Transcript Pärnu_ETEA_25.01.2012
Ettekanne konverentsil "Tuuleenergeetika rakendused ja neist tulenevad võimalused Lääne-Eestile"
1
Tuuliki Kasonen, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon 25.01.2012
2
Ettekanne konverentsil "Tuuleenergeetika rakendused ja neist tulenevad võimalused Lääne-Eestile„ 1. Eesti tuuleenergia statistika 2. Miks tuuleenergia?
3. Tuuleenergiast tulenevad võimalused:
•
Energiaühistud
•
Koostöö kohalike omavalitsuste ja
• •
energiatootjate vahel Ettevõtlus ja tööstus, tuuleenergia klaster Keskkonnaalane koostöö
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon (ETEA)
3 • loodud 2001. aastal, hetkel 20 liiget; • missiooniks luua tuuleenergia arengule ja selle tehnoloogia arendusele sellised tingimused, mis tagavad tuuleenergia ja selle arendajate konkurentsivõime ning taastuvenergia laiema kasutuselevõtu kaudu puhta elukeskkonna säilimise.
Aseri Tuul OÜ Aseriaru Tuulepark OÜ Baltic Wind Energy OÜ CF&S Estonia AS Draka Keila Cables AS Dvigatel-Energeetika AS Eesti Energia AS Empower AS Enercon GmbH Energiasalv OÜ GE Energy Advokaadibüroo Borenius Nelja Energia OÜ Neugrund OÜ NN Arendus OÜ Nordex Energy GmbH Nordic Power Management OÜ Pakri Tuulepark OÜ Ramboll Eesti AS Roheline Ring tuulepargid OÜ Scanweld AS SKF Estonia OÜ Skinest Energia AS Tooma Tuulepark OÜ Tuuleenergia OÜ Vestas Northern Europe Willis Group WinWinD Viru Nigula tuulepark
4
Eesti tuuleenergia statistika
• 2011. aastal tootsid tuulikud 365 GWh energiat, mis on umbes 5% kogu elektritarbimisest.
• 2011. aasta lõpu seisuga oli Eestis töös 85 elektrituulikut koguvõimsusega 184MW. • Hetkel on ehituses kolm tuuleparki – kolme tuulikuga Ojaküla tuulepark Viru-Nigula vallas (6,9MW), 18 tuulikuga Paldiski tuulepark (45MW) ning installeerimise lõpufaasis olev Narva tuhavälja 18 tuulikuga elektrijaam (39MW).
• 2011. aastal maksti tuuleparkidele toetuseks 14,4 miljonit eurot, mis moodustab kogu taastuvenergia toetussummast vaid 23%.
Miks tuuleenergia?
5 • Tuul on tasuta ressurss ning selle elektriks muutmisega ei kaasne tervist kahjustavat õhureostust, happevihmasid, süsihappegaasi emissioone ega ohtlikku radioaktiivset reostust. • Elektritootmise keskkonna sõbralikuks muutmiseks sobib taastuvenergeetika, mille liike on mitmeid ning neid kõiki tuleks energia tootmise portfellis kombi neerida. • Tuuleenergia suurim müüt – see on kallis. Tegelikkuses viib suures koguses installeeritud tuuleenergia hinna elektribörsil alla.
6 • • • •
Tuuleenergiast tulenevad võimalused: Energiaühistud Koostöö kohalike omavalitsuste ja energiatootjate vahel Ettevõtlus ja tööstus, tuuleenergia klaster Keskkonnaalane koostöö
7
Tuulikud pensionisambaks
• Sarnaselt korteriühistutega eksisteerivad ka
energiaühistud
• Lisaks enda energia varustamisega võivad energiaühistud toimida ka
tulusate pensionisammastena
, sest elektrivajadus ning selle hinnad pigem kasvavad kui kahanevad.
• Energiaühistute
Saksamaa
, pioneerideks
Taani, Rootsi, Holland ja
täna üha rohkem Euroopa riike ning uusi tuuleparke, mis ei ole planeeritud ja/või opereeritud suurte energiafirmade, vaid
talunike, kodanike, koolide ja kogukondade poolt
. Nt 20 tuulikuga Taani Middelgrundeni meretuulepark Kopenhaageni lähistel, pool kuulub 8500 liikmega energiaühistule, teine pool DONG Energyle.
8 • • • •
Tuuleenergiast tulenevad võimalused: Energiaühistud Koostöö kohalike omavalitsuste ja energiatootjate vahel Ettevõtlus ja tööstus, tuuleenergia klaster Keskkonnaalane koostöö
9
K oostöö arendaja/tootja ja omavalitsuse vahel kohalikud MTÜ-d
• • Eestis on tuuleenergia tootjad koostöös omavalitsustega loonud ühendusi, mis saavad tuuleparkide toodangust kohaliku majandusliku ja kultuurilise arengu edendamiseks
0,3 eur/ MWh
toodetud tuuleelektri kohta.
Nelja Energia OÜ
algatus 2010 aasta aprillis
Viru-Nigula vallas
.
• Järgnesid 2011 aastal ka
Hanila ja Noarootsi vallad
, Hanilas on liitunud ka Esivere tuulepargi omanik
Skinest Energia AS
ja Noarootsis
Eesti Energia Aulepa tuuleelektrijaam
.
• Näiteks MTÜ Hanila Valla Toetusgrupp jagas 2011. a. II poolaastal toetusi 15 000 euro väärtuses. Koostööleppe sõlmimine Nelja Energia OÜ ja Viru-Nigula vallavalitsuse vahel 09.04.2010
2011 aastal sai osaliselt tuuleenergia toel teoks:
10 • Hanila vallas Kõmsi rahvamajas tegutseva naisrahvatantsurühma Haniale osalemine I Naiste Tantsupeol “Naiselugu” Jõgeval juunis 2011; • 2011 aasta jaanituli Virtsu pargis, mis on üks suurematest ühisüritustest; kogu Virtsu • Vatla külaseltsis õmblustoa sisustamine ning tikkiva õmblusmasina soetamine; 24.06.2011
Jaaniõhtu Virtsu pargis. Foto: Maris Raudsepp, www.virtsu.ee
11
2011 aastal sai osaliselt tuuleenergia toel teoks:
• Eesti Nuku- ja Noorsooteatri juures tegutseva Nuku koori kontsert Esivere küla suvepäeval; • Karusepäeva üritus Kinksi külas; • Huviringide töö perioodil 2011-2012; Virtsu seltsimajas
2011 aastal sai osaliselt tuuleenergia toel teoks:
• Hanila valla koolide spordipäev; • Virtsu pargi rekonstrueerimisprojekti koostamine; • Kõmsi Lasteaed-Algkooli soetamine; lasteaia rühmale voodite • Pivarootsi õppe ja puhkekeskuse kanalisatsioonisüsteemi rajamine; joogivee ja • Hanila seltsimaja puitpõrandate uuendamine; • Viru-Nigula vallast pärit tudengi stipendium õppimaks Luua Metsanduskooli maastikuehitaja erialal; • Viru-Nigula vallas veemajanduse parandamine; • Viie tuulikutele lähedal elava pere elumaja akende vahetus Viru-Nigulas.
12
Paldiski
• Paldiski tuuleenergia tootjad löövad kaasa Paldiski Ettevõtjate Liidus, kes aitab kaasa Paldiski piirkonnas tegutsevate ettevõtete arengule ning uute ettevõtete tekkimisele.
http://investinpaldiski.ee/ 13 http://uudised.err.ee/index.php?06238735
14 • • • •
Tuuleenergiast tulenevad võimalused: Energiaühistud Koostöö kohalike omavalitsuste ja energiatootjate vahel Ettevõtlus ja tööstus, tuuleenergia klaster Keskkonnaalane koostöö
15
Tuuleenergia klaster
Tuuleenergia klastri missioon
16 Klaster töötab aastaks 2015 välja Eesti tuuleenergia tööstusharu arengustrateegia ning loob oma partneritele eeldused osalemiseks rahvusvahelistes energiatootmis- ja -tehnoloogialastes koostööprojektides.
Mis me selleks teeme?
17 Loome väike-elektrituulikute pakettlahenduse tootmise valmiduseks ja müügitegevuseks eeldused. Loome tuuleelektrijaamade (sh avamere) tõhusa planeerimise, püstitamise, hoolduse, logistika ning infrastruktuuri alase oskusteabe ja valmistame ette rahvusvahelise turustamise. Käivitame elektrituuliku komponentide tootmise ja logistika Eesti tootjate baasil ning siseneme rahvusvahelistesse tarneahelatesse. Tõstame klastri nähtavust. Arendame oma partnereid, suuname ülikoolide uurimistöid ja osaleme õppekavade arendamises. Otsime elektritranspordi ja tuuleenergeetika ühenduslülisid. Kaardistame tuuleparkide ja piirivalve radarite konfliktile lahendusi ja pakume neid lahendusi naaberriikidele.
18
Näiteid sektorisisesest koostööst
- Tuulikute hooldusfirma Empower 4Wind loomine Esimene võrku ühendatud väiketuulik Eestis (Bakeri Oü ja Dvigatel- Energeetika AS, 10kW Hiiumaal Kõrgessaare vallas) - Vundamendikarkassid - Meretuuleparkide areng – võimalus Eesti firmade jaoks (juhtrühm: Eesti Energia, Nelja Energia, Empower, BLRT)
Näiteid klastri liikmete saavutustest
Mahulised vundamendikarkassid Eesti Energia Narva tuulepargile, mille idee sündis Nelja Energia Leedu tuulepargi rajamisel. Vastavad seadmed osteti 2010. aastal ja koheselt alustati tootmist. 19
Arendamisel olevad Eesti meretuulepargid Neugrundi TP Neugrund OÜ Loode-Eesti TP Nelja Energia OÜ Liivi lahe TP Eesti Energia AS
20
21
Investeeringute jagunemine meretuulepargi rajamisel
Võimalusi Eesti ettevõtetele meretuuleparkide rajamisel
Gravitatsioonivundamentide valmistamine u juval praamil Toruvai-vundamentide osaline valmistamine 22
Võimalusi Eesti ettevõtetele meretuuleparkide rajamisel
Tuulikute logistika ja paigaldamine Trafoplatvormi monteerimine ja paigaldus 23
Võimalusi Eesti ettevõtetele meretuuleparkide rajamisel
24 Tuulikute ühendamine kaablitega ja kaablite kaitse
Võimalusi Eesti ettevõtetele meretuuleparkide rajamisel
Meretuulepargi hilisem hooldus 25
26 • • • •
Tuuleenergiast tulenevad võimalused: Energiaühistud Koostöö kohalike omavalitsuste ja energiatootjate vahel Ettevõtlus ja tööstus, tuuleenergia klaster Keskkonna teemaline koostöö
27
Keskkonnaalane koostöö
• Lindude monitooring; • vaatlused • 2012 aastal on käivitamisel kuni 3 aastane linnuseire projekt spetsiaalsete linnuradaritega Hollandist, mis paigutatakse Kihnu lõunatippu • Rannaniitude koosluse säilitamine • Maastike taaskasutus (Pakri, Narva)
28
TÄNAN!