Transcript File - VG bioloogia õpikeskkond

Kalade tunnused
VII klass
Koostas Hille Arumäe
VG 2012012
Kalade mitmekesisus
1. Sõõrsuud – silmud ja sutid
2. Kõhrkalad – haid ja raid
3. Luukalad – karpkala, ahven
95% kalaliikidest on luukalad
Kala kohastumised eluks vees
1.
2.
3.
4.
5.
6.
Uimed – ujumiseks
Luulised soomused ja lima - kaitseks
Lõpused – hingamiseks
Voolujooneline keha – kergem liikuda
Küljejoon – meeleelund vee võngete tajumiseks
Ujupõis – gaasidega täisetud elund ujuvuse
reguleerimiseks
7. Kaitsevärvus – selg tume, kõht hele
Kala välisehitus
soomused
PEA
KERE
Kala siseehituse uurimine
Röövkalad
•
•
•
•
Koha
Põhitoiduks on kalad
Suured lõualuud ja teravad hambad
Haug
Lepiskalad
• Särg, latikas
• Põhitoiduks selgrootud veeloomad ja
veetaimed
• Torujas suu ja hambad väikesed
• Roosärje põhitoiduks on ainult veetaimed
Mageveekalad
• Säga võib kasvada kuni 3 m pikkuseks ja kaaluda
kuni 300 kg.
• Röövkalana sööb ta endast väiksemaid kalu,
konni, tigusid ja vahel ka liigikaaslasi.
• Kudemiseks ehitab säga tagasihoidliku pesa
veetaimede vahele, mida isane kuni väikeste
vastsele koorumiseni valvab
• Eriti ohustatud liigina kuulub säga I kaitsekategooriasse, kelle kohta Eestis kehtib täielik
püügikeeld. Kahju hüvitamise määr ühe isendi
kohta on 192 eurot.
Säga
(Silurus glanis)
Hispaania vetest püütud säga kaalus 34kg
Merekalad
• Lesta võib leida kogu Eesti rannikuvetest. Lest
elutseb kuni 40 m sügavuses, liivasel või savisel
põhjal.
• Lest elab üksikult ning on küllaltki liikuva
eluviisiga, toitub limustest ja väikestest kaladest.
• Kehapikkus on 10...30 cm, suurim Eestis püütud
lest on olnud 51 cm pikk ja 1,305 kg raske.
• Lesta liha on väga maitsev ning seda
suitsutatakse, kuivatatakse või praetakse.
Lest e kammeljas
Platichthys flesus trachurus
• Ei kuulu kooduskaitse alla.
Püük on keelatud 1. veebruarist 30. juunini.
Siirdekalad
• Angerja emaskalad kasvavad Eestis kuni 1 m pikkuseks ja
paarikiloseks, isased jäävad aga pea poole väiksemaks.
• Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel Sargasso
meres. Angerjad koevad vaid üks kord elus.
• 75 mm pikkused vastsed triivivad 2,5...3 aastaga Euroopa
läänerannikule kus moonduvad klaasangerjateks.
• Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase mageveeelu järel. Läänemeres elavad peamiselt emased angerjad.
• Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad
veekogu põhjamudas.
• Angerjas on röövtoiduline, toitudes vastavalt oma suurusele
jõukohasest saagist: veeputukate vastsetest, ussidest, väikestest
kaladest.
Angerjas
Anguilla anguilla (L.)
• Pole looduskaitsealune liik
• Alammõõt angerjate püüdmisel merest on
45 cm, siseveekogudest 60 cm.
Riimveekalad
• Riimvesi on
vähesoolane
merevesi, kus elavad
• ahven, haug,
hõbekoger
Kalade elu mõjutavad vee omadused
•
•
•
•
•
•
Vee soolsus
Vee voolukiirus
Veekogu põhjastruktuur
Veetaimestik
Vee temperatuur
Vee hapnikusisaldus
Kalade tähtsus
•
•
•
•
Lüliks toiduahelas.
Inimesele toiduks.
Suurendavad looduslikku mitmekesisust.
Kalarasv ravimitööstuses – vajalik närvisüsteemi,
aju ja nägemise arenguks, väldib veresoonkonna
ning liigesehaigusi.
• Tööstuslik tooraine liimi, väetiste, loomasööda
tootmiseks.
• Teaduslike katsete läbiviimiseks.
• Ilukalad akvaariumis.
Kalastikku ohustavad
• Ülemäärane väljapüük.
• Püük valel ajal.
• Võõrliigid – liigid, kes on sattunud elama
väljaspoole oma looduslikku levilat,
nt Eestis Kaug-Ida unimudil
Foto Tiit Hunt
Kalakaitse
tegeleb ohustatud kalaliikide kaitsega
ja kalavaru kaitsega.
• Alammõõt – püüda lubatud kala Ahvena alammõõt on 16 cm
lühim pikkus.
• Looduskaitse
• Püüginormid e kalapüügikvoodid
• Reostus (veeõitseng, raskmetallid)
• Tõkked jõgedel (paisud) – kalatrepid
Pildil on Pärnu jõel olev kalatrepp.
foto: Henn Soodla, Pärnu Postimees
Ohustatud kalaliikide kaitse
•
•
•
•
•
Kalakaitseseadus
Kehtestab lubatud püügiviisi ja püüginormi.
Antakse välja püügilubasid.
Käsiõngega võivad kala püüda kõik.
Spinningupüügiks on vaja püügiluba, mis
väljastatakse pärast vastava eksami
sooritamist.
Kasutatud allikad
• A. Tuvike, 2011. Bioloogia 7. klassile, ptk 7-8. AS BIT 2011
• Kalade alammõõdud
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=257328/
Kalade+alammoodud2009.pdf
• Kalapüügi eeskirjad, 2010. Kalastusinfo.ee
http://www.kalastusinfo.ee/sisu/harrastuspyyk/kalapyygieeskiri.ph
p
Fotod:
Looduskalender.ee http://www.looduskalender.ee/node/7188
Krissu7 http://www.kalale.ee/sisu/Nyw3NDkzODUsMyxLcmlzc3U3LDE/
veeloom http://www.kalale.ee/sisu/Nyw3MjE2OTAsMCwwLDE/
Jagdhof fishing www.jagdhof.ee
http://www.pealinn.ee/?pid=95&nid=2109&lang=5