjahrenova

Biokütus

16 Biokütus on põlevate tööstusjäätmete, olmeprügi, puidu- ja muude taimsete jäätmete, küttepuidu ja biogaasi kasutamine elektrienergia ja soojuse saamiseks.

Julia Kjahrenova