Transcript Document
Vesi ja vee tähtsus koristamisel Endla Kuura Vesi planeedil Maa 80 70 60 50 40 30 20 10 0 maismaa mage vesi soolane vesi Maailma mageveevarud 80 70 60 50 40 30 20 10 0 liustikud põhjavesi pinnavesi Soolane vesi Merede ja ookeanide vesi – Otse puhastuseks ei sobi – Peale vee töötlemist (magestamist) saab kasutada Pinnavesi Jõgede ja järvede vesi Vihmavesi – Sobib kasutada – Ei sisalda veesetteid – Pehme – Võib sisaldada baktereid, mikroobe, vetikaid Põhjavesi Puhastamiseks sobiv – Kare – Sisaldab veesetteid Rooste Katlakivi Lubjasetted Allikad Kaevud – Salvkaevud – Puurkaevud – Arteesiakaevud Vee omadused I Kõrge pindpinevus Pindpinevus – Külm vesi hoidub tilkadesse Hommikune kaste – Vesi ei saa puhastada Pindpinevust vähendavad: – Soojus – Tensiidid • Madal pindpinevus Vee omadused II Vee karedus – Kare vesi sisaldab palju mineraalaineid Hea joogivesi – Vee karedust mõõdetakse kareduskraadides Pehme vesi (0 –5 dH) Keskmise karedusega vesi (5 –10 dH) Kare vesi (10 –21 dH) – Kareda veega puhastamisel vajame rohkem puhastusainet – Kuumutamisel tekitab kare vesi katlakivi Veesetted Rooste – Tekib raua ja niiskuse kokkupuutel Katlakivi – Tekib kareda vee kuumutamisel Lubjasetted – Tekivad vees lahustunud soolade kuivamisel pindadele Vee kvaliteedi parandamine Filtreerimine – Vähendab veesetete hulka – Eemaldab veest mehhaanilised lisandid Keetmine – Eemaldab veest lahustunud soolasid ja bioloogilist mustust Destilleerimine – Eemaldab veest kõik lisaained Kloorimine – Hävitab haigustekitajad (mikroobid, bakterid) Vee saastamine Vesi on saastamise suhtes väga tundlik Ühe kuupmeetri vett muudab kasutuskõlbmatuks: – 50 grammi lämmastikväetist – 0,1 grammi autokütust või kütteõli – 0,001 grammi põlevkiviõli – 0,000001 grammi mürkkemikaali Vee raiskamine Tilkuv kraan – 72 liitrit vett ööpäevas WC loputuskast – Iga vajutusega 5 päeva joogivesi Nõude pesemine voolava vee all Vannis pesemine Puhta vee säästmine Kraanid, segistid, torustikud korda Veemõõtja Säästuprogrammiga sanitaartehnika Vihmavee kogumine ja kasutamine Pinnavee kasutamine Puhastustöödeks sobiv vesi Pehme Puhas Madala pindpinevusega Käesoe – Klooriühendeid kasutades kuni +20° C – Toidunõusid loputades võimalikult kuum Vee ülesanded puhastuses Puhastusaine lahjendamine Mustuse eemaldamine Mustuse sidumine Mustuse transportimine Pindade loputamine Veega eemalduvad mustused Lahjad puuviljamahlad Sool Suhkur Värske veri – Eemalduvad kohesel jaheda veega puhastamisel – Vanad plekid ei eemaldu Vee kasutamine puhastuses I Kaasaegsed puhastusmeetodid kasutavad vett võimalikult vähe: – Väheniiske puhastus – Niiske puhastus – Aurupuhastus – Mikrokiust töövahendite kasutamine – Ettevalmistatud ühekordsete puhastuslappide kasutamine (õlilapid, immutatud lapid) Vee kasutamine puhastuses II Liigne vee kasutamine: – Muudab puhastustööd raskeks – Rikub kaasaegseid pinnakattematerjale – Muudab puhastustööd ajaliselt pikemaks (pinnad kuivavad kaua) – Muudab puhastustööd kallimaks (vesi maksab) – Raiskab asjatult puhast joogivett Arvesta, et: Iga 21 aasta järel kahekordistub vee tarbimine 1/5 inimestest puudub ligipääs puhtale veele Aastaks 2025 on igal inimesel kasutada 2 korda vähem vett kui praegu Iga teine inimene kasutab saastunud vett Igal aastal sureb veega levivatesse haigustesse 5 miljonit inimest (10 inimest minutis) Kasutatud allikad www.keskkonnaveeb.ee Siivoustyön käsikirja. Suomen Siivousteknisen liiton julkaisuja 1:7 2004 Puhastustööde juhi käsiraamat. 2007