Transcript Document
Vesi ja vee tähtsus
koristamisel
Endla Kuura
Vesi planeedil Maa
80
70
60
50
40
30
20
10
0
maismaa
mage vesi
soolane vesi
Maailma mageveevarud
80
70
60
50
40
30
20
10
0
liustikud
põhjavesi
pinnavesi
Soolane vesi
Merede
ja
ookeanide vesi
– Otse puhastuseks
ei sobi
– Peale vee
töötlemist
(magestamist) saab
kasutada
Pinnavesi
Jõgede ja järvede
vesi
Vihmavesi
– Sobib kasutada
– Ei sisalda veesetteid
– Pehme
– Võib sisaldada
baktereid, mikroobe,
vetikaid
Põhjavesi
Puhastamiseks
sobiv
– Kare
– Sisaldab
veesetteid
Rooste
Katlakivi
Lubjasetted
Allikad
Kaevud
– Salvkaevud
– Puurkaevud
– Arteesiakaevud
Vee omadused I
Kõrge pindpinevus
Pindpinevus
– Külm vesi hoidub
tilkadesse
Hommikune kaste
– Vesi ei saa puhastada
Pindpinevust
vähendavad:
– Soojus
– Tensiidid
• Madal
pindpinevus
Vee omadused II
Vee karedus
– Kare vesi sisaldab palju mineraalaineid
Hea joogivesi
– Vee karedust mõõdetakse kareduskraadides
Pehme vesi (0 –5 dH)
Keskmise karedusega vesi (5 –10 dH)
Kare vesi (10 –21 dH)
– Kareda veega puhastamisel vajame rohkem
puhastusainet
– Kuumutamisel tekitab kare vesi katlakivi
Veesetted
Rooste
– Tekib raua ja niiskuse kokkupuutel
Katlakivi
– Tekib kareda vee kuumutamisel
Lubjasetted
– Tekivad vees lahustunud soolade kuivamisel
pindadele
Vee kvaliteedi parandamine
Filtreerimine
– Vähendab veesetete hulka
– Eemaldab veest mehhaanilised lisandid
Keetmine
– Eemaldab veest lahustunud soolasid ja bioloogilist
mustust
Destilleerimine
– Eemaldab veest kõik lisaained
Kloorimine
– Hävitab haigustekitajad (mikroobid, bakterid)
Vee saastamine
Vesi on saastamise suhtes väga tundlik
Ühe kuupmeetri vett muudab
kasutuskõlbmatuks:
– 50 grammi lämmastikväetist
– 0,1 grammi autokütust või kütteõli
– 0,001 grammi põlevkiviõli
– 0,000001 grammi mürkkemikaali
Vee raiskamine
Tilkuv kraan
– 72 liitrit vett ööpäevas
WC loputuskast
– Iga vajutusega 5 päeva joogivesi
Nõude pesemine voolava vee all
Vannis pesemine
Puhta vee säästmine
Kraanid, segistid, torustikud korda
Veemõõtja
Säästuprogrammiga sanitaartehnika
Vihmavee kogumine ja kasutamine
Pinnavee kasutamine
Puhastustöödeks sobiv vesi
Pehme
Puhas
Madala pindpinevusega
Käesoe
– Klooriühendeid kasutades kuni +20° C
– Toidunõusid loputades võimalikult kuum
Vee ülesanded puhastuses
Puhastusaine lahjendamine
Mustuse eemaldamine
Mustuse sidumine
Mustuse transportimine
Pindade loputamine
Veega eemalduvad mustused
Lahjad puuviljamahlad
Sool
Suhkur
Värske veri
– Eemalduvad kohesel jaheda veega puhastamisel
– Vanad plekid ei eemaldu
Vee kasutamine puhastuses I
Kaasaegsed puhastusmeetodid kasutavad
vett võimalikult vähe:
– Väheniiske puhastus
– Niiske puhastus
– Aurupuhastus
– Mikrokiust töövahendite kasutamine
– Ettevalmistatud ühekordsete puhastuslappide
kasutamine (õlilapid, immutatud lapid)
Vee kasutamine puhastuses II
Liigne vee kasutamine:
– Muudab puhastustööd raskeks
– Rikub kaasaegseid pinnakattematerjale
– Muudab puhastustööd ajaliselt pikemaks
(pinnad kuivavad kaua)
– Muudab puhastustööd kallimaks (vesi maksab)
– Raiskab asjatult puhast joogivett
Arvesta, et:
Iga 21 aasta järel kahekordistub vee tarbimine
1/5 inimestest puudub ligipääs puhtale veele
Aastaks 2025 on igal inimesel kasutada 2 korda
vähem vett kui praegu
Iga teine inimene kasutab saastunud vett
Igal aastal sureb veega levivatesse haigustesse 5
miljonit inimest (10 inimest minutis)
Kasutatud allikad
www.keskkonnaveeb.ee
Siivoustyön käsikirja. Suomen
Siivousteknisen liiton julkaisuja 1:7 2004
Puhastustööde juhi käsiraamat. 2007